Valgustusideede mõjul hakkasid estofiilid ja esimesed eesti soost haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust
eesti keel. • Eesti kultuuri on peetud hübriidkultuuriks ehk mitmest kultuurist kokku laenatud. • Koloniseeriv kultuur on võtnud üle oma naabritelt kultuuri ja teiseks on koloniseerivad kultuurid on olnud ise ka koloniseeritavad kunagi. (Selleks, et mõista 17.sajandi saksa kirjandust peab tundma Hollandi kirjandust, ehk siis kõik on omavahel seotud). • Kultuuri uurijad on öelnud, et laulupidude traditsioon on sakslastelt laenatud. • On öeldud et Sakslased ei osanud laulda • Saksa kultuuri ruumis ei ole laulupidude traditsioon elav ja pole olnud nii tähtsalt kohal kui on Eesti ja Lätis. • Hollandis elav Estofiil Kornieerus on proovinud lahti mõtestada teisi kriteeriume millega võiks määratleda eesti rahvuskultuuri. • EV pinnal loodud. • EV kodaniku poolt loodud. • EV rahadega toetatud.
Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse käsiraamat "Agenda Parva", milles koguduse arusaamist eeldavad palve- jm tekstid on läti, eesti, poola ja saksa keeles. Kirikukirjanduse põhiliseks rajajaks sai Tallinnast pärit Heinrich
nende vahel, kes jäid neist lahinguist kõrvale. Miks siis, küsisin ma eneselt, ei võtnud Austria neist lahinguist osa, miks minu isa ja kõik ülejäänud jäid neist kõrvale? Kas me pole siis samuti sakslased nagu kõik ülejäänud, kas me siis ei kuulugi ühte rahvusse? See probleem hakkas esmakordselt uitama minu väikeses ajus. Vargse kadedusega kuulasin ma vastuseid minu ettevaatlikele küsimus- tele, kas siis mitte iga sakslane ei võiks omada õnne kuuluda Bismarcki impeeriumi juurde. Sellest ei suutnud ma aru saada. * * * Kerkis üles küsimus minu kooli saatmisest. Arvestades kõiki minu kalduvusi ja eriti minu temperamenti, tuli isa järeldusele, et panna mind gümnaasiumi, kus ülekaalus on humanitaarteadused, oleks vale. Talle näis, et parem oleks minu jaoks reaalõppeasutus
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt..................
Sissejuhatuses on jumala karistuse motiiv – Liivi sõda jm hädad on Liivimaa elanike pattude palk. Russow räägib loodusest, kohalikest, kommetest. Tema loodud kuvandist selgub, et Liivimaal on palju loodusande ja Saksa seisuste kord valitseb tugevasti (allutaja-alluja vahel suur lõhe). Russow tähtsustab haridust, vajadust õpetada õpetajaid, et luterlus jõuaks rahvani. Russow suhtus Moskva poliitikasse halvasti, sest nad olid teisest usust. Venelased pole õiged kristlased, sest neid on palju ja suhtumine naabritesse on agressiivne. Russow nimetab kroonikas linnade nimesid: Riia, Tallinn, Tartu, Paide. Kui sündmused toimuvad maal, nimetatakse seda Liivimaa provintsiks. Siit saab alguse linnarahva narratiiv – linnakultuuri ilmingud, sest alati on eestlased olnud maarahvas. Autori enesehoiak avaldub aadlike laimamises, protestantlikes ideedes ning 1. ptk sisus: vana hea Liivimaa, mina-vorm (erand
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
(baltica osakond). Väljaspool eestit- väliseesti arhiivid, Helderi instituut Saksamaal. Kultuurigeograafia uurimismeetodid- üht kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid. Kvalitatiivsete meetodite läbilöök 1970 a., mis tõrjusid kõrvale kvantitaviised meetodid. Tänapäeval peetakse kvalitatiivseid meetodeid inimgeograafia edu võtmeks, mis on aidanud teadusesse tuua teadmisi ja kõrgtasemelisi oskusi. Loeng 3: rahvused eestis ja mujal Kus rahvused elavad ja miks just seal? Riik- on ruum, millel on kindel maa-ja veeala ning kus paiknevad inimesed koos neile omaste tegevustega ja asutustega ning riigivõimuorganitega. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi-maad, veet ja teatud ulatuses õhku ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud.
Talu kasutuses olid põllumaad, mida aeg-ajalt jagati ümber, vahepeal olid viljakad maad aga vahepeal halva viljakusega maad. Üleribasus, talutükid asusid üksteisest kaguel (Igaüks saab nii viljakat kui ka ebaviljakat maad). Ühel ribal, tuleb kasvatada ühte kultuuri. Põllumaade kruntimine. Sügisel ajal aeti kõik loomad küla karjamaale. Metsakasutus oli ühine, varuti küttepuid koos. Mõnikord oli ühiskasutuses heinamaa. Suurtemate külade juurde võis kuuluda veski. Levinum külaamet oli külasepp. Hülgepüük toimus tulirelvade abil. Metsmesindus. Tähtsamate tööde kalender: Aprilli lõpp: Algas kevadiste põllutööde tsükkel, karja väljalaskmine, jüripäev 23. aprill (Taluteenijate teenistusaeg algas jüripäeval, sellel samal päeval algas mõisas oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu). Hakkasid suvised tööd pihta: suvivilja külvamine (kaer, oder), kesapõllu harimine (raskeim töö oli sõnniku vedu).
käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel. Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaazides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12). Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii avarad ja ka ennast kvaliteetlehtedeks nimetavad väljaanded ei pea enam ideaaliks ühtlaselt neutraalse stiiliga väljendusviisi. Kahju teeb see eriti nendele noortele, kes veedavad aega arvutis suhtlusportaalides suheldes, kus valitseb kõnekeel. Kuid puutumata ei jää ka eakamad lugejad
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
Seega võib öelda, et inimesi oli ca 485 000. Liivimaa Eesti osas elas 280 000 inimest ja Eestimaa kubermangus 205 000 inimest 1782. aastal. Alles sajandivahetuseks, 1800. aasta paiku, saavutati poole miljoni tase. Teataval määral rootslaste osakaal rahvastikust vähenes, kuna toimub assimileerumine. Kõik rannarootsi piirkonnad ei olnud ainult rootsikeelsed ning toimub eestistumine (v.a saartel, kus olid terved rootslaste kogukonnad). Juurde tuleb venelasi. Peamiselt venelased asuvad Peipsi äärde, ka linnarahvastikus hakkab venelaste osakaal kasvama. Linnades elas sel ajal inimesi ainult 5%, tegemist oli agraarühiskonnaga, Lätis oli sel ajal linnarahvastikku juba 12%. Sajandi alguses oli asustustihedus umbes 4 inimest ruutkilomeetrile. 18. sajandi lõpuks elab 11 inimest ruutkilomeetril. 18. sajandil tekkis järk-järguline rahvastiku ülejääk, mis viib sisekolonisatsioonini. Võetakse kasutusele alasid, kus enne elatud ei oldud. Eriti terav oli probleem
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Mäleta mind kui tüdrukut kes alati naeris , Kuid harva oli õnnelik ... Halva tuju eesmärk ongi sind mõtlema panna , sellest millest peaksid hoiduma . Minulgi on vahel valus, kui peitma pean pisaraid. SÕPRUS ! Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada kell 4 hommikul. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. Inglid on olemas , aga vahel pole neil tiibu ja me kutsume neid sõpradeks Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustest, mitte üksnes tema rõõmudest. Mul võib olla vähe sõpru , aga tean , et nad on tõelised . Sõbrad on nagu tähed. Sa ei pruugi neid tihtilugu näha,kuid tead, et nad on ikka ja alati olemas. Olgem ettevaatlikud: palju lubades võite kaotada ka kõige vähenõudlikumagi sõbra !! Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
tugevusest ja tagakiusatud juutide võimalustest peitu pugeda. Umbes aastal 1942 viis tööjõupuudus muutuseni Saksamaa poliitikas: sõjatööstuse tarvis oli vaja lisatööjõudu. Kui aastatel 1941–42 nälgis enamus umbes 3,3 miljonist nõukogude sõjavangist vangilaagrites surnuks, siis järgnevatel aastatel deporteeriti ligikaudu 7,5 miljonit inimest (põhiliselt poolakad, ukrainlased ja venelased, kaasa arvatud sõjavangid) raskele tööle Saksamaale. Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7. peatükk keskendub viha teemale: meie endi kui õpetajate vihale ning sellele, kuidas paremini Suur tänu minu kolleegidele, kes on alustamas oma õpetajatee esimest aastat. suhelda teistega ja neid toetada, kui nad on vihased. Käsitletakse ka vihaste lapsevanematega suhtlemist. Me valisime endale ameti; me valisime õpetamise loodetavasti selleks, et tekitada muutusi 8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see
o Märgatavad muutused leidsid aset matmiskombestikus kus hakati kasutama tarandkalmestike. (3-10m). o Surnud maeti tarandkalemetesse põletatult. Eemal asunud tuleriidalt järelejäänud luukillukesed puistati koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust. o Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. o Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena. RAHUTUD AASTASAJAD o Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
250. Tundsin ääretult nukrana, kui olin ühel peol ja kõik läksid tantsima. Minul kaaslaseks pisarad. 251. Just because I'm not crying, doesn't mean I'm okay 252. Miks õppisin tundma üht poissi, kes mulle vaid pisaraid tõi? 253. just need omadused, mis meid teistest eristavad, teevad meid ilusaks 254. Sa naerad , sest ma olen erinev, ma naeran ,sest sa oled täpselt nagu kõik teised 255. Kõik tahavad erilised olla , kuid kardavad erined 256. Keegi ei taha teistega sarnaneda, kuid miks nimetatakse siis neid imelikeks, kes tõesti teistsugused on? 257. Hingetu on täielikus üksinduses. Kummaline on elada eluta,nukker on surra hingeta .Kahju on olla tundetu, surres täiesti üksinda 258. Üksindus on nagu dieetkestma jäädes eluohtlik 259. Õnn on kui tuulkord puhub, kord mitte 260. Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. 261. Kui sa sündisid,siis sina nutsid ja kõik sinu ümber naeratasid
põhimõtted. Ta oli juba pikka aega katsetanud ning lisanud põhimõtteid mahukale geomeetrilisele mõistele, mida ta ise nimetas trapetsoidi seaduseks (sellega ta mõnitab narre, kes hauguvad vale puu all). LaVeyd hakati soovima kõnemeheks ning külaliseks raadio- ja telesaadetesse. Teda otsisid ka TV-produtsendid ning filmide loojad, kes soovisid saada tehnilist abi Saatanast rääkivate filmide tegemisel. Vahel oli LaVey ka näitleja. Sotsioloog Clinton S. Sanders on öelnud: ,,... mitte ühelgi teisel okultistil pole olnud sellist võimu satanismi kajastavate filmide tegemisel, kui seda on olnud Anton Szandor LaVeyl. Rituaalid ja varjatud sümbolism on kesksed elemendid LaVey kirikus ning filmides, kus ta on saanud okultistlikke rituaale kujundada, on need täis traditsionaalseid okultistlikke sümboleid. Sümbolite rühk Saatanakirikus on katse koondada inimeste emotsionaalseid jõude. Niiviisi ilustatud rituaalsuses, mis on keskne
Niisiis kõrgendas ta häält, et see kaugemale kostaks, ja hüüdis: «Tom, uu!» Kerge kähin tema selja taga, ja ta pöördus just õigel hetkel, et ühel poisijõmpsikal kuuest kinni haarata ning tema põgenemist takistada. «Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid
veendudes, et neile õpetatakse häid käitumis- ja mõtlemisviise. Mustadele kirjutistele lisandus ka tuntud kasvatusfilosoofide R. S. Petersi, R. F. Deardeni ja P. H. Hirsti kasvatusteooriast lähtuv kriitika. Lapse enesetunnetuslik areng R. S. Peters (1969) tõi esile selle, et laps ei ela ühiskonnast isoleerituna, vaid peab arvestama ühiselu normide ning reeglitega (sallivus, teiste austamine, teistega arvestamine, abistamine jms). Lapse moraalne areng ei ole võimalik, kui liigses individualiseerimise vaimus ei pöörata ühiskonna kooselunormidele mingisugust tähelepanu. Õpetaja roll Ohumärgiks pidas ta ka seda, et õpetaja taandatakse kõrvalseisja ja materjalide ettesöötja rolli. Õpetaja isik tervikuna on eeskujuna ja jäljendamise mallina ülioluline. Räägitakse küll õppimisest, kuid kadunud on õpetamise mõiste, s.t kõrvale on jäänud õpetaja kutseoskused ja
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
10 groups, including their embodiments in artifacts; the essential core of culture consists of traditional (i.e. historically derived and selected) ideas and especially their attached values; culture systems may, on the one hand, be considered as products of action, and on the other as conditioning elements of further action." ÜLESANNE: Igaüks valib endale enne lahkumist ühe kultuuridefinitsiooni ja kirjutab järgmiseks korraks lühikese arvamuse millise tüüpi alla see võiks kuuluda. Kokkuvõtteks: kõigi nende definitsioonide v def-tüüpide poolt välja toodud olulisemad jooned kultuuris: · Kultuur koosneb teatud kategooriatest (teadmised, uskumused, seadused jne), mis moodustavad teatava terviku (,,mustri") · Kultuur ei ole bioloogiliselt päritav, vaid on õpitud ja jagatud käitumine, sotsiaalselt päritud traditsioon, mis kandub edasi põlvest põlve · Kultuur on viis kuidas inimesed lahendavad kas keskonnaga või teiste
Tõi sisse ka eeliseid, sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine. Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks. Olid pühad, templi rajamise pühad, uusaasta püha. 2) kuningate kultus - 3) surnute kultus - 9.november 2.loeng Loengut peab: Marti Kalda Hinduism Indias pole probleemiks teiste usukude olemasolu. Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega. Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog. Nt mõni seadus võetakse vastu öösel, kuna see on astroloogiliselt õige. 2001a. 81% indusid, 13% moslemeid, 2% shikke, 0,8% budisme (pole ka india enda busismid), 0,4% jainsitlik.. Enamustes osariikides 92, on piirkondi kus on moslemeid enamuses. Indias on endiselt metslasi. Suured kogukonnad algjuute jne. Hinduism- sellist asja pole olemas
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
,,Vii see oinasarv vana Mauruse juurde," ütlesin mina, ,,ja kui tema tast midagi ei tee, siis ei tee tast enam ükski midagi, pane sõnnikut tõstma." Vend läkski vana Mauruse juurde ja ütles talle nelja silma all (mina nimelt õpetasin teda nõnda rääkima): ,,Võta maksu, mis võtad, aga tee minu poisist mees, mis oleks mees. Tee tast tudeng, nii et oleks värvimüts." -- ,,Küllap meie temast juba mehe teeme, nii et oleks värvimüts," öelnud vana Maurus vennale. ,,Hobusevargastki saab veel asja, kui aga õigest otsast pääle hakata," lisanud teine juurde. ,,Siis hakkagi õigest otsast pääle," öelnud vend suure rõõmuga. Ja mis te arvate, mis sündis? Nõmme Karlast sai tudeng. Maksis küll roppu raha, aga ikkagi sai. Tudeerib juba aastat kuus mis müriseb ja maksab veelgi ropemat raha kui vana Mauruse juures, aga ikkagi tudeerib, sest värvid on pääs... Ei, ei,
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Mitte iseennast, sest mina olen ainult ususõdadest vabatahtlikuna osa võtnud. Ma mõtlen härra de Treville'i, kes oli vanasti minu naaber ja kellele lapsena langes osaks au olla mängukaaslaseks meie kuningas Louis XIII-le, kaitsku teda jumal! Mõnikord muutusid nende mängud lahinguteks, ja nendes lahingutes ei olnud kuningas mitte alati tugevam pool. Hoobid, mis kuningas sai, sisendasid temasse sügavat lugupidamist ja sõprust härra de Treville'i vastu. Hiljem võitles härra de Treville teistega: esimesel reisil Pariisi viis korda; vana kuninga surmast kuni noore kuninga 9 täisealiseks saamiseni -- kui maha arvata sõjad ja piiramised -- seitse korda ja kuninga täisealiseks saamisest kuni tänaseni -- võib-olla oma sada korda! Ja nüüd on ta ediktidest, määrustest ja kohtuotsustest hoolimata saanud musketäride kapteniks, see tähendab tseesarite leegioni pealikuks, kellest kuningas väga lugu peab ja keda kardab isegi kardinal, kes muidu, nagu teada, ei karda kedagi maailmas
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Üks neist on meile töökoha tekitab. Väikeettevõtluse areng viitab aga sellele, et tasub olla aktiivsem. viis, kuidas me eri liiki karjääriprotsessides osaleme. Esiteks kaasamine. Kaijääri Selle asemel, et oodata töökohtade loomist, võivad kliendid võtta enesele suurema meisterdamise protsessis on kliendid passiivse osalemise asemel aktiivselt kaasatud. vastutuse uute võimaluste algatamise eest. Arthur, Inkson ja Pringle (1999) on öelnud, et inimesed, kes otsivad tööd aktiivselt, valivad edasiliikumise teid uute võimaluste leidmise ja piirangute kõrvaldamise kaudu. Aktiivne kaasamine N?ustamise protsess ja ?lesehitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
