majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto
tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast: samasuunaliselt (positiivselt); vastassuunaliselt(negatiivselt) 18. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+85Y ja Y väheneb 1-e ühiku võrra, siis sääst S: väheneb 0,15 ühiku võrra 19. Kui kasutav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine 3500, vaöitsuse kulutused 1000 ja maksutulud 800,siis erasääst = 300 ning avaliku sektori säääst= -200 20. Pikal perioodil on koguprodukti ja rahvatulu tase määratud: tootmistegurite hulgaga ja tootmisfunktsiooniga 21. Töö(jõu) piirprodikt MPL on: täiendav toodang tööjõu üheühikulisel lisandumisel 22
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks:
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada
Arenguökonoomika 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi
väljatõrje efektiks. 17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne, fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia 18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud 19. Kasumit maksimeeriv firma palkab tööjõudu seni kuni MPL = W/P 20. Tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, kui: F(z·K, z·L) = z·Y 21. Laenude intressimäärad sõltuvad esmajoones laenuaja pikkusest, laenu riskiastmest, laenu käsitlemise meetoditest = kõigist ülaltoodutest 22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1
PORTFELLI INVESTEERINGUD rahapaigutus välismaistesse ettevõtetesse, alla 10%, väärtpab. MUUD INVESTEERINGUD välismaistesse pankadesse (hoiused) Millised on eeldused OVI'le? siseturu suurus ja ostujõulisus tööjõu odavus + kvaliteetsus + hulk tooraine loodusressursside eelis geograafiline asukoht transport madalad maksud ettevõttel parem tulla suhted teiste riikidega + organisatsioonid poliitiline stabiilsus majanduskasv inimesed jõuavad osta valitsuse suhtumine investeeringutesse piiramine OVI kasulikkus sihtmaale: majanduslik tõus, tootmine suureneb uued töökohad väljaõpe ostujõud suureneb maksutulu suureneb konkurent suureneb kvaliteet suureneb madal hind uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul + ekspordimaht suureneb kaubandusbilanss positiivsemaks Kõige negatiivsem joon: kasum ehk omanikutulu läheb riigist välja 4
korda enam kui aasta varem. Põhiline osa laekus kapitalikonto kaudu Euroopa Liidu abifondidest taristuinvesteeringuteks ja immateriaalse vara (saastekvootide) realiseerimisest. Kapitali netoväljavool finantskontol moodustas 72 mln eurot. Kui otse- ja portfelliinvesteeringute puhul toimus kapitali netosissevool, siis muude investeeringute puhul oli tegu netoväljavooluga. 6 Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 232 mln euro võrra. Eestisse paigutatud otseinvesteeringud kasvasid 427 mln euro võrra. Mahu kasvust kolmveerand oli seotud jooksevkontol tulu väljavooluna kajastuvate reinvesteeritud tuludega. Aktsiakapitaliinvesteeringud hõlmasid otseinvesteeringute sissevoolust 6%. Residentide välismaale paigutatud otseinvesteeringud suurenesid 195 mln euro võrra. Nende struktuur erines mõnevõrra mitteresidentide Eestisse tehtud otseinvesteeringute omast:
Kultuuriline orientatsioon. Meediakanalite, turismi ja hariduse kaudu surutakse arengumaadele peale tööstusriikide elustiili ja väärtushinnangud, mis võivad vastuollu sattuda kohalike traditsioonidega. Arengumaad asuvad: kunagised koloniaalmaad. Asuvad peamiselt Aafrikas. Klimaatiliselt ja geograafiliselt ebasoodne asukoht majanduslikuks arenguks. Samuti ka Aasias, mis praegu on üks kiiremini arenevaid kohti. 9. Mahajäämuse peamised põhjused: majanduskasv on olnud riikide üks tähtsamaid majandusarengu eesmärke. Kasvu taotlemise peapõhjuseks on rahvastiku kasv: me soovime elada sama hästi või paremini kui varem, kuid iga juurdesündiv inimene kahandab meie tarbimist, kui tootmismaht jääb endiseks. Majanduslik kasv sõltub riigis kasutada olevatest ressurssidest. Ressursid omakorda määravad iga riigi ja maailma majanduse loomulikud piirid. Ressursside
· Maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid
tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on negatiivne (alla paremale), sest kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14. Tarbimine (tarbmiskulutused) sõltuvad……..kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad…….reaalsest intressimäärast.:samasuunaliselt (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt) 15. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 16
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE...........................................................................................
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�
· Tootlike investeeringute osa rahvatulus vähemalt 10% · Ühe või mitme olulise tööstusharu kiire kasv · Vastava poliitilise, sotsiaalse ja institutsionaalse raamistiku olemasolu 4 Varajane tarbimisühiskond Küps tarbimisühiskond 11. Kuidas selgitavad struktuurimuutuste mudelid majanduse arengut? LEWISE KAHESEKTORILINE JÄÄKTÖÖ MUDEL Arengumaa majandus koosneb kahest sektorist · Traditsiooniline ja ülerahvastatud agraarsektor, kus tööjõu piirtootlikkus on võrdne nulliga · Kaasaegne kõrge tootlikkusega industriaalsektor Mudel selgitab tööjõu liikumist ühest sektorist teise ning sellest tingitud muutuseid tööhõives ja koguproduktis CHENERY ARENGUMUSTRITE TEOORIA Riigi arengul on sisemaine ja rahvusvaheline külg Arengumaadevahelised erinevused tulenevad mõlematest teguritest
(http://www.stat.ee/pohinaitajad). See kinnitab ekspertide eeltoodud arvamustest tulenevat järeldust, et massiliste välismaiste (otse)investeeringute buum Eestis on läbi saamas. Vajadus täiendavate investeeringute järele on veel suur, kuid nüüd vajavad neid eelkõige avalik sektor ja väliskapitali jaoks väheatraktiivsemad majandusharud. Kerkib loomulikult küsimus, miks siiski ei tekkinud suurt investeeringute sissevoolu Eestisse. Üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et 2000 aastaks olid kõige kasumlikumad 21 lõigud majandusest juba välisinvestorite käes. Teiseks ei tohi unustada, et tulumaksu suurus on vaid üks teguritest, milledest lähtudes investorid valivad raha paigutamise kohta. Kolmandaks on siiani täiesti mööda mindud Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide võrdlusest
Rahareformi käigus devalveeriti kroon oluliselt üle, s.t. et Eesti krooni kurss määrati tegelikult allapool tema reaalset väärtust. Selle eesmärgiks oli soodustada eksporti ja 12 takistada importi, sest Eestil puudus muu turukaitse. Import muutus kalliks, kallid ressursid sunnivad kokkuhoiule. Eksporttoodangu odavnemisel suurenes Eesti tootjate konkurentsivõime välismaal ja ekspordi kasvu kaudu suureneks valuuta sissevool Eestisse. 20. juunist 22. juunini 1992. aastal toimus Eesti Vabariigi rahareform. Eesti rahareformi korraldamise otsesed kulud olid 44,987 miljonit krooni, millest lõviosa 42,661 miljonit moodustas kroonide trükkimine nii Ameerikas kui Inglismaal. Tagantjärele peeti nii kodu- kui välismaal Eesti rahareformi üldiselt õnnestunuks, kuid sellele vaatamata puhkes pärast reformi mitmeid diskussioone ühe või teise majandusliku või poliitilise otsuse õigsuse üle
Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetetööstuses ja transpordis
Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Kood nt 1100 koondab enda alla kaupade import ja eksport. Kood nt 1200 tähistab kaubanduskrediit. Kood nt 4100 on palgad ja muud töötasud. Kood nt 4400 on väärtpaberite intressid. Eesti maksebilansi areng 1992 2006 Eestis alustati maksebilansi koostamist 1992-st aastast, ja alates sellest ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel aastal ja sedagi väga minimaalselt. Kõigil järgenvatel aastatel on jooksev konto olnud puudujäägiga, mis omab kasutrendi. 1997 aastal jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale 1997nda aasta börsikrahhi ja 1998nda aasta Vene kriisi, puudujääk mõnevõrra vähenes ja stabiliseerus. Kuid tõusis järsult 2002-l aastal, ulatudes 13 miljardi kroonini. Tänu suurele investeerimisaktiivsusele ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32
Countries) loodi 1960. a Bagdadis naftat tootvate ja eksportivate riikide huvide kaitsmiseks rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Viinis. Liikmesriigid on Alzeeria, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Venezuela (11). OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile
4. Kvaternaarsektor e. neljandane sektor majandustegevuse moodsaim osa(infotehnoloogia, uurimis- ja arendustegevus, teaduslik nõustamine). Iseloomulik eriti infoühiskonnale (postindustriaalne ühiskond) 6 2.2 Iseloomusta ja võrdle riikide arengutaset statistiliste näitajate põhjal. SKT põhjal on a) rikkad (USA, Kanada, Norra, Saudi Araabia) b) keskmisest rikkamad (Venemaa, Hiina, Mehhiko, Brasiilia) c) keskmisest vaesemad (Boliivia, Sudaan, India) d) vaesed riigid (Afganistan, Jeemen, Niger) (raha poolest ollakse, kas rikkad või vaesed) http://www.econbrowser.com/archives/2007/01/the_distributio.html ÜRO inimarengu indeksi põhjal jagunevad riigid - Kõrge arenguga riigid - Norra, Island, Austraalia, Iirimaa,Rootsi, - Kanada, Jaapan, USA (kõik üle 0,9) Eestil 0,8 40.koht (177-st)
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess…………………………………………
a tooraine ja materjalide nappus b tööjõu puudus c vananenud seadmed 23 Alates 1993 aastast oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a varuosade puudumine b vähene nõudlus c häired energiaga varustamisel 24 Ehitusmaterjalidetööstuse toodangu vähenemist mõjutas enim a ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c ehitusettevõtete suured materjalivarud 25 Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks
a tooraine ja materjalide nappus b tööjõu puudus c vananenud seadmed 23 Alates 1993 aastast oli peamiseks tootmist piiravaks teguriks a varuosade puudumine b vähene nõudlus c häired energiaga varustamisel 24 Ehitusmaterjalidetööstuse toodangu vähenemist mõjutas enim a ehitustööde mahu vähenemine ning renoveerimise ja rekonstrueerimise domineerimine b välismaiste ehitusmaterjalide sissevool c ehitusettevõtete suured materjalivarud 25 Protektsionistlike vahendite suur puudus seisneb selles, et nad a konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi (konserveerib olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks
1960. a Bagdadis naftat tootvate ja eksportivate riikide huvide kaitsmiseks rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Viinis. Liikmesriigid on Alzeeria, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Venezuela (11). OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel
Liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Alzeeria, Liibüa, Indoneesia, Nigeeria, Katar, AÜE, Venetsueela Reguleerib toornafta hinda maailmaturul Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC-ile kuulub rohkem kui pool naftavarudest 2. Regionaalsed majandusorganisatsioonid NAFTA (1994) Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Vabakaubanduspiirkond, hõlbustab rahvusvaheliste firmade tööd MERCOSUR Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay (1991) Eesmärk: tahab laieneda ühisturuks ASEAN (1967) Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Liikmed: Kambodza, Tai, Vietnam, Laos, Myanmar Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö (riisi eksport) APEC (1989) Koostööfoorum Aasia ja Vaikse Ookeani Majandusühendus
puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstusliku seedrit, mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja
Lühiuurimus Argentiina Koostasid: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................lk.1 2. Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2 3. Lühiajalugu.......................................................lk.3 4. Haridus..............................................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on põllumajandus, eriti lihakarjandus, nisu
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
8. Välisinvesteeringud Eeldused: · Odav tööjõud, kvalifitseeritud töötajad · Valitsuse suhtumine investeeringutesse (sobiv seadusandlus, investeerijatele maksusoodustus) · Madalad maksud · Loodusvarade olemasolu, kliima · Hea transpordi geograafiline asend · Siseturu suurus ja selle ostujõulisus · Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, suhted teiste riikidega · Konkurentide arv · Majanduse stabiilsus, majanduskasv · Stabiilne poliitiline olukord · Hea infrastruktuur ja sidevõimalused Kasulikkus sihtmaale: · Kapitali, tehnoloogia sissevool · Uued töökohad sissetulekud suurenevad, elatustase paraneb · Oskuste paranemine · Tunnustus · Riigi maksutulud suurenevad, majanduskasv · Konkurentsi suurenemine siseturul, uued kaubad hinnad langevad · Riigi ekspordivõime paraneb ja seega ka konkurentsivõime maailmaturul
Kolmanda olulise faktorina tuleb välja tuua USA tööjõu mobiilsus. USA majanduse pikaajaliste riskidena tuuakse enamuse majandusanalüütikute poolt välja viimaste aastate jooksul järjest kasvanud eelarve- ja jooksevkonto defitsiidid. Kuigi absoluutnumbrites on tegemist ajaloo suurima defitsiidiga, ei ole tegemist veel kõrgeima suhtega SKT-sse. USA-sse sissevoolav välisraha on seni võimaldanud katta jooksevkonto defitsiiti. Siiski võib mingil põhjusel pidurduv välisraha sissevool tähendada USA majanduse seismist kiiret lahendust nõudvate ebamugavate ja ebapopulaarsete otsuste ees. Kuna tegemist on nii-öelda kaksikdefitsiidiga ja erinevalt varasematest perioodidest on eelarvedefitsiidi katmiseks müüdavaid USA valitsuse võlakirju ostnud peamiselt mitte USA ettevõtted ja kodanikud, vaid teiste riikide keskpangad, siis on oluline, milliseks kujuneb nende riikide käitumine võimalikus kriisisituatsioonis.
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geograafia uurib sidemeid riigi ja maap
· Eesti pidi täitma 3 tingimust, et CEFTA-sse saada: - Kõike CEFTA liikmed peavad liitumisega nõus olema - Eesti peab olema sõlminud liikmetega vabakaubanduslepingu. - Eesti pidi olema VTO liige, mida Eesti aga polnud. 1997 sai EL-i kanditaatriigiks, seega ei tahtnud enam CEFTA liikmeks saada. NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse kokkulepe · 1989 käivitus protsess: USA ja Kanada sõlmisid omavahel vabakaubanduslepingu. · 1990 kaasati Mehhiko,1992 sõlmiti leping, jõustus 1994. Vastasseis Ameerika poolt: - Kuritegevus tõuseb - Odav tööjõud, mehhiklased - Poliitiline - Mehhiklaste ja ameeriklaste omavaheline läbisaamine (kunagi sõdisid) MERCOSUR- Lõuna ühisturg · Loodi 1991 · Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Uruguai, Paraguai · On muutunud tolliliiduks (tollid on ühtlustunud). Iga 3 kuu järelt toimub koosolek. ASEAN- Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
