GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6. Eluiga kasvanud(suureneb vanemate inimeste osakaal) 6. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus, religioon, pereplaneering, traditsioonid, naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas. Arenenud riikides sünnib vähe lapsi, sest ollakse kaaslase suhtes valivamad.
Muutunud ühiskondlikud normid. Oluliseks peetakse lastega koos veedetud aega ning lastele hea hariduse ja mitmekülgse arengu võimaldamist. Sõltub palju riigi perepoliitikast kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimeste võimalused ning kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Sageli on raske leida parterit, kellega lapsi saada. Suremus Suremust suurendavad vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides põhjustavad suremust veel sõjad, veepuudus ja nälg. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused maades arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Erkki Madi Maailma rahvaarv tervikuna sõltub sündimuse ja suremuse vahest. Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas. Sündimus Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis üle 250 lapse. Sündimust mõjutavad: viljakas eas naiste arv naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas); religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse); pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng,
ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad.
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
Tihedamini asustatud piirkonnad: *Ida ja Lõuna Aasia: Jõgede orud ja delta alad, looduslikult soodsad *Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimus Suremus *viljakas eas naiste arv ----Arengumaades--- *naiste vanus laste sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiukorraldus *pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine *ebaterve eluviis
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus
Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt
RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVASTIKUPOLIITIKA USA rahvastikupoliitika on väga sarnane Eesti omaga, kuna siin kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid meetmeid. · Lapsed saavad lastetoetust, kooliõpilased koolitoetust · Väikelapse hooldamise tõttu kodused olevad vanemad saavad lapsehooldustasu · Toetatakse üksikvanemaid, suuri peresid ja kaitseväes teenivate meeste peresid · Sisserännet mõjutatakse karmide viisaseadustega ning elamis- ja tööloa taotlemise reeglid
(õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0 või negatiivne,mahajäänud maades positiivne
d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.
Aastal 1960 3,02 mlr inimest. Aastal 1999 6,0 mlr inimest. Käesoleval aastal täitus 7 mlr inimest. Robert Thomas Malthus (1766-1834) teooria kohaselt kasvab rahvaarv geomeetrilises progressioonis (2*2*2...), elatusvahendite hulk aritmeetilises progressioonis (2+2+2...). Seni pole elatusvahendite puudus kätte jõudnud, kuid kasutusele on võetud ka sadu miljoneid aastaid tagasi kivimites salvestunud päikeseenergia (fossiilkütused). Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib või kasvab ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori. Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne, eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvaarvu suurenemine XIX sajandil oli keskmiselt 5 promilli, XX sajandi esimesel poolel 8 promilli, teisel poolel 20 promilli, praegu üle 10 promilli. Seega iga aasta suureneb rahvaarv umbes 75 mln inimese võrra
arengumaades. 10. MERCOUSUR Lõuna ühisturg, mille lõid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Koostööd alustati tolliliiduna ning eesmärgiks on koostöö ühisturu tasemel. 11. Maailma tuntuim toorainekartell on OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja ekspordikvoote. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
kättesaadavus *majanduslikud võimalused Erinevused Põhja ja Lõunariikide vahel. LÕUNARIIGID PÕHJARIIGID *iive suhteliselt kõrge,põhjusteks traditsioonid, *sündimus suhteliselt madal, suur naiste hõive, noored abielud, pereplaneerimise oskuse pereplaneerimine, hilisemad abielud. puudumine,religioon *suremus on suhteliselt suur,haigused, eriti väikelaste *suhteliselt madal suremus, meditsiinitase ja kõrgem hulgas,epideemiad,lühike eluiga. eluiga. *iive on siiski tugevalt positiivne ~20% *iive on 0 või 5%, v.a endised sotsriigid. Loomuliku iibe muutused seotuna ühiskondliku korra muutustena e. Demograafilise siirde etapid. Traditsiooniline ühiskond Industriaal ühikond Kaasaegne ühiskond
Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse ja väljarände koosmõjul. Tihedaima asustusega alad maailmas on Ida ja LõunaAasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapani rannikualad, LääneEuroopa. Rahvastiku paiknemist mõjutab mingis piirkonnas sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimust mõjutavad: 1. viljakas eas naiste arv 2. naiste vanus laste sünnitamisel 3. religioon 4. pereplaneerimise võimaluse olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, abort jms) 5. kooselu traditsioonid 6. väärtused 7. traditsioonid ühiskonnas 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas 9. majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks
aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab
kohta 5 371 India ………………………………… Põhjendus………..…………………… Jaapan ………………………………… Põhjendus………..…………………… Millised järgmistest faktidest iseloomustavad kõrgelt arenenud riiki? A. Oodatav keskmine eluiga on 78 aastat. B. Sündimus on 46‰. C. Põllumajandus annab 52% riigi SKT-st. D. 72% töötajatest on hõivatud teenindavas sektoris. F. Kuni 15 aastaste laste osakaal rahvastikus on 33%. H. Üle 65 aastaste inimeste osakaal rahvastikus on 18%. 41. oskab kaartide ja statistiliste andmete abil iseloomustada ja võrrelda riike, sealhulgas Eesti; Selgita, kuidas mõjutavad Eesti majandust järgmised tegurid: a) loodusvarad – b) tööjõud – c) naaberriigid – d) geograafiline asend –
....................................................................................................... 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)................................................................................................................... 5 1.2Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid.....................................................5
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid:
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
TAIMESTIK POLIITILISED JM JM b. Iseloomusta diagrammidel toodud kohtade kliimat ja analüüsi ,milliste tegurite mõjul taoline kliima kujuneb c. Kaardi tundmine 2. a. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Väga pika aja jooksul elatus rahvas küttimisest ja kolilusest, püsis maailma rahvaarv enamvähem muutumatuna, sest suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Maailma rahvaarvu praegune suurenemine sõltub sellest, kuidas muutub sündimus ja suremus Aafrika ja Aasia riikides, sest just nendes riikides elab suurem ja kõige muutuvam osa maailma rahvasikust. Olukord maailama eri piirkondades on väga erinev: enamik Aafrika ja Aasia riike sooviks rahvaarvu ruurendamist ohjeldada, kuid Euroopa on mures väikese sündimuse ning kahaneva rahvastiku pärast. Üks rahvaarvu muutumis iseloomustav näitaja on loomulik iive- elussündide ja surmade vahe
rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse kahjuks kõrgel 59. kohal. Euroopa keskmine suremuse üldkordaja on 11 ja maailmas 9. Itaalia suremus on natuke madalam kui Euroopa keskmine, kuid pisut kõrgem maailma suremuse üldkordajast. Need vahed on väikesed ja üldiselt võib öelda, et Itaalia suremuse üldkordaja on madal nagu arenenud riigile kohane. Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi,
ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses Sündimus ja suremus arenenud ja arengumaades ja nende erinevuse peamised põhjused: Põhjus Arenenud maad Arengumaad Naiste seisund Naised õpivad ja teevad lapsi Laste tegemine ongi ühiskonnas hiljem naise kohus Viljakas eas naiste arv Kasutatakse rasestusvastaseid Ei mõjuta vahendeid
maailmamajanduses 2. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 3
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
39. Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad, võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi, Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in kohta 8527 KWh 40. Maailma jagunemine arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks/ ning selgita erinevuste kujunemise põhjusi;
1. turuhindades 2. ostujõu alusel Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõive majandussektorites Ekspordi ja impordi struktuur Kõrgelt arenenud riik teenused, valmistooted Madalalt arenenud riik tooraine, põllumajanduslikud saadused Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta 2. Sotsiaal-demograafilised näitajad: Iive, sündimus, suremus Kirjaoskuse % Keskmine oodatav eluiga Linnarahvastiku osatähtsus Imikusuremus Arstiabi kättesaadavus Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel HDI 3 osaindeksit: Oodatav keskmine eluiga Haridustase (kirjaoskus, kooliskäidud aastate arv) SKT/in kohta ostujõu alusel; elu kallidus Riigid võib jagada kolmeks: 1. kõrge inimarengu tase üle 0,8 2. keskmine 0,5-0,8 3. madal alla 0,5 Nt:
Tootmisüksus: mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis-või teeninduskeskus Osalemine Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega maailmamajanduses: majandussüsteemid majandussüsteemid; ühtne üksikute kaupade osalemine maailmamajandus 23 7. Rahvastik ja asustus 42. Maailma rahvaarvu kasvu põhjused ja tagajärjed: Rahvaarv hakkas kasama umbes 800 aastat e.m.a, kui inimesed olid muutunud paiksemaks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul.
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
