Rahvusvaheline majandus Rahvusvaheliseks majanduseks nimetatakse kõiki tehinguid, mis ületavad riigipiire. Uurimisobjektid Rahvusvaheline kaubandus Rahandus Import sissevedu Eksport - väljavedu Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus Millised on absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Töötunnid enne kaubandussuhete loomist
ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust.
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik.
rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. 4. , export/s - 5. , import/s - 4. Eksport, export kaupade väljavedu riigist 6. - 5. Import, import kaupade sissevedu riiki 7. - 6. Kaubandussaldo, trade balance Ekspordi ja impordi vahe 8. 7. Kaubakäive, trade turnover ekspordi ja impordi summaarne maksumus 8. Rahvusvaheline tootmisfaktorite jaotus - international division of factors,-
seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada. Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid: 1. Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse kaupu ja teenuseid rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Kuna valuuta pakkumine seega suureneb, on tõenäoline, et riigi valuuta hind langeb. 2
staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata. · Kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu. 3. Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt. · Rahvusvaheline tööjaotus - riikide spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. · Põh. tunnused.Tootmisprotsess jaotub suhteliselt iseseisvateks faasideks,
poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4
4 2 0 83-92 93 94 95 96 97 98 99 2000 Joonis 18.1. Tootmise ja kaubanduse kasv maailmas 1983–2000, % Allikas: IMF, World Economic Outlook ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K AU B AN D U S B I LAN S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss – Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine
3. Ekspressmakse Rahvusvaheline ekspressmakse jõuab saajani samal või järgmisel pangapäeval Vahetuskursid ja välisvaluutaturg Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad : 1.Kaupade ja teenuste eksport- import. Kui mõnes riigis imporditakse rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Valuuta pakkumine seega suureneb,on tõenäoline, et riigi valuuta langeb. 2.Raha- ehk monetaarpoliitika
(kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises Valuutafondis (SDRid). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 57 Kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise (juhul kui võetud laenud mõjutavad raha pakkumist) majanduslikku mõju saab iseloomustada järgmise tuntud identsusvõrrandi abil: Y = C + I + G + (X - M ) , kus Y, C, I ja G on vastavalt sisemajanduse koguprodukt, eratarbimine, erainvesteeringud ja valitsuse kulutused. X-M on kaupade ja teenuste bilansi ülejääk. Sissetulek mida ei tarbita (Y-C), kas säästetakse (S) või makstakse maksudeks (T), seega: Y -C = S +T = I +G + X - M , siit
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem
sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Ajavahemikuks on tav. kuu, kvartal või aasta · Maksebilanss on vooaruanne, mitte jäägiaruanne · Iga rahvusvaheline tehing siseneb maksebilanssi automaatselt kaks korda: kord kreedit kirjena (+) ja kord deebet kirjena (-). (Kahekordse kirjendamise põhimõte) · Maksebilanss kajastab kolme liiki tehinguid · Kaupade ja teenuste eksport ning import · Finantsvarade ost ja müük · Mõningad muud tegevused, mis toovad kaasa jõukuse siirdumise ühest riigist teise · Tavaliselt turuvälised tegevused · Aga ka näiteks kaubamärkide või autoriõigustega seotud tehingud Majandusterritoorium ja residentsus · Majandusterritoorium Valitsuse poolt hallatav geograafiline territoorium Saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid Tollivabad tsoonid
SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme)
39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika – on maksude või avaliku sektori kulutuste muutmine eesmärgiga stimuleerida majanduskasvu ja tööhõivet. 40. Riigivõlg – 41. Bartertehing – on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata – tehakse vahetuskaupa.Bartertehinguid tehakse eelkõige majanduskriisi või kõrge inflatsiooni tingimustes; samuti selliste partneritega kauplemisel, kellel puudub konverteeritav valuuta. 42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46
3. Maksebilanss. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss koostatakse tekkepõhiselt, st tehingu kirjendamise aluseks on ajahetk, mil tehing poolte vahel sõlmiti või omandiõigus muutus, sõltumata asjaolust, kas raha on tegelikult laekunud või makstud. Kõik
· üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Vastavalt likviidsusele on rahalised vahendid järjestusse pandud, kõige tipus on raha, sealt edasi järjestus krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
· üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst.
Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine · Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud · Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid kaubandusbilanss
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine • Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud • Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss
investeeringud4. Netoeksport (X - M): näitab ekspordi (X) ja impordi (M) vahet. Ekspordina lähevad arvesse välismaiste residentide kulutused meie vaadeldava riigi residentide toodetud hüvistele ja ressurssidele. Impordina lähevad arvesse meie vaadeldava riigi residentide poolt tehtud kulutused välismaiste residentide poolt toodetud hüvistele ja ressurssidele. Import arvestatakse maha seetõttu, et kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste all. 1 2 3 4 Kui liidame kõik komponendid kokku, saame kogukulutused (E). Seega: SKP = E = C + I + G + (X-M) 30. sissetulekute lähenemisviis. korral kasutatakse SKP komponentidena tootmisprotsessis loodud sissetulekuid, milledeks on: palgad: tasu tööjõu eest;
Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda
Dividend ( kasumiosak) on tasu, mis makstakse ettevõtte omanikele selle eest, et nad on oma raha antud firma aktsiatesse paigutanud. Õpik lk 72 on joonis ka. 14. Netoeksport Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. (import M). Import lahutatakse maha kuna, kulutusi importkaupadele ja teenustele arvestatakse kas tarbimiskulutuste, investeerimiskulutuste või avaliku sektori kulutuste alla. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. (net export X-M) 15. Amortisatsioon näitab kulutusi kulunenud ja vananenud kapitali kaupadeasendamiseks. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul
torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida
· OLIGOBOL oligopolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. · MONOPSON on ühe ostjaga turg. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? · MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. · TÖÖ inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste loomiseks. · KAPITAL hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. · ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks. Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt
Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses
perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeeringud (I) ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele. 3) Valitsuse kulutused (V) kulud kaupade ja teenuste ostmiseks; maanteede, politsei, sõjaväe jms. ülalpidamiseks (n.o. enamus ümberjaotatud maksed, s.t. riik jaotab oma tulu, mille ta saab maksudest). 4) Puhas eksport (Ep) et enamus riike on avatud majandusega, tuleb käsitleda ka kulutusi väliskaubandusele EKPORTI JA IMPORTI. Eksport (E) on oma maa kaupade müük välismaale (toob raha sisse). Import (I) on välismaal toodetud kaupade müük kodumaale (viib raha välja). Kui lahutame ekspordist kulutused impordile, saame PUHASEKSPORDI: Ep = E I Import arvestatakse maha seepärast, et kulutusi importkaubale arvestatakse juba eelmise kolme juures
Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna majanduse olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes. 4) Kogunõudlus/kogupakkumine C I G (x-M) I-investeeringu muutused G-valitsuse muutus(rahaliselt)
olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel. Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Ringkäigu lihtne mudel koosneb ainult kodumajapidamiste sektorist ja ettevõttesektorist, mille osadeks on teguriturg ja toodete (hüviste) turg. Kodumajapidamised on ressursside tööjõud, kapital ja maa (loodusressursid) omanukud ja pakuvad neid ettevõtetele saades vastu teguritulusid: palk, rent, üür, intress dividendid jms, mis moodustavad kodumajapidamiste sissetuleku ehk tulu ja on samas ettevõtetele väljaminekuks ehk kuluks. Sellises suletud mudelis lähevad kõik kodumajapidamiste tegurtulud uuesti ettevõtetele tasuna kaupade ja teenuste eest. Seega kulud ja tulud kogumajanduses on tasakaalus, muutumistendentsi majanduses ei ole.
võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu
Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
