Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelised suhted peale 2. maaimasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahuleping, rahulepingud, kuriili, projektid, bulgaaria, rumeenia, riigipiirid, relvajõudude, juhtkond, potsdami, taiwan, kuuluvuse, senini, iimsPariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle
Poola võimu kontrollita. Kasutati taaskord seda, et Poolas kiusatakse taga seal elavaid sakslasi. Lääneriigid ei soovinud enam järeleandmisi teha ja Prantsusmaa ning Inglismaa otsisid liitlast. Kevad 1939 algasid kolmepoolsed läbirääkimised Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel kuidas ohjeldada Saksamaad (sõlmida saksavastane liit). Nõukogude Liit nõudis, et ta saaks oma väed paigutada Balti riikide, Rumeenia ja Poola territorriumile, et Saksamaaga võidelda (tal endal ei olnud Saksamaaga ühist riigipiiri). Balti riikide ja Rumeenia puhul seda lubati, Poola puhul mitte. Samal ajal pidas Nõukogude Liit läbirääkimisi ka Saksamaaga. Edukalt lõppesid läbirääkimised Saksamaaga 3.08.1939 sõlmiti mittekallaletungileping (kümneks aastaks) Molotovi-Ribbentropi pakt. Sellel lepingul oli salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSVL jagasid ära mõjusfäärid Ida- Euroopas
3. NSVLiidu sõjategevus Poola ja Soome. *POOLA 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt NSVL-Saksa lepingule Ühine võiduparaad Varrsavis Katõn? *SOOME TALVESÕDA Baaside rajamine Baltiriikidesse 30.11.1939 NSVL kallaletung Soomele kuni 12.03.1940 o Soomlased kasutasid talve ära valged riided, suusad, ründasid venelaste toidukatlaid Moskva rahuleping o Soome kaotas Karjala ja Viburi o Mereväebaas Hanko poolsaarel 4. Sõjasündmused 1940. 1941.a. kevad. 9. Aprill. 1940 - Saksa armee hõivas vastupanuta Taani, ründas Norrat o Lahingud kestsid suveni, Norra alistati 10.mai sakslased vallutasid Belgia ja Hollandi (maa-&õhuvägi) 12-13 mai Sakslased liitlasvägede seljataga üle Maasi jõe, piirasid
juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president.
Juuli 1940 oli Euroopas Saksamaaga sõdima jäänud vaid Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi vallutada/alistada (kasutas esimesena radareid, mis andis eelise õhusõjas). Paraku hakkas brittidel lõppema raha sõja pidamiseks. USA parlament võttis 1941.a. algul vastu Lend-base seaduse, mille alusel hakati rahastama Suurbritannia sõjategevust (relvad, toit, masinad, laevad, lennukid jne.). Inglased pidid võla tasuma 2006. aastaks. 1940.a. liitusid Saksa-Itaalia-Jaapani Kolmikpaktiga Ungari, Bulgaaria, Rumeenia. Koostöös vallutati Jugoslaavia ja Kreeka. Aafrikas alustas Iaalia Liibüast rümmakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi (kõrberebane E.Rommel). britid sattusid Aafrikas keerulisse olukorda. Merel alustas Hitler 1940. aktiivset allveesõda, mis tänu inglise õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see lääneliitlastele suurt ohtu ja lääneliitlased suutsid rohkem kaubalaevu ehitada kui sakslased neid uputada.
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents ·
Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.
(Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus. · Prantsuse väejuht Charles de Gauelle algatas Inglismaal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks. · Juulis 1940 oli Saksamaaga sõdima jäänud Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi alistada. · 1940 liitusid Saksaga Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia. Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka. · Aafrikas alustas Itaalia Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi ja pani britid Aafrikas raskesse olukorda. Merel alustas Hitler 1940 allveesõda, kuid tänu õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see Lääneriiklastele suurt ohtu. Balti riikide okupeerimine 28 september 1939 Baaside leping Eesti ja NSVL-i vahel
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Peaassamblee moodustasid kõik liikmesriigid, 5 suurriiki (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina) moodustasid Julgeolekunõukogu, mis oli ÜRO tähtsaim otsustamisorgan. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi, vaid ka igat inimest, pakkudes kaitset võimude omavoli eest. 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. Kahepooluselise maailma kujunemine 1945. a Jalta, Potsdami konverentsi otsustega kinnitasid Hitleri vastases koalitsioonis olnud suurriigid NSVL mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Aktsepteeriti vaikides Baltimaade annekteerimist. II MS polnud veel lõppenud, kui NSVL kehtestas Ida-Euroopas oma võimu ja hävitas seal demokraatia võimalused Raudne eesriie. Aastail 1944-47 tegi NSVL poliitlisi kompromisse nn rahvusliku sotsialismi e
aastal ühines Itaalia, 1939. aastal Ungari ja Hispaania. 4. Rahvastiku Liidust astusid välja Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. 2. Lepituspoliitika, selle olemus ja põhjus, olulisemad järelandmised Saksamaale: Inglise-Saksa mereväeleping, ansluss, Müncheni sobing. Lepituspoliitika lõpp. Lääne-demokraatlikud riigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks sest: a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier),
(1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine:
Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis parlamentarismi ja sellest sugenes usk, et sõda on üle kasvanud võitluseks demokraatia eest. On igati põhjust väita, et I maailmasõda vabastas rahvad
· Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil · Väheneb Venemaa territoorium tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola endise Venemaa territooriumile · Austria Ungari laguneb, tekivad: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia · Türgi kaotab valdusi, tekivad: Iraak, Süüria Liibanon · Saksamaa kaotab valdusi Rahvasteliit Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA
Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe. Totaalne sõda II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid pmst sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Pärast maa vallutamist sai tavaliselt võimule valitsus mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest (kollaborandid) Selliseid tegelasi
kuningliku perekonna liikmed. Seda toetas Serbia eesmärgiga liita Bosnia Serbiaga. Marjanne Priidik 12.c klass · Atentaadi viis ellu: Cavrilo Princip · Tapatöö põhjus: FranzFerdinand oleks takistanud SuurSerbia loomist. sõjaplaanid ja sõdivad koalitsioonid NB ! Sõdivad koalitsioonid : Kolmikliit · Saksamaa · Austria Ungari · Türgi · 1915 Bulgaaria Antant · Venemaa · Prantsusmaa · Inglismaa · Serbia · Jaapan · 1915 Itaalia · 1916 Rumeenia · 1917 aprillis USA Sõjaplaanid : Saksamaa: · nn. Schlieffeni (kindralstaabi ülem) plaan. · kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Marjanne Priidik 12.c klass · Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust
Liit, Hiina - veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes ● 10 vahetuvat liiget ÜRO ● Rahvusvaheline kohus Haagis – riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine ● SEKRETARIAAT – haldusorgan, mille ülesandeks ÜRO asjaajamine ● PEASEKRETÄR – juhib ÜRO sekretariaadi tööd, praegu Ban Ki-moon ● ÜRO-l oma rahuvalvejõud ● Potsdami konverents Toimus: ● 17.VII - 02.VIII 1945 ● Arutati: ● Saksamaa tulevikku ● Nõuti Jaapanilt tingimusteta kapituleerumist Potsdami konverents: 1) J.Stalin - ÜK(b)P KK I sekretär 2) H.Truman - USA president 3) W.Churchill/ C.Attlee - Suurbritannia peaministrid Otsused: ● Saksamaa jagatakse 4 okupatsiooni-tsooniks ● Berliin jagatakse 4 okupatsioonisektoriks ● Saksamaa peab maksma reparatsioone
Nürnbergis toimus rahvusvaheline kohus, kus arutati, mida teha sõjakurjategijatega Võitjariigid otsustasid kaotajate üle (see pole tglt õiglane) 24 mehest mõisteti 12 surma, k.a Ribbentrop Pariisi Rahukonverents AEG: 1945-1946 Arutati rahulepinguid Saksamaa liitlastega (need lepingud allkirjastati 1947.a) Kõikidele riikidele kirjutati ette: 1. reparatsioonid 2. erinevad territoriaalsed liidendused maade ümberjagamine Rumeenia kaotas NSVL Bessaraabia alad sinna loodi Moldaavia NSV Soome kaotas NSVL Karjala koos Viiburi linaga, veel kaotas Soome väljapääsu Valgele merele San Francisco AEG: 1951.a Rahutingimused Jaapani ja võitjariikide vahel 1. Jaapan demilitariseeritakse 2. Demonteeriti Jaapani sõjatööstus 3. Jaapanisse jäid USA sõjabaasid 4. Jaapan tunnustas Korea iseseisvust 5. Jaapan tunnustas NSVL õigust Lõuna-Sahhariinile
Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti. 1904 Mukaeni lahing - sõja suurim maismaa lahing selles sõjas. Venelased kaotasid. 1905 Tsushima merelahing - kaug itta viidi baltimere laevastik, mis tsuhsima lahingus purustati. 1905 Port Arthuri kaitsmine - venelased olid sunnitud Port Arthuri jaapanlastele andma. 8 1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping. USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused: Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910. Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga. Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside.
Sõda, mis ei lõppenud rahuga Pärast II MS üldist rahulepingut ei sõlmitud. 1946. alanud Pariisi rahukonverents lõppes veebruaris 1947 sellega, et kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungagi, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema
abistamiseks. Aastatel 1948-1952 said 17 riiki selle raames majanduslikku abi. Abiprogrammi teostamise põhiline eesmärk oli peatada sõjajärgset Euroopat ähvardav kommunistlik ekspansioon. USA tahtis samaga teha Euroopa riikidest endale võrdsed kaubanduspartnerid. Sotsialismileeri kujunemine Euroopas. Sõjajärgselt tulid kommunistid võimule järgmistes riikides: Saksa Demokraatlik Vabariik, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. See õnnestus neil kahel põhjusel: esiteks oli Punaarmee vabastamisel Saksamaa võimu alt pannud riigis võimule kommunistliku valitsuse (peamiseks eelduseks oligi NSVL-i kohalolek) ning teiseks polnud sõjajärgses majanduskaoses suurel osal elanikkonnast liberaal-demokraatlikesse põhimõtetesse usku, konfiskeerimine ja olemasolevate väheste materiaalsete hüvede jagamine tundus paljudele otstarbekohane ja õiglane.
oli alguses marurahvuslane, kuid II MS'i ajal tuli välja, et ta on kollaborant, kes jookseb kaasa okupantidega ?Tekkis vastupanuliikumine sakslaste ja kollaborantide vastu. ?Ainukesena jäi Sakslaste vastu võitlema Inglismaa ?Saksamaa plaan ,,Seelöwe" ?hakatakse süstemaatiliselt pommitama inglise linnu ?kuna Inglismaa vallutamine osutub keeruliseks, siis ta muudab oma taktikat ?1940 Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liituvad Unagri, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Horvaata ?1940ndatel käib sõjategevus ka Põhja-Aafrikas ?Itaaliale kuuluvad Liibüa ja Etioopia, Inglismaa ?Itaalia palub abi Saksamaalt ning 1941 algab sõjategevus Inglise vägede vastu 1941 ?Euroopa on Hitleri kontrolli alla. Neutraalsed on Sveits, Hispaania ja Rootsi. ?Teljeriigid olid süstemaatiliselt valmistunud sõjaks. ?Stalini plaan: Las Hitler kurnab end ära ja tema surub kommunismi läbi terves Euroopas. ?Põhja-Aafrikas võitlus jätkub
Berlini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. 1949 luuakse lääneriiikide poolt sõjaline blokk, milleks on siis NATO 1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sotsialistlike riikide majandust. Jaan. 1949 asut. NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VMN I asutajaid 6 NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia ja Ungari. 1949 liitus veel Albaania (lahkus 1965), 1959 SDV , hiljem ühinesid Mongoolia, Kuuba, Vietnam kokku 10 liikmesriiki. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg. 1991 saatis VMN end laiali. HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1911-1912 revolutsiooni tulemusena kukutati keiser Pu Yi. Hiinast sai vabariik.
Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub välja DEU, 2. Lääne demokraatlikud rigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks, sest: 1) loodeti et neile järelandmisi tehes rahunevad nad maha 2) loodeti et õnnestub neid üksteise vastu ässitada 3) saadi aru et Versailles rahuleping oli tõesti saksamaa suhtes ebaõiglane Sellist poliitikat on hakatud nim. Lepituspoliitikaks (appeasement) 2. Suur Saksamaa idee elluviimine 1938. aastal viidi läbi "ansluss"(österreiche liitmine Saksamaaga). 1) ans 2) 29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain)
konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). 65* Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses Tsehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940 (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes Soomet esimesena pommitas). Potsdami konverents (1945.a.juuli-august):
USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi.
Aafrikas, edukas · 1941 märts E. Rommeli vastupealetung - britid suruti Euroopa mais 1941 tagasi Nõukogude Liidu - Saksa sõda · Saksamaa plaan "Barbarossa" (dets. 1940) kiire NSVL vallutamine 3 kontrolljoone saavutamise abil nõukogude luureorganid plaanist teadlikud · NSVL: ,,Groza" vallutusplaan Sisuliselt Barbarossa peegelpilt Saksamaa ja kogu Euroopa vallutamiseks · 22.06.1941 Saksa kallaletung NSVL-le Samal kuulutasid sõja NSVL-le ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari, sõtta tõmmati ka Soome kiire edasitung Moskva lahing dets. 1941 Leningradi blokaad sept.1941- jaan. 1944 Jaapani sõttaastumine · 07. dets 1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasidele Pearl Harboris, Filipiinidel ja Malaisias -> USA kuulutas Foto Jaapani lennukilt Pearl Harbori kallaletungi alguses. Jaapanile sõja Plahvatus keskel: USA lahinglaev Oklahoma
Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne.
tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Sõda muutus aina julmemaks.Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. Sisside kontrolli all olevaid piirkondi laastati
nov. 1918 saksa okupatsioon. K. Päts arreteeriti ning Ajutine Valitsus läks põranda alla. Eestis valitses terrorireziim. Sakslased üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal puhkenud revolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918). Samas otsustas ka Venemaa juhtkond ära kasutada Saksa vägede lahkumise Baltimaadest ning allutada need alad (sh ka Eesti) nõukogude võimule. 6 7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920 Sõdivad pooled: · Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5
1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille's rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga. 1939a. Saksa Itaalia 10a. mittekallaletungileping. 27.09.1940Kolmikpakt I (Itl, Jpn, Saksa) II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära. Saksa jätkab sõjategevust L-Euroopas (Taani, Norra, Holland, Belgia, Luxemburg) Inglise-Pr
Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad. Hindu e. Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast (ehk diplomaadist), kes peab olema julge, esindluslik, austusväärne, aus ja hea mäluga
- vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine
annaabi.ee 
