kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Pindalakaart objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt tornaadode esinemisel aastas) Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt võrdub miljon inimest ja siis tuleb Eestile üks punkt) Andmebaas arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid. Infosüsteem andmebaasid koos andmete salvestamiseks, korrastamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja inimesele sobival viisil esitamiseks vajaliku tarkvaraga moodustavad infosüsteemi.
GEOGRAAFIA KT Rahvastiku paiknemine ja asustus RAHVASTIKU TIHEDUSE VALEM RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID Looduslikud: · Pinnamood · Kliima · Taimestik · Mullad · Loodusvarad Ühiskondlikud · Ajaloolised · Poliitilised · Majanduslikud · Sotsiaalsed RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕJUTAVAD KAARDID · Punktkaart iga punkt tähistab kindlat rahvaarvu teatud piirkonnas · Ruutkaart kujutatav ala on jaotatud ruutudeks, ruudud on värvitud vastavalt elanike arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid
jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas.Pindalakaart objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: *Viljakas eas naiste arv *Naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) *Religioon(mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) *Kooselu traditsioonid *Väärtused *Traditsioonid ühiskonnas
· Kolm alaliiki: · Märgikaart · Diagrammkaart (kartodiagramm) · Lokaliseeritud diagrammkaart Allikas: REGIO. 1998 Allikas: www.graphicsociology.com. 1998 ISARITMILINE KAART · Iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. · Puuduseks on, et nende kaartide lugemine nõuab keskmisest rohkem kujutlusvõimet ja vilumust. Allikas: Danielle Vougex. 2000 Allikas: www.d.umn.edu. 2000 PUNKTKAART · Nähtusi esitatakse hajusal viisil paigutatud punktide abil. Punkt ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid nt 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Allikas: Department of Commerce. 2000 Allikas: U.S. Census Bureau. 2004 Allikas: AggData. 2007 VOOKAART · Kuna paljud nähtused on dünaamilised (inimeste ja kaupade liikumine) või seotud kahe osapoolega. Sel juhul on otstarbekas esitada neid vookaartidel.
Kõikumised tähendavad milline on kõige väiksemaarvulisem vanuserühm milline suurearvulisem, eakate naiste ülekaal on suur, eluolude tõttu väike sündimus. * Milline kaardi kujutusviis annab parima ettekujutuse rahvastiku tegelikust paiknemisest? Rahvastiku paiknemisest saab kujutada mitmeti. Kujutlusviisi valikust sõltub kaardi vastavus tegelikkusest. Kasutada tuleks rasterkaarti kui tahad rahvastiku paiknemist teada, koropleetkaarti rahvastikutphedus(pindala ja rahvaarvu suhe), Punktkaart-rahvastiku jaotus, Pindalakaart . *Asustuse tihendust mõjutavad: 1.Looduslikud tegurid: Pos: piisavalt soe, parasniiske kliima, pigem vegetatsiooni periood, viljakad mullad, piirkond asub magedavee ääres. Neg: ekstreemne kliima, väheviljakad mullad, mägine relieef, vähe loodusvarasid, looduslik taimesik hõre. 2. Inimtegurid: Pos: majanduslikud tööstuse ja transpordi areng hea, piisavalt raha ja
· Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord · Loomulik iive Rahvastiku paiknemine · Rahvastiku paiknemist mõjutavad kaardid: 1. Rasterkaardid pikslid. 2. Koropleetkaart nähtused pindade kauppa, rahvaarvu ja pindala suhe. 3. Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas. 4. Pindala kaardid "pindala kaart",mõttetu, ebatäpne, kunstiline. Miks hakkas rahvaarv kiiremini kasama, kui inimesed paikseks muutusid? Sellepärast, et siis hakkasid inimesed põlduharima ja koduloomi kasvatama. Nende elujärg paranes, seega kasvas keskmine eluiga ja inimeste heaolu, inimesed olid õnnelikumad, sest neil olid kõhud täis ja tehti rohkem lapsi.
-lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta. 6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2) 90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist. 70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik - mullad - loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula Maa-asula Linn
toidupuudus, nälg (eriti arengumaades) piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine tööpuudus üha suurenev majanduslik ebavõrdsus suureneb koormus loodusvaradele jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. MILLISEID KUJUTUSVIISE KASUTATAKSE KAARTIDEL RAHVAARVU JA RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS? Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks. Pindalakaart nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt. MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD? Mesopotaamia, egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses. NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU. Brugge, Hamburg, Veeenezia, Pisa, Lübeck, Tallinn, Geenova. MIKS TEKKISID LINNASTUD? Tööstuse kiire areng MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS?
Projekttöö koosnes umbes 4-6 õppetunnist ning seda katsetati kolmes koolis 14-15 aastaste õpilastega. Teostamiseks kasutati ArcGIS tarkvara. Esimene projekt oli Kauplused ja nende tagamaad, mille käigus uuriti kaupluste tagamaid, ala, kust inimesed käivad poes sisseoste tegemas. Igas poes küsitleti 20 ostjat, pandi kirja nende elukoha indeks, mis muutus automaatselt x ja y koordinaadiks. Andmefail laeti ArcGIS-i ja koostati punktkaart, mis näitas, kus ostjad elasid. Teostati GIS analüüs, arvutati puhvertsioon kolme kaupluse ümber, mis näitas tagamaad. Teiseks teemaks oli Inimeste arvamused oma ümbruskonnast- uuriti kuidas inimesed hindavad oma elukoha lähedast keskkonda. Tehti küsimustik, mille andmed sisestati ArcGIS-i. Iga aspekti kohta koostati üks kaardikiht, mille abil sai luua temaatilisi kaarte. Kolmandaks oli Liiklus ja ohutus- kus oletati, et liiklusõnnetused sõltuvad tee liigist,
· Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid, tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2. Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta. o Isaritmiline kaart sujuvalt muutuv tonaalsus. Jätab õigema mulje kui koropleetkaart, sest elanike tihedus ei muutu valla piiril hüppeliselt. o Vookaart nt majanduskeskuste omavaheline import-eksport. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu.
Pindu eristatakse üksteisest värvi, mustri või kolmemõõtmelist illusiooni loovate efektidega. •sümbolkaart -Esitatakse nähtusi sümboli suuruse varieerimisega. Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk vms, ka keerukam leppemärk või graafik •märgikaart •diagrammkaart (kartodiagramm) •lokaliseeritud diagrammkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. •punktkaart esitatakse nähtusi nähtusi hajusal viisil paiguataud punktide abil. Punktid ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid näiteks 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Kaardi kasutajal tekib visuaalne tunnetus nähtuse ruumilise jaotuse kohta •ruutkaart kui süntees koropleet- ja isaritmilisest kaardist. Kaardipind on jaotatud korrapäraseks ruudustikuks (sarvane andmete rastermudelile).
3. Üldgeograafiline ja temaatiline kaart, temaatiliste kaartide jagunemine. Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart •punktkaart •dasümeetriline kaart •pindalakaart •vookaart •kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei
annaabi.ee 
