Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid....
Laevadelt lähtuva saastuse konventsioon – MARPOL, London (1973) Õlireostusega seotud tsiviilvastutus konventsioon, Brüssel (1971) Konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piirüleses kontekstis, Espoo (1991) Üldsuse kaasamise ja keskkonnainfo konventsioon (täistekst) Arhus (1998) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Janeiro (1992) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon, Ramsar (1971) Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsoon – CITES, Washington (1973) Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsoon, Bern (1979)
21.01.07 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire. Eestis on keskkonnaseisundit iseloomustav andmestik koondatud ühte põhiregistrisse (Keskkonnaregister), mis seostab kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning võimaldab neid kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete järgi [1]. Keskkonnaregistri eesmärgiks on keskkonnaalaste seireandmete ja andmekogude (kalanduse
1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon Viin- osoonikihi kaitse
kasutusõiguse tasu 83. Milles seisneb märgalade tähtsus? On üldiselt maailmas aksepteeritud ning tunnustatud kui magevee ressurssi säilitamine vee kvaliteedi hoidmisel (efektiivsed looduslikud reovete puhastid; filter, mis filtreerib välja setted ja hõljuvained) looduse mitmekesisuse kaitsmisel üleujutuste kontroll pikem veeviibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse 84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konventsioon? Võtta kaitse alla tähtsamad märgalad 85. Nimeta Ramsar alad Eestis (vähemalt 7) Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Laelatu-Puhatu-Nehatu märgala, Alam-Pedja looduskaitseala, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Endla soostik, Muraka soostik, Emajõe suursoo ja Piirissaar 86. Müra mõju tervisele Müra toime sõltub nii müra kestuse ajast kui ka müra intensiivsusest Müra mõju on kumulatiivne
Paljud looduslikult atraktiivsed piirkonnad on tänapäeval mingisuguse kaitseala staatuses. Seda nii globaalselt kui ka Eestis. Üks kaitsealade turismikorralduse peamine põhimõte on, et kõik mis on siin meie ajal peab säilima tulevastele generatsioonidele! St et loodusturismi viiakse suurel määral läbi looduskaitsealadel ning sellega peab igas etapis arvestama. 27. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? IBA - IBA (Important Bird Areas) on tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle kogu maailma. Kuna linnud on tihtilugu head elurikkuse indikaatorliigid, siis vaatamata sellele, et IBA alad on valitud lähtuvalt linnuliikidest, aitab nende kaitsmine kaasa ka üldise elurikkuse kaitsmisele. Loodusturismi eesmärk peaks olema nende aladega arvestamine.
tasu. 83. Milles seisneb märgalade tähtsus - On üldiselt maailmas aksepteeritud ning tunnustatud kui magevee ressurssi säilitamine; vee kvaliteedi hoidmisel (efektiivsed looduslikud reovete puhastid; filter, mis filtreerib välja setted ja hõljuvained); looduse mitmekesisuse kaitsmisel; üleujutuste kontroll ;pikem veevibeaeg soodustab isepuhastusprotsesse. 84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konvektsioon - Ramsari konvektsioon, täpsemalt Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvektsioon, on vanim tänapäevastest riikidevahelistest looduskaitsealastest lepetest, mis sõlmiti eesmärgiga võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest nii Euroopas kui ka mujal olid paljud märgalad juba kuivendatud või kahjustatud ega olnud sobivad rändlindude peatuspaikadena. 85. Nimeta Ramsar alad Eestis - Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud, Käina
UK Conservation & Environment 1. What does AONB stand for? 2. What type of environment does the Ramsar Convention protect? 3. Which country has the greatest proportion of its land devoted to National Parks and other countryside conversation areas: England, Scotland, Wales or Northen Ireland? 4. Which is the main contributing gas to the greenhouse effect? 5. Which fortification in Britain dates from the Roman era and is listed in the World Heritage List? 1. Area of outstanding natural beauty 2. Wetlands 3. Northen Ireland 4. Carbon dioxide 5
Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada on häiritud. sotsiaalset taluvusvõimet (ecological carrying capasity) on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 29. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? 30. Kuidas loodusturismiga suhtestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key on rahvusvaheline ökomärgis turismiettevõtetele. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saada ka sellekohast tunnustust. EHE on kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks. 31. Nimeta vähemalt 10 Eestis tegutsevat loodusturismi ettevõtjat ja millega nad tegelevad. 1
mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu kvaliteedi halvenemise. 26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad? Loodusturismis tarbitakse looduslikke ressursse, mis asuvad sageli looduskaitsealadel. Looduskaitsealadel säilitatakse loodusväärtusi, mille pakkumisest on loodusturism huvitatud. 27. Kuidas loodusturismiga suhestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA, Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE? ● IBA (BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad) – kaitseb linde ● Ramsari konventsioon (ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga
tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kekkonnale või aladele, mis ei allu ühegi riigi jurisdiktsioonle. - ühiste, kuid erinevate kohustuste printsiip. Lähtub põhimõttest, et riikide ajalooline panus keskkonna kahjustamisse, aga ka materiaalsed võimalused on erinevad. Avaldub nt Kyoto protokollis. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Neid on üle 1000. Olulisemad: - ohtlike jäätmete piiriülne liikumine, Basel 1989 - rahvusvahelise tähtsusega märgalad, Ramsar 1971 - eluslooduse ohustatud likidega rahvusvaheline kauplemine, CITES, Washington 1973 - bioloogiline mitmekesisus, Rio de Janeiro, 1992 - ÜRO kliimamuutuste konventsioon, New York 1992 - Läänemere kaitse, Helsinki 1992 - piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamine, Helsinki 1992 - osoonikihi kaitse, Viin 1985 ja selle Montreali protokoll 1987 - Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse, Bern 1979 - laevadelt lähtuva saastuse vältimine, MARPOL, London 1973
, saasaja- maksab p., ettevaatusp., saastuse vältimise p. Rahvusvahelise kkõiguse printsiip: ühiste kuid erinevate kohustuste p. Printsiip lähtub sellest, et kuna erinevate riikide panus (ka ajalooline) ülemaailmse kk kahjustumisse on erinev, peavad ka nende kohustused olema ühised, kuid samas erinevad. Riikide kohustused peavad olemena mitte ainult nende panusest kk kahjustumisse, vaid ka majanduslikest ja tehnilistest võimalustest. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvensioon, RAMSAR 1971 Eluslooduse ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon, CITES 1973 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Rio de Jainero, 1992 Moodsa kkõiguse printsiipe kõige paremini kajastab kliimamuutuste konventsiooni Kyoto protokoll. See protokoll teeb vahet industriaal- ja arengumaade vahel. Industriaalmaade suhtes rakendatakse kohustuslikke kasvuhoonegaaside vähendamise kvoote. Ka
annaabi.ee 
