Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia). Majanduskriisi lõpuks peetakse aastat 1933, sest siis hakkas olukord täna Roosevelti reformidele paranema. PT 1b Sõjakollete kujunemine 1930 aastail Sõjakolded. Jaapan 1931- Eesmärk oli saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Ründasid Hiinat ning vallutasid Manzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Manzuko riigi. See ei olnud meeltmööda Rahvasteliidule ning Jaapan lahkus sealt. Itaalia 1935- Eesmärk oli taastada Rooma impeerium. 1935 tungisid Itaalia väed(eesotsas B. Mussolini) Etioopiasse. Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks. Rahvasteliidule see ei sobinud ning Itaalia lahkus sealt. Hispaania 1936-39- Parempoolsed jõud soovisid kehtestada diktaktuuri. Tõusis kodusõda parempoolsete ja vasakpoolsete(eesotsas F.Franco) jõudude vahel ning sekkusid ka välisriigid. Saksamaa, Itaalia ja Portugal abistasid vasakpoolseid jõude ning
kiitis ettepaneku Rahvasteliidu loomiseks heaks juba 25. jaanuaril 1919. 28. juunil 1919 allkirjastasid põhikirja kokku 44 riiki. 8. juulil 1919 pöördus Wilson Euroopast Ameerika Ühendriikidesse tagasi ja algatas kampaania, mille eesmärk oli tagada ameeriklaste toetus rigi 5 ühinemisele Rahvasteliiduga, kuid toetus Wilsoni ideele oli siiski üpris tagasihoidlik. Wilson jätkas rahulepingule ja Rahvasteliidule toetuse kogumist Ameerika Ühendriikides, kuid ta tervis halvenes ja oma viimase kõne pidas ta 25. septembril 1919. Vaatamata Wilsoni jõupingutustele, ei liitunud Ameerika Ühendriigid uue organisatsiooniga. Rahvasteliidu Nõukogu kohtus esimest korda Pariisis 16. jaanuaril 1920. Novembris 1920 viidi Rahvasteliidu peakorter üle Sveitsi, täpsemalt Genfi, kus 15.novembril toimus liidu esimene täiskogu. Rahvasteliidu liikmed
Maailm oli häälestatud Saksamaa vastu ning leping polnud mõeldud lepituse saavutamiseks, vaid võidetud vastase mahasurumiseks. Inglise peaminister Lloyd George ning USA president Wilson tahtsid pakkuda Saksamaale leebemaid tingimusi, kuid Prantsusmaa eesotsas Clemenceauga tahtsid kõige karmimaid rahutingimusi, lõpuks kujunesid need siiski üsna karmiks: *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused. Elsass- Lotring läks Prantsusmaale, Põhja- Schleswig Taanile, Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidule; Posen, osa Pommerist ja Sileesiast Poolale, Klaipeda Leedule. *Sõjavägi vähendati 100000 meheni. Pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla tanke ega lennukeid, vähendati laevastikku. Keelati omada ja ehitada allveelaevu. Reini kaldal ei tohtinud olla Saksamaal vägesid ega ei tohtinud ehitada sõjalisi objekte. *Pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused.
1920. aatal taheti luua Balti liitu, aga see ebaõnnestus. 1923. aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi. 1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus. Eesti ei tahtnud parandada suhteid Venemaaga, sest nad kartsid Saksamaad. Eesti jätkas häid suhteid Saksamaaga edasi. 1939. aastal sõlmiti Eesti-Saksamaa mittekallaletungileping Eesti üritas olla neutraalne nii Saksamaa suhtes kui ka Venemaa suhtes. 14. Mis oli Balti liit
puudutavate küsimustega. Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi tekkeks. Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti . Autoritaarsel perioodil sunniti sisepoliitikas opositsiooni suu lõplikult sulgema, rahvale jagati vaid valitsusmeelset informatsiooni. Keelustati kõik poliitilised erakonnad, loodi valitsusemeelne ainupartei Isamaliit. Välispoliitikat juhiti samuti erinevate vaadetega. Demokraatlikul perioodil panustati välispoliitikas Rahvasteliidule (kollektiivsele julgeolekule) ja ka naaberriikidele, kes olid samuti kuulunud Venemaa koosseisu ja tajusid sellest tulenevalt idast tulevat ohtu. Aastatel 1934 1939 halvenesid aasta-aastalt Eesti suhted välisriikidega. Põhjuseks võib tuua riigiasjade otsustamine kitsas ringis ja sellest tulenevalt rahva toetuse puudumine valitseva reziimi otsustele. Ma usun, et kui Eestit oleks juhtinud demokraatlikult valitud valitsus sarnaselt Soomega, siis oleks samuti vastu
Peamiseks välispoliitiline tugi oli Inglismaa BALTI LIIT Eesti idee, pidi hõlmama Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Soome püüdis distanseeruda ebakindlatest Balti riikidest. Teine takistaja Poola- Leedu vastuolu Vinliuse pärast. See nurjas Balti- Liidu. Ainult 3 riiki olid omavahel võimeline koostööd tegema: Eesti. Läti. Leedu. 20-30ndtael tihe sõjaline ja poliitiline koostöö. Leedu jäi tahaplaanile. Reaalne liit sõlmiti Lätiga.1923a. Eesti orientatsioon ja lootus Rahvasteliidule. 1935 Inglise-Saksa mereväelepe. Rahvasteliidu nõrgenemine. 30ndatel kaotas Eesti lootused abile. 1938 Eesti, Läti, Leedu kuulutasid end neutraalseks 1939 juuni- mittekallaletundileping Eesti, Läti ja Saksamaa vahel 23. august 1939 Eesti läks Nõukogude mõjusfääri EESTI VÄLISPOLIITIKA II MS ALGUSES: sept. 1939- algas II MS Saksa väed ründais Poolat Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksamaale.Eesti kuulut.neutralit. 17. sept
· 1. tunnustab EE Vabariiki RUS · Tõnisson soovitab EE UK poole hoida · Hans Piip lähedane sõprus UK - heanaaberlik suhe RUS - võimalik lähenemine Lätiga - lähem ühendus demokraatliku FINiga EESTI SUHTED NAABRITEGA · Ohuks GER ja RUS (kommunistlik) BALTI LIIT · Ei suudetud luua POL-LIT vastuolu (Vilnius) tõttu · EST-LT kaitseliiduleping oli tähtsusetu · Orienteerutakse Rahvasteliidule- roll suurenes, EE lootis julgeolekusüsteemine, mis tundus piisav · SEIS '30 LÕPUS · EE balansseeris sõjaka GER ja RUS vahel. Õnnestus 2. MS, siis muutus EE RUSile kergeks saagiks · julgeolekukriisid · Venemaa aktiviseerus · Sõpru pole EESTI VABARIIGI LÕPP (1939 aasta EESTI) · MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Nõukogude Venemaa-GER kokkulepe 23.august.1939, et ei tungi üksteisele kallale · salaprotokollid
· Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. + Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; + Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; + Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; +++ Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. MONEY - Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Ta pidi maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad.
aastal suveröönseks riigiks ja kuulutati vabariigiks 1919. aastal. Portugali ja Hispaania piirid jäid endiseks, sai Itaalia väikeseid territooriumid põhja ja idaosas. Rahvasteliit Kavandatud U.S. Presidendt Wilsoni poolt, Rahvasteliit asutati 1919. aastal. See oli katse luua institutsioon mis suudaks olla vahendaja konfliktide vahel ja tuua neid rahuliku resolutsiooni poole. Kõige suuremaks probleemiks osutus oli see, et U.S. Ei liitunud, mis oleks andnud Rahvasteliidule palju rohkem mõjuvõimu. Kuigi nad suutsid sellele vaatamata lahendada mitmed väiksemad Euroopa konfliktid. Kuid see ei suutnud oma jõupingutusi säilitada oma liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ja säilitada rahvusvahelist rahu juhtudel, kui kaalul on suurriigi (nagu Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit) huvid. Ei olnud võimu vastu hakata Fasistliku Itaalia ja Natsi Saksamaa agressiivsele välispoliitikale. Euroopa 1930. aastail
1921 – EV võetakse vastu Rahvasteliitu. Algab ka teiste riikide poolt EV tunnustamine. 1923 olid EV-l sõlmitud diplomaatilised suhted juba 29 riigiga. EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: Eesti geopoliitilist asendit et Eesti vahetus naabruses asus NSVL võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad – suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt.
1921 EV võetakse vastu Rahvasteliitu. Algab ka teiste riikide poolt EV tunnustamine. 1923 olid EV-l sõlmitud diplomaatilised suhted juba 29 riigiga. EV peamine eesmärk välispoliitikas: julgeoleku kindlustamine. Tegurid, mida tuli arvestada: · Eesti geopoliitilist asendit · et Eesti vahetus naabruses asus NSVL · võimaliku toetusega teiste naaberriikide poolt EV -l tuli arendada sõbralikke suhteid naaberriikidega, hoida kaitsevalmis oma relvajõude, toetuda Rahvasteliidule, sõlmida regionaalseid lepinguid, kuulutada erapooletuks konfliktide puhul. Tuntumad välisministrid: Jaan Poska, Ants Piip ( 4 korral), Otto Strandman, August Rei, Karl Selter jt. 1920. aastad · suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. · Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt.
teada et mingeid julgeolekutagatisi ei anta *asjata loodeti heanaaberlike suhete sisseseadmist Venemaaga. Rahvasteliit *Eesti välispoliitika oli kaitseiseloomuga *Eesti ühines kõigi võimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas *1933. kirj. Eesti koos NSV Liidu jt riikidega alla agressiooni määratlemise Londoni konvetsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. *Kollektiivse julgelekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. *Kollek.j.s. tabas täielik läbikukkumine: Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja; NSV Liit heideti välja seoses Soomele kallaletungimisega. Balti Liit *Balti Liidu sõlmimist takistas Nõukogude Ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piiridel *Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920.aastail katsed sõlmida Balti Liit ja Põhja block
(põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus, Eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses muutus juhtivaks haruks loomakasvatus. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Välispoliitika Eesti välispoliitika kõige tähtsam ülesanne oli kindlustada omariiklust ja julgeolekut. Pea- mine välisoht Eestile oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel püüdis Eesti toetuda Rahvasteliidule ja Lääne demokraatlikele suurriikidele. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud ning Eesti probleemid maailmapoliitikasse ei jõudnud. Suuri lootusi pandi Balti liidule (Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis-poliitiline liit), mille sõlmimine takerdus omavaheliste vastuolude ja Nõukogude Liidu vastuseisu taha. Ainsaks sammuks selle loomisel sai Eesti-Läti liiduleping. Välisriikidest kujunesid Eestil tihedad sidemed Rootsiga. 1929-1934 Majandus 1930-ndate aastate alguses 1929
Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik) Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine) Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest:
· osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule; Versailles' lepingu põhjal pidi Saksamaa loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku.Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge
turgudel ja taastas kiiresti oma positsioonid Eesti majanduses. RAHVASTELIIT Eesti välispoliitika oli kaitseiseloomuga ning tugines Versailles' süsteemile. Eesti ühines kõikvõimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. 1933. a kirjutas Eesti koos NSV liidu jt riikidega alla agressiooni määratlemise Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. BALTI LIIT Eesti diplomaatia eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas sõjalis-poliitilise liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Sellest ei tulnud midagi välja riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Põhjamaad ei soovinud võtta julgeolekuriske ja siduda end väikeste ja nõrkade Balti riikidega,
mai 1945 terve Sks kapituleerumine (9. mai Vene Võidupüha) · Sõda jätkus Aasias => USA tugevdas rünnakuid Jaapani vastu, abiks oli NL (aug 1945). 6. aug aatompomm Hiroshimale; 9. aug Nagasakile. Olulisim uue relva katsetamine, mitte Jaapani alistamine. 10. aug nõustus Jaapan rahuläbirääkimistega. 2. sept kapituleerus Jaapan kirjutades alla vastavale aktile. · ÜRO moodustamine 1945 => koostöö ja rahu tagamine; oma sõjaline jõud (vastupidiselt Rahvasteliidule), millega sekkuda · 1945 Julgeolekunõukogu loomine => rahu tagamine (5 alalist liiget + 7 vahetuvat); õigus kasutada rikkujate suhtes nii maj kui sõjalisi jõude (tingimusel, et kõik alalised liikmed on poolt). Tingimus kasulikeim NL, kuna see aitas tal säilitada mõjuvõimu Ida-Eur riikides. Peale sõda võisid kõik riigid saada liikmeks. · II ms lõpp kõige raskem Sks jaoks => Hitleri surma tagajärjel langes valitsus; riiki enam ei eksisteerinud.
Kuna kahe aastakümne jooksul mainitud suurriikide huvid ja võimalused paljuski muutusid, siis tuli Eesti juhtkonnal korrigeerida oma välispoliitikat. Üsna tihti tuli vastu võtta paratamatuid otsuseid. Oma riigi julgeoleku kindlustamiseks tuli Eesti juhtkonnal kasutada järgmiseid teid: toetuda Eesti püsimisest huvitatud suurriikidele; arendada sõbralikke suhteid kõikide naabermaadega; sõlmida regionaalseid liite, toetuda Rahvasteliidule, hoida kaitsevalmis oma relvajõude; kuulutada Eesti erapooletuks relvakonfliktide puhul. Kui 1920. aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitilistel kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigas tugevnes orientatsioon Inglismaale. Sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted ka
Eesti välispoliitika oli kaitseloomuga ja tugines Versailles' süsteemile, mida tahtsid revideerida Baltimaade suured naabrid Saksmaa ja Venemaa. Eesti ühines kõigi võimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. 1933. aastal kirjutas Eesti koos NSVL jt riikidega alla agressiooni määratlemist Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. Ühtlasi tähendas see orienteerumist Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kuna just need riigid etendasid Rahvasteliidus juhtivat osa. Rahvasteliidust rahutagajat ei saanud, sest Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja ning NSVL heideti välja. Kollektiivse julgeoleku poliitikat tabas täielik läbikukkumine. 7 SUHTED TEISTE RIIKIDEGA
üksteisele sõjalist abi. Samal ajal üritati ka normaliseerida suhteid võimalike vaenlastega. Sakslastega oli kokkulepete loomine kerge, kuid Venemaaga see väga ei edenenud, kuigi ligi 10 aastat toimunud läbirääkimiste tulemusena kirjutati alla mittekallaletungilepingule. Samuti astus Eesti ka Rahvasteliitu ning eestlased pidid Rahvasteliidu tegemistele kaasa aitama hoolimata kulutustest. Igas olukorras aga ei saanud Rahvasteliidule loota ning Eesti oli vahepeal suurte välispoliitiliste raskuste ees ning ei usutud ka demokraatlike riikide abile. 1930-ndatel olid Eesti ja Venemaa vahelised suhted heanaaberlikud ning 1934 otsustati sõlmida vastastikuse abistamise leping. Venemaa aga soovis Punaarmee baase luua Eesti ja Läti aladele, millest keelduti ning Eesti juhtkond lükkas kõik ettepanekud tagasi. Leiti, et Saksamaast oleks ainus riik, kes suudaks Venemaale vastu panna ning otsustati nendega sõlmida leping. 1939
põhirõhu Euroopa asemel suunata Aafrikasse, et jätkata impeeriumi loomise plaane. 14 1935-1940 Esimesed sammud Etioopia vallutamiseks tehti juba 1934. aastal, kui Itaalia Somaaliamaa piiri äärses oaasis Etioopia poolel viibinud itaallaste rühma pihta avati tuli. Etioopialt nõuti kohest vabandamist, sest Itaalia väitis, et neil on õigus seal viibida. Kuna seda aga ei tulnud, anti asi Rahvasteliidule lahendada. Kuna tähtsamad riigid olid Mussolini poolt, otsustas Rahvasteliit, et Itaalial pole selles mingit süüd. Seejärel sai Mussolini alustada rünnakut, mis algas Eritreas 1935. aasta oktoobris. Kuu aega hiljem, kui itaallased kasutavad Etioopia sõjaväelaste ja tsiviilelanike vastu mürkgaase. Selle tagajärjel rakendas Rahvasteliit Itaalia vastu majandussanktsioone, aga kuna elutähtsad toorained jäid Itaaliale alles, polnud selles vallutusplaanidele mingit mõju. 1936
1920-22 hõivas Punaarmee Aserbaidzaani ja Armeenia, kukutas Gruusia valitsuse, vallutas suurema osa Kesk-Aasia, puhastas valgetest ja jaapanlastest Kaug-Ida. 1922 ühendati Vene NSFV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues keskusega Moskvas. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Versailles'i rahulepinguga pandi alus Rahvasteliidule, mis põhines USA presidendi Wilsoni neljateistkümnel teesil, mille järgi oleks pidanud toimuma Euroopa ülesehitamine. 1922 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Rapollo lepingu, mis sätestas Versailles' vastase koostöö. Weimari vabariigist Kolmanda Riigini: Pärast revolutsiooni ja keisri kukutamist Saksamaa kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeima võimu kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial
Leedule, seejärel Eestile ja Lätile. Eesti poolel ei andnud see esialgu tulemust. 1932 alles see, siis ka Lätiga, Eestiga ja Soomega erinevatel aegadel. Suhted N.Liiduga panid Eesti kuulumise Rahvasteliitu tõsiselt proovile. Genfist otsiti toetust N.L. võimaliku agressiooni vastu. Samas nõudis N.L., et Eesti loobuks koostööst Rahvasteliiduga. 1926-1927 pakkus N.L. Eestile mittekallaletungilepingut, see oli tegelikult mõeldud alternatiiviks Rahvasteliidule. Eesti sattus raskesse olukrda. Ühelt poolt nõudis N.L., et Eesti loobuks oma õigustest ja kohustustest Rahvasteliidu ees. Teisest küljest ei saanud Eesti suhtlemisel N.L.ga Rahvasteliidult mingit abi. Hitleri võimuletulekuga Saksamaal muutus Moskva Baltikumi poliitika. Lubas Balti riikidele koostööd, kuid üksnes enda patronaaži all. Selleks soovis ta aga saada Poola või suurriikide nõusolekut. 1933 tegi Poolale ja 1934 Saksamaale tagada ühiselt Eesti, Läti ja
Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses). Pärast 15 aastat toimuks hääletus, kus Saarimaa elanikud saavad otsustada, kelle all nad soovivad elada. Belgia sai Eupeni ja Malmedy, kaks väikest piirkonda. Schleswig oli segarahvuslik ala Põhja-Schleswig läks Taanile, Lõuna-Schleswig jäi Saksamaale. Danzig (Gdansk) sai vabalinnaks, see kuulunud kellelegi, vaid oli täoieesti eraldi. Klaipeda annekteeriti äsja tekkinud Leedu riigi poolt. Poznan ja idapoolne Ülem-Sileesia läksid Poola riigile.
Esmalt püüti normaliseerida suhted Nõukogude Liiduga, kuid 1.dets 1924.a ülestõus näitas, et NSVL on valmis esimesel sobival hetkel Eesti iseseisvust hävitama. Seejärel üritati läheneda Inglismaale, ent Londonile ei pakkunud kauge väikeriik erilist huvi. Siis sooviti luua Poola- Leedu-Läti-Eesti-Soome ühist kaitseliitu, kuid Poola-Leedu ja Soome leiguse tõttu see mõte luhtus. 1920-te aastate II poolel panustati Rahvasteliidule, kelle autoriteet maailmas näis tõusvat. Samaaegselt taheti läheneda Rootsile. Alates 1933.aastast teravnesid rahvusvahelised suhted kogu maailmas. Saksamaa ja Jaapan hakkasid kiiresti relvastuma ja astusid Rahvasteliidust välja; viimase tähtsus langes kiiresti. Vanad vaenlased Saksamaa ja Inglismaa jagasid võimupiirkonnad merel. NSVL soovis Balti riikide tihedat sidumist endaga ja pakkus neile võimaliku rünnaku korral kaitset, soovides aga
Saksamaa sõlmis Jaapaniga Antikominterni liidu. Berliin-Rooma-Tokyo teljeriigid (liit). Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Rahvasteliit pani kokku Desarmeerimiskomisjoni. Selle koosolekud tekitasid illusiooni, et igavene rahu on võimalik. 1932 tulid kokku. Osales 63 riiki, Sveitsis toimus ja algasid lõputud vaidlused. Peamine vaidlusobjekt oli: tuleks defineerida agressori mõiste; kas viia läbi täielik või osaline desarmeerimine ja kui osaline, siis kui suur; oleks vaja luua Rahvasteliidule armee, kuidas seda luua (tuleks luua kõige tugevama armee baasil). Takerdus vaidlustesse. 1934 peeti viimane istung, tulemusi polnud. Samal ajal tekkis sõjakolle Mandzuurias. Jaapan hõivas selle, kuna Hiina polnud mingi vastane Mandzukuo (Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik). Valitsejaks pandi kunagine Hiina keiser. 1937 tungis kallale juba kogu Hiinale. Lõppes alles 1945.aastal. Teine sõjakolle kujunes välja Aafrikas: 1935-36 vallutas Itaalia Etioopia. See oli iseseisev
Nanseni passid. · Organiseeris rahvahääletusi territooriumite küsimustest ja võttis vastu vastavaid otsuseid. · Ei hõlmanud oma aja kõiki riike, osalt ka seetõttu ei suutnud täita lootusi, mis talle pandi! 1930. aastate teisel poolel osutus "hambutuks" konfliktid lahendamisel ning muutus "jututoaks". · Nn. mandaatmaad (endise Osmani impeeriumi osad ja endised Saksa kolooniad). Washingtoni konverents · USA tõmbus kõrvale, · Wilsoni plaan anda Rahvasteliidule oma relvajõud ebaõnnestus. · Ameeriklasi tegi murelikuks Euroopa koloniaalpoliitika ja Jaapani tugevnemine. · Washingtoni konverents (13.11.1921-6.2.1922) USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Holland, Belgia ja Portugal. Vaikne ookean demilitariseeriti (va Hawaii) ja Jaapani väed viidi välja Vene Kaug-Idast. · USA sõlmis ka 1920. aastate algul separaatrahud Esimese Maailmasõja kaotajatega (Saksamaaga näiteks 21.08.1921), milles reparatsioone ei mainitud
maailmasõda. Üritatakse kirikuid liita õpetuse alusel, peetakse õpetuslikke diskussoone ja konverentse. Kolmandaks liikumiseks pärast Esimest maailmasõda oli Life and Work liikumine, mille algatajaks oli Rootsi kiriku peapiiskop Nathan Söderblom, kes teenis silmapaistva liikumise juhtimise eest Nobeli rahupreemia. Erinevaid sõjajärgseid usuliikumisi nimetati ka praktilise usu liikumisteks, üritati lahendada sotsiaalpraktilisi probleeme kiriku abil. Kiriklik vaste Rahvasteliidule sai nimeks ''Maailmaliit rahvusvahelise sõpruse edendamiseks kirikute kaudu''. Igas riigis oli oma komisjon, mis moodustasid omakorda rahvakomiteed. Liidu hiilgeajad jäid 1920. aastatesse, lakkas tegevusest 1948. aastal. Kõigi liikumiste baasil otsutati pärast Teist maailmasõda luua uus liikumine ehk Kirikute maailmanõukogu, mis tegutseb tänase päevani ja võtab sõna olulistel ühiskondlikel teemadel. 20. sajandi teisel poolel läheb kirik maailma. Tänase päevani tegeldakse
Konsolideeris Soome ühiskonda ja süvendas parlamentalismi II MS eel! Sotsiaalseadusandluse arendamine: näiteks 1937: vanadus- ja töövõimetuspensioniseadus ja sünnitoetused, 1939: suvepuhkuse seadus. Soome IV president Kyösti Kallio (1937-1940), Maaliit. Naiskodukaitse Lotta Svärd (1920-1944) Soome välispoliitika 1930. aastate II poolel 1935 Kivimäki valitsus deklareeris, et Soome järgib oma välispoliitikas Skandinaavia erapooletuspoliitikat. Välispoliitikas ei toetatud enam Rahvasteliidule 1938. aastast alates. 1935-37 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm: probleemiks rahapuudus. Kava läks läbi parlamendis 1938 (poolt ka SDP). Soome välispoliitiline hinnang oli, et riigi erapooletust ei pea eraldi NL´le kinnitama (kellega ei sõlmitud mittekallaletungileping 1932). Karjala kannase vabatahtlik kindlustamine 1939. aasta suvel. Moskva läbirääkimised okt.-nov. 1939: soomlased viivitavad Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis Soome jäi NL mõjusfääri (23.8
Tartu rahukonverentsi korraldamine. 2. veebruari 1920 NSV Venemaa tunnustas de jure Eesti riiki, tegemist ühepoolse tunnustamisega. Ega see tunnustamine mingit läbimurret ei toonud. Separaatrahu sõlmijana Eesti renomee mõnevõrra kannatas. Mingisuguseid uusi tunnustusi ei tulnud, v.a üks: Soome tunnustas de jure Eesti riiki 7. juunil 1920. Aga ka see ei olnud läbimurre. Järgnevalt pandi Eestis de jure tunnustamise lootused Rahvasteliidule. Selle Rahvasteliidu täiskogu tuli kokku 1920. aasta detsembris Genfis. Eesti taotles enda vastuvõttu Rahvasteliitu. Genfis viibis ka Eesti delegatsioon: kindral Johan Laidoner, teda assisteeris Karl-Robert Kusta. Püüti teha koostööd teiste väikeriikidega, püüti leida toetajaskonda just väikeriikide juures, ka nemad olid huvitatud ühisrinde moodustamist, mis oleks piisavalt vastukaalukas suurriikidele. 16. detsembril 1920 tuli Eesti
Esmalt püüti normaliseerida suhted Nõukogude Liiduga, kuid 1.dets 1924.a ülestõus näitas, et NSVL on valmis esimesel sobival hetkel Eesti iseseisvust hävitama. Seejärel üritati läheneda Inglismaale, ent Londonile ei pakkunud kauge väikeriik erilist huvi. Siis sooviti luua Poola-Leedu-Läti-Eesti-Soome ühist kaitseliitu, kuid Poola-Leedu ja Soome leiguse tõttu see mõte luhtus. 1920-te aastate II poolel panustati Rahvasteliidule, kelle autoriteet maailmas näis tõusvat. Samaaegselt taheti läheneda Rootsile. Alates 1933.aastast teravnesid rahvusvahelised suhted kogu maailmas. Saksamaa ja Jaapan hakkasid kiiresti relvastuma ja astusid Rahvasteliidust välja; viimase tähtsus langes kiiresti. Vanad vaenlased Saksamaa ja Inglismaa jagasid võimupiirkonnad merel. NSVL soovis Balti riikide tihedat sidumist endaga ja pakkus neile võimaliku rünnaku korral kaitset, soovides aga vastutasuks sõjaväebaase kõigis
mõju. Riigikorra kindlustamiseks taasloodi vabatahtlik relvaorganisatsioon Kaitseliit, seadustati vähemusrahvuste kultuurautonoomia. Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt. Nõukogude invasiooniohu tõrjumiseks kümnendi alguses kavandatud sõjalis- poliitiline kaitseliit (Balti Liit) kõigi Balti riikide vahel Soomest kuni Poolani ebaõnnestus ning Eestil tuli loota ennekõike maailma üldsusele ja Rahvasteliidule. Suure Kriisi aastad 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse aasta hiljem. Hinnalangus, sisseveopiirangud ja keelutollid maailmaturul ning siseturu kokkukuivamine tabasid valusalt nii põllumajandust kui ka tööstust. Kriisiaastail vähenes toodangu koguväärtus põllumajanduses 45% ja tööstuses 20%. Ekspordi järsk pidurdumine mõjutas negatiivselt Eesti väliskaubandust ning üleilmsed finantsvapustused tabasid raskelt ka riigi rahandust
annaabi.ee 
