Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte hoidvaks rahvaks. Eesti ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse rahvana. Ärkamisajal hakati ka tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi laulupeod - ning pandi alus järjepidevatele teatrile ning ajalehtedele. Eriti suurt tähelepanu pöörati maarahva keelele ja omakeelsele kirjandusele. See oli vaid algus ühtsele Eesti rahvale. See sama põlvkond astus julgelt vastu venestamisele ning ei lasknud purustada seni saavutatud kokkukuuluvustunnet
Kui mõtiskleda potentsiaalsetest ohtudest Eestile, koonduvad mõtted esmajoones itta, täpsemalt meie idanaabri Venemaa poole. Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näitamaks meie karakterit ning tekitama vastases heidutust. Eesti on juba liitunud julgeoleku perspektiivist äärmiselt mõjuvõimsa organisatsiooniga NATO, mis annab meile kindlasti julgust ning tugevust. Kuid Eesti ei saa lasta pead norgu ning peab jätkama lobitööd meie liitlasriikides, saavutamaks veel tugevamaid suhteid. Kuna Eesti on maailma mastaabis üpriski pisikene riik, peame me keskenduma muudele aspektidele
Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma inimesse ja tema mõistusesse, kui samal ajal vähenes kiriku mõju. Prantsusmaa võitles revolutsiooni kaitsmiseks ühe rahvana ja seetõttu hakkasid inimesed üle kogu maailma tundma end ühe rahvana ja julgesid ka oma türannidest valitsejatele vastu hakata ja võidelda oma õiguste eest. Kuid Prantsusmaa revolutsioon ei toonud kaasa ainult head, vaid ka palju halba. Selleks et Prantsusmaal midagi muutuks, toimus palju verevalamist. Kui Jakobiinid võimule said kehtestasid nad Diktaatorliku korra, mis tähendas seda, et kõik kes neile vastu hakata julgesid tapeti. 10 aasta jooksul arreteeriti üle
Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel
üksi kos oma väheste sõjameestega. Vastased tulid aga rüüstama ja ristiusku peale suruma alati suure armeega ning nii polnudgi eestlastel suuri võimalusi vastu löömiseks. Seega oleksid pidanud eestlased palju rohkem kokku hoidma. Üks hea võimalus selleks oleks olnud valida rahvale üks juht, kes oleks eeskujuks ja allutaks kõikide maakondade juhid ja rahva koostööle, et ühiselt vabaduse eest võidelda. Arvestades selliseid tegureid, saab öelda, et ühtse ja võimsa rahvana oleks oleks eestlased suutnud vastastele vastu hakata ja säilitada senist vabadust. Peale selle, et Eestis olid väga nõrgad maakondade vahelised suhted, ei olnud eestlastel ka suuri sidemeid teiste riikidega. Neil puudusid arvestatavad liitlased, kes häda korral abi osutaks. Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Hiljem aga korraldasid eestlased juba mõningaid
Lugupeetud Eesti kodanikud, kõik teie, kes on heameelega sellel tähtsal päeval siia kogunenud! Juba kahekümne neljandal veebruaril aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Kujutage ette ainult, sada aastat on möödunud iseseisvusmanifesti väljakuulutamisest! Iga eestlase elukaares on see kahtlemata märkimisväärne number ja meile suur ja tähtis päev. Taas tähistame seda aastapäeva vaba rahvana vabas riigis ja nimelt selle kuupäevaga on igal inimesel omad mälestused ja kogemused eelnevatest aastatest. Tänu meie töökale ja kohusetundlikule rahvale on meie väike riik nii kauaks püsima jäänud. Ja mitte ainult püsima jäänud, ta on maailmaga üheskoos edasi läinud, arenenud ja seda on nii mõndagi tunda nii teadus-, kultuuri-, kunsti-, tehnika- ja majandusvaldkonnas. Nii et võime julgelt tunnistada, et oleme üheskoos palju saavutanud
mida me esivanemad põlvest põlve on pärandanud. Rahvaluule maht on nii suur, et üks inimene ei suudaks seda eales läbi töötada. Seda kõike anti sajandeid edasi ainult suuliselt. Kõige tähtsam on ikkagi meie keel, eesti keel, millele on sageli omistatud ilusaima kõlaga keele tiitlit. Samas keeles toimuvad meil ka regulaarselt üldlaulupeod, väiksematest rääkimata. Sellele üritusele tuleb kokku inimesi igast Eestimaa nurgast, et laulda ja tunda ennast ühtse rahvana. Eesti rahvas on kokku hoidnud sajandeid ning üritanud mitte sulanduda teistesse. Tahame seda ka edaspidi nii hoida, sest kes siis veel kui mitte meie oleme selle rahvuse edasikandjad.
Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv Haridusliku taseme tõus Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased eestlased) Esimene laulupidu (18.20. juunil 1869) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ja kaitses meid idapoolsete keelesugulaste saatuse eest.
Antisemitismi alused ● tean: Juute süüdistati kõikides probleemides, vaatamata sellele et see pole nii. See tekitas vihkamist ja kokkuvõttes viis genotsiidile. Juudid tihti rändasid, kuid säilitasid oma kultuuri, keele ja rahvusliku omapära. Lisaks sellele nad tegelesid kaubandusega. ● tahan teada: Milles juudid olid süüdi teiste inimeste arvates? Millega oli seotud nende kaubandus? ● sain teada: Juudid elasid kodumaata rahvana Hiinast Hispaaniani. Vana-Rooma aegadest alates nad oli seotud orjakaubandusega. Peale selle Babüloonias nad olid liigkasuvõtjad – laenasid raha protsentide peale. Neid keegi ei tahtnud näha oma riigis, sest nad olid juba igalpool. Juutide hulgas oli tõesti palju ametnikke, juriste ja arste. Antisemitismi levimisega juudid olid süüdi börsiafäärides, humanismiideedes, vabamüürluses, bolševismis.
Eestlane kes ta on? Eestlasi on juba ammusest ajast tuntud külma rahvana. Mõtleme ainult iseendale, meeleolu on alati morn ja eelistatakse üksi olla. Välismaalasele võib ju nii tunduda, kuna on tõsi, et eestlane ei võta külalisi nii soojalt vastu kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased. Tegelikult on eestlastel väga soe süda, kuid seda ei taheta tihtipeale välja näidata. Põhjust ma ei leia, kuid võib-olla ei soovita end nii palju avada, kuna ei suudeta usaldust leida. Teame ju kõik, mida teised riigid meile sõja ajal teinud on.
1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing.
Henriku Liivimaa kroonikast. Tollal elasid liivlased põhiliselt Liivimaal Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. 13. sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud kahe maakonna ja nelja eri valla vahel. 1920. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. · Täna eraldatusele ümbritsevast maailmast ja piiritsoonile,
Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks saab anda endast parima ja kedagi ei jäeta maha.” IRLi sümboolika Meie visuaalse identiteedi kõige olulisem komponent on kaheksakand. See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina. Kaheksakand on kujund, mis ulatub eestlaste mäluloolisesse kaugusesse minevikku.
ühiskonna kõrgemais klassis, siis jäid eestlased ilma oma eliidist. Allesjäänud eliit aga hävitati, inimesed kaotasid oma senise positsiooni või sulandusid läänemeestena uude valitsevasse kihti. Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva inimesed vaid võõrad. Ilma Muistse Vabadusvõitluseta poleks seda juhtunud. Samuti Lääne – Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ning kaitses meid idapoolsete keelesugulaste eest. Ma arvan, et kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnud siis, oleks võibolla eestlaste rahvaarv palju kordi väiksem. Eestlased poleks saanud katoliikliku Euroopa osaks ja samuti poleks Eesti rahval tekkinud võimalust lähemalt tutvuda Lääne – Euroopa kultuuriga. Seega minu arvates oleks olukord mõnest küljest parem olnud, kui poleks toimunud Muistset Vabadusvõitlust
konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja valitsemene end rahvana ise. Modernsetes riikides kujuneb ka välja bürokraatia ja valitsemine, mis põhineb kindlatel reeglitel ega teeni mitte üksikisiku huve vaid laiema avalikkuse omi. Individualism- Iga inimene on vaba korraldama oma elu iseseisvalt ning sõltuvus suurematest kooslustest on palju väiksem, esile tõuseb mina. Traditsiooniline väärtuste nõrgenemine- Inimene on autoriteetne tänu oma võimetele- teinud karjääri ja saanud suurettevõtte direktoriks- või demokraatlikult
19.04 külastasin Eesti Meremuuseumit, mis asub Paksus Margareetas. Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest. Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada. Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest tänapäevani. Iga sündmuse kohta, mis Läänemerel toimus, leidus mitmeid detailseid eksponaate ja kirjeldusi
Me ei suuda jääda ainult eestlaseks, vaid peaksime saama ka maailmakodanikuks. Kui tahame olla avatud silmaringiga, siis peaksime õppima austama ka teisi kultuure ning rahvusi. Maailmakaubandus ning areng on omavahel tihedalt seotud ning kui tahame areneda, ei saa ainult üksi tegutseda, vaid peaksime ka maailmaga suhtlema. Nii olemegi astunud juba sammu maailmakodanikuks saamise poole. Kuna elu muutub Eestis iga aastaga läänelikumaks ning ennat eraldi seisvana rahvana on keeruline säilitada peaksime mõtlema, kas tahame jääda eestlasteks või üritaksime saada maailmakodanikeks. Me ei peaks tegema valikut, kas olla eestlane või maailmakodanik. Iga inimene suudab olla nii oma maa patrioot kui ka maailmakodanik. Kui me oma südames austame oma maad ja kombeid, siis ei põhjusta mitte mingisuguseid probleeme olla korraga nii maailmakodanik kui ka eestlane.
Kersti Kaljulaid arutleb eesti meeste tänapäevaste eneseteostuse võimaluste üle, võrreldes meie ühiskonnas valitsevate väärtushinnangute muutumist ärkamisaja, esimese iseseisvusaja ja uue iseseisvusajaga. Esimesel iseseisvusajal teostus ärkamisaja unistus kehtestada ennast rahvana nii ühiskondlikus kui majanduslikus arengus. Eesti mees oli meie pisikeses riigis tunnustatud igas valdkonnas, kõik tööd väärisid tegemist. Tänapäeval on kujunenud välja mentaliteet, kus hulk eesti mehi ühiskonna survel ja heakskiidul on valinud hoopis teised tööalased suunad ning ametid, kui nad ise võib-olla oleksid soovinud. Oleme kujundanud olukorra, kus võimalikult suur hulk eesti mehi ühiskonnas valitseva haridus-, palga- ja väärtushinnangute süsteemi
Eesti ühiskonnas on sotsiaalsete klasside vahe väga suur. Põhiline, et enda eluga hästi hakkama saada tuleb enda eluga edasi minna ja ennast arendada. Vaadates teisi ja pidada neid enda konkurendis hakkavad palju üle enda võimete elama. Sealt tulevad suured pangalaenud ja miinused eelarvetes. Oleks hea, kui ühiskonna klasside vahe oleks väiksem ja üksmeelsust oleks rohkem. Heaks näiteks oli selle suve tantsu- ja laulupidu. Ühise rahvana korraldasime sellise suure ürituse ning näitaseime teistele, et oleme tugevad. Sotsiaalsusprobleemid jäid neil päevadel seljataha.
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227.aastal, mille eestlased kaotasid. Eestlased ei võidelnud ühtse rahvana. Eestlastel polnud ka peale Madisepäeva lahingut kindlat juhti. Eestlased olid sõjatehnikia poolest vähe arenenud. Ei kasutanud ambe, mida eestlased alles 1223. aastal rakendada mõistsid, kuigi nad olid sellega juba ammu kokku puutunud( 1210.aastal Võnnu linnust piirates). Vabadusevõitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused võitluse käigus küll eestlaste relvastus ja lahingulised oskused paranesid, kuid siis oli juba hilja
Pärsia kultuur Pärsia asus tänase Iraani territooriumist Egeuse mere ja Egiptuseni, kuid oli kultuuriliselt laiem piirkond. Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr, nad saabusid Iraani aladele koos teiste Indo-Euroopa hõimudega, kes rändasid Kesk-Aasiast ning allutasid kohalikud ja ajapikku sulandusid rahvad. Pärslased ise olid impeeriumi tekkimise ajal oma kultuuri ja ühiskonna arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad. Suhtuti kohalike rahvaste uskumustesse ja kogemustesse lugupidavusega. Allutatud rahvaste ühiskonnakorraldust ja valitsusviise ei hakatud vägivaldselt muutma, vaid hoopis neile
· Poseidon on üks Olympose jumal. · Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Teiste jumalannade, nümfide ja surelike naistega on tal veel poegi. · Osad nendest poegadest on hiiglasliku kasvu ja jõuga nagu Polyphemos või Antaios. · Tal on võime muuta
Alguse sai see Martin Lutheri mõttest: "Iga inimene peaks teadma Jumalasõna oma emakeeles". Inimesed hakkasid rohkem raamatuid lugema kuna neid tõlgiti rohkem emakeelde. Üheks suurimaks eestlasi ühendavaks sündmuseks pean 1869 aastal toimunud laulupidu. Näiteks 1845. Aastal peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Edaspidi muutusid nad eeskujuks eestlastele ja Eesti esimesele laulupeole. Antud sündmusest alates tunnevad eestlased ennast kui ühtse rahvana! Ka teaduses toimusid XIX sajandil muutused. 1820. Aastal jõudis taani päritolu teadlane katsete teel järeldusele, et elektrivool juhet läbides tekitab elektrivälja selle ümber. Tänu sellele avastusele suudeti hiljem konstrueerida elektrimootor. Arstiteaduses avastati vaktsiin marutaudi vastu, tuberkuloosi tekitav bakter ja leiutati röntgenaparaat. Samuti XIX sajandil leiutati veel tänapäeva elus väga tähtsaid asju telefon, raadio, kino ja levis fotograafia
Kui ma õigesti mäletan,on Eesti sellel alal Euroopa top kümnes,mis on muidugi väga kurb,kuna Eesti on võrreldes teiste riikidega rahva arvult väga väike.Õnneks on aga see vähenemas,alles hiljuti oli ajalehes,kus kirjutati,et Eesti on selle poole pealt skaalal alla poole liikund. Eestis on üldiselt ikkagi väga tore elada,ma loodan,et kõik Eesti kodanikud arvavad nii.Riigil on küll vahel probleeme,kuid neid esineb ka kõigil teistel.Arvan,et me suudame nendest probleemidest ühtse rahvana ka üle saada,on vaja vaid kannatust ja palju tahet.
aastal? Iseseisev Eesti riik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. aastal. Sellele aitasid kaasa mitmed poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, kuid mis täpselt tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni? Kindlasti tuleb eelduseks lugeda ka rahvusliku ärkamist. 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvus on põhjus, miks ühtne Eesti riik sai üldse sündida. Eestlased hakkasid ennast tundma ühe rahvana, mis tähendas et eestlus muutus tähtsaks ja eesti eest hakati seisma. Korraldatud suurüritused nagu laulupidi, folklooripäevad jt suurendasid aina enam rahva enese teadvust. Sellega saab väita, et ilma rahvusliku ärkamiseta ei oleks toimunud ka paljusid järgnevaid tegureid, mis aitasid kaasa Eesti riigi sünnile ning mille toimumata oleks Eesti riik arvatavasti jäänud sündimata. 20. sajandi alguseks oli välja kujunenud rahvuslik haritlaskond, mis mängis
Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lähevad laia ilma õnne otsima ega naase enam Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik. Riik , kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Tahaksin loota, et meie väike Eesti rahvas jääb püsima, et meie rahvas leiaks taas selle ühtsus tunde, mis tooks neid taas ühtse rahvana kokku. Eestlane olla on uhke ja hää on tuntud lauluread mis on teinud meie rahva kokkuhoidvaks loodan, et ka nüüd kui on möödunud nii palju aastaid suudab meie rahvas siiski hoida seda ühtsus tunnet, ega lahku oma kodumaalt. Eestlane olla on uhke ja hää need on need imelised sõnad mis püsivad veel paljudes eesti inimeste südames. Loodan, et nii mõnigi teie seast on uhke selle üle, et on Eestlane ning hoiab alati südames ühtsustunnet.
viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord. Inimesed
viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne. Kokkuvõtteks võib öelda, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale väga palju. Ilma selleta ei oleks inim- ja kodanikuvabadust ja võib-olla oleks endiselt feodaalkord. Inimesed
Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Hiljem kinnistati eestlased nende maa-alade külge, kus nad pidid tööd tegema ja millel elamise eest pidid nad kandma viljakümnist või hinnust. Algselt läks see tulu kristlastelt kiriku ülalpidamiseks. Talupoegade kohustuseks sai sõjateenistusse astumine. Nad pidid sõja korral kaitsma mõisahärrasid. Muistne vabadusvõitlus muutis eestlaste olusid ja elu palju. Eestlased rahvusena ja rahvana kaotasid kahjuks oma tähtsust ja neile suruti peale ristiusk. Sakslased tegid eestlastega seda mida nad ise tahtsid. Eestlased olid tavaline töörahvas kellel ei olnud võimalust kõrgemale tõusta. Vabadusvõitlus Eesti linnade arengule oli väga positiivne, kuid rahvale väga traagiline. Karolyn Rumma 11a
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et
kuninga ehk messiase tulekut, kes tagab juutide riigi hiilguse ning saabub maapealne jumalariik. Juutide usk põhineb käskudest kinnipidamisel, käsud tõi juutidele Mooses. Juudid peavad end seeläbi väljavalitud rahvaks. Juutide käsuõpetuses (Toora) on kokku üle 600 käsu-keelu. Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja
taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, nähes et eestlased hoiavad siiani kokku ning tunnevad end ühise rahvana. Ma olen uhke, et elan demokraatlikus riigis, kus rahvas otsustab ise oma riigi käekäigu üle ja igal inimesel on vabadus oma arvamust avaldada ja täide viia unistusi õppida, töötada ja reisida. Vabas riigis elades on igal kodanikul õigus minna kuhu ja millal soovib. Olles liitunud Euroopa Liiduga, saab ka iga eestlane reisida täiesti viisavabalt kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Selle õiguse ja vabaduse tagab meile 1985. aastal loodud Schengeni
VANA-KREEKA EHITUSKUNST Kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt pikema aja vältel. 12. e.Kr tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse dooria, Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule joonia hõimud. 11. - 8. sajandil e.Kr. oli kreeklaste elu veel lihtne ja looduslähedane. Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt
Noorteparlamendi istungil nii: „Väikese riigi kõige hullem saatus on olla väiklane.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga. Me ei saa riskida oma julgeolekuga ning kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks. Eesti riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke otsuseid. President Ilves on öelnud ka nii: „Me saame olla suured inimestena, rahvana ja ka riigina, kui oskame igaühest meist välja tuua parima; kui me sallime ja respekteerime nende arvamusi.“ Eesti on hea koht, kus elada. Suur areng on läbitud, kuid palju ootab veel ees. Kuna võim on demokraatias rahva käes, siis järelikult tulevik algab meist endist. Märten Mändla 12R
vaesuses, millest on kahju. Tänapäeval on raha tähtsalt kohal, kuna tasuta ei saa siin peaaegu midagi. Paljud leiavad endale mingisuguse viisi, kuidas raha teenida. Lõpuks on olukord selline, et riigis on ainult rikkad ja vaesed. Keskpäraselt hakkama saavaid inimesi on vähe. Tasakaal lõpuks puudub. Võrreldes 1991. aastaga on Eesti väga kiirest ja hästi edasi arenenud. Meie Majandus on teinud väga suure hüppe. Oleme end nii öelda maailmakaardile jõudnud tuua eduka rahvana. Kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Suhted teiste riikidega on tihedad. Meil on viisavabadus paljude riikidega, sealhulgas USA-ga. Võib öelda, et välispoliitika toimib hästi. Sisepoliitikas aga on veel arenemisruumi. Liikluskultuur on halb. Väga palju on huligaane, kelle tõttu toimub palju õnnetusi. Politseinikke o liiga vähe. Keegi ei taha enam politseisse tööle minna, kuna palgad on väiksed ja töö raske. Väikeperesid ei toetada. Rõhku pannakse vaid suurtele peredele
tasemele jääb. Ta eesmärk oli ühiskondlike olude muutumine, ent sellega kaasnes muinasaja idealiseerimine. Teised haritlased aga arvasid, et talupoegade elu võib muutuda paremaks ka ilma nende seisuse muutumiseta. talurahvas- Talurahvas hakkas vastu oma maade ära võtmisele, ent nense kaebusi ei rahuldatud. 1.5 Miks paljud baltisaksa mõisnikud ei olnud veel 19.sajandi lõpuks valmis omaks võtma ja ellu rakendama valgustusaja vaateid? -Rahvas hakkas tundma ennast vaba rahvana ja see ei tulnud neile kasuks. Talurahvas hakkas taga otsima oma õigusi. Esile tõusid eesti soost rahvuslased, kes nõudsid eestlaste olukorra parandamist. 1.6 Arutle, miks on põhimõttelise muutuste elluviimine ühiskonnas raske ja aeganõudev! -Kõik ei pruugi muutustega kaasa tulla ning võivad tulla erinevad komplikatsioonid. Erinevad sündmused võivad ka eriinimestele teistsugustest vaatenurkadest paista. Näiteks laulupidu, mis kandis erinevat tähendust võimu ja rahva jaoks. 2
koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused olid ladinakeelsed ja katolik kirik pani põhirõhu just usu välisele küljele
sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa ordu valduste vahele püsivamat maismaaühendust.: seetõttu ei tulnud Eestisse ja Lätti kunagi massiliselt saksa koloniste. Preisimaale nad tulid ja leedulastelätlaste keelesugulasi muinaspreislasi pole juba sajandeid olemas,
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter
Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei mainita. 1929. aastal tutvustas uuesti A. J. Sjörgen vepsalasi teadusmaailmale, kui ühe soome-ugri rahvana. Vepsalaste elamispaik ulatus arvatavasti sel ajal Laadoga kagurannikult Valgjärveni. I ja II aastatuhande vahetumisel liikusid vepsalased põhja poole, üle Sviri jõe. Sinna poole minnes segunesid nad karjalastega ja tänu sellele sai karjalaste keel endale juurde kaks murret: aunuse ja lüüdi murde. 9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas
vähegi avaramalt mõtestatud taustal lihtsalt nõrgad, naeruväärsed või lausa jaburad. Enesehaletsemine ja teiste süüdistamine ei ole ju vist eriti tõsiseltvõetavad tegevused. Ega ka mitte uhkeldamine ja ülbamine. Ma ei tea, kas keegi on üldse üritanud sõnastada kõige olulisemaid ja üldisemaid küsimusi meie rahvusliku filosoofia jaoks. Alustada võiks sellest, et küsida, mis mõte on üldse meie rahval. Mis kasu on meist maailmal? Miks me üldse rahvana olemas peame olema? Ja sealt edasi. Mis on eestlaseks olemise plussid ja miinused? Kas rahvuslus võib takistada su vabadust ja arenemist? Milliseid piiranguid see tekitab? Kuidas neist takistustest vabaneda? Kas eestlust saab kaitsta ja arendada ka mõnes muus keeles peale eesti keele? Kas tõeline eestlane peab pidevalt elama Eesti territooriumil? Ja, paraku, ka järgmised küsimused. Kas siin sündinud ja kasvanud venelased võiksid tõelised eestlased? Kas ja kuidas
maalimine võttis kaua aega. Tavaasjade ajamiseks kasutati hiraatilist kirja, mis oli lihtsam. EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus, mida leidus laialdaselt Niiluse kallasteil. Hieroglüüfe oli umbes 1000 ja nende õppimine nõudis palju aega. Õpiti peamiselt templite juures asuvates koolides preestritest õpetejate range järelvalve all. Aastatepikkune tuupimine tagas õppijale hea elujärje. TEADUS Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. Geomeetria oli neile vajalik ehitustöödes. Egiptlased oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindalat ning ruumalat. (s.t. teadsid piid). Egpitlased paistsid silma ka arstiteaduses, seda kinnitavad paljud teadmised palsameerimisest. KIRJANDUS Egpitlased kirjutasid palju usust, kuid ka ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga armastasid nad jäädvustada
meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Need reformid ei andnud aga soovitud tulemusi, vaid lõid hoopis soodsa pinnase erinevatel väikerahvastel end taaskord ühtsena tunda. Selline sündmuste käik pani tegutsema ka eestlased. Väikese rahvana ei osanud esialgu ilmselt keegi väga loota iseseisvusele. Oli ju läbi nõukogude aja teada, et kui ka tuleb mõningane vabamalt hingamise periood, siis peagi asendub see järjekordse venestamislainega. Eestimeelsus ei olnud aga kuskile kadunud ning see pani tegutsema. Kui 1986.aasta lõpus avalikustati kava uute fosforiidikaevanduste rajamiseks, tekitas see eestlastes protesti. 1987.aasta kevadel avaldus see fosforiidikampaaniana. Eestlased tundsid end ühtsena ja said indu juurde
väljas söömas käinud. Võib-olla on see valmidus oma riigi kaitsmise kaudu oma kodu ja peret kaitsta vähem metsarahva ning rohkem idaviikingite iseloomu avaldus. Aastatuhandete jooksul on meie esivanemates segunenud väga erinevate hõimude ja rahvaste verd. Läänemeri on olnud piiriks, kust kaugemale pole saanud eestlast suruda ning nii ongi tulnud õppida vastu hakkama. Võib-olla on see ehteestlaslik jonn, mis on pannud eestlased võõrvõimu tingimustes rahvana alles jääma. Võibolla aga hoopis peremehetunne, teadmine siia maalapile saabumise järjekorrast? Idapoolseid soomeugrilasi õieti polegi enam, alles on eestlased, soomlased ja ungarlased, kellel õnnestus luua oma riik. Oma riik tähendab oma keelt, omakeelset kultuuri ja omakeelset kooli. Omakeelne kool tähendab igal aastal uut gümnaasiumilendu eestlasi, kes on õppinud oma riigi ja kultuuri ajalugu ning vaatavad peremehetundega ringi omal maal. Ning
iseendast. Kreeklane, kes räägib teisele kreeklastest, pillub pahatihti keevalisi kriitikanooli ja lausa sõimusõnu oma kaasmaalaste käitumise aadressil ühes või teises olukorras. Tema semud vaatavad ta arvamusavaldustele rohkete peanoogutuste, nõusolekut väljendavate asjakohaste vandesõnade ja veelgi halvustavamate märkustega. Kuid häda tollele õnnetule võõramaalasele, kes võib juhtumisi mõista anda, nagu poleks kreeklased rahvana "maasool". Needsamad kreeklased, kes hetk tagasi suhtusid iseendasse säärase põlgusega, pöörduvad otsekohe tema vastu nagu kutsikat kaitsev ematiiger ja ülistades kreeklaste voorusi, süüdistavad teda sajas surmapatus, visates ette kõigi tema kodumaa tegemisi ja tegematajätmisi suhtes Kreekaga tsivilisatsiooni koidikust peale ja veel enne seda. See ei tähenda, nagu ei tunnistaks kreeklased oma puudusi; pigem ei tunnista nad ühtegi
Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt. Umbes 1700 eKr tekkis esimese indo-euroopa rahvana riik ja tsivilisatsioon hetiitidel. Tuleb lisada, et kõrgkultuur tekkis ainult nendel indoeurooplastel, kes elasid-asusid juba olemasolevate tsivilisatsioonide naabrusesse. Hetiidid on rahvas, keda on mainitud Piiblis ja keda peeti tegelikkuses mitte olemasolevaks, sest Piiblis on nimetatud palju erinevaid rahvaid, keda tegelikkuses ei ole. 1834 .a. leiti Ankarast 80 km Hetiitide pealinna varemed. See maa oli väheviljakas kiltmaa kus põlluharimine oli võimalik jõgede orgudes
Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või muinasjutulist fenomeni. Just Hurda initsiatiivil sai 1888. aastal alguse eesti pärimuse üldine kogumine. Ja kuigi Hurt oli teadusmehena igati asjatundlik kogutud materjali olemuse suhtes, oli tema nägemus folkloorist pigem minevikku kui tulevikku vaatav. 3. Ajalooline tähtsus · Hakati tundma end ühtse rahvana · Sündis rahvuslik teater · Tekkis rahvuslik kunst · Pandi alus laulupidude traditsioonile · Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet · Kujunes välja ühtne kirjakeel Võimalik, et ärkamisaegsete sündmusteta poleks Eesti areng jõudnud sinnamaani, kus me oleme tänapäeval. Võimalik ka, et iseseisvumine oleks siiski toimunud, kuid mingil teisel teel. Aga ,,oleks" ajaloos ei maksa ja väikestel rahvastel tuleb tihti valida halva ja veel halvema vahel
heinamaakaartel kuivava ristikheina lõhna. Ja missugust värvide stiihiat pakub meile meie oma Eestimaa sügis. Esimesed hallaööd põimivad vahtrapuudesse punaseid lõimi, põdrakanepi violetsed õiekesed pingutavad kraavikallastel veel viimases jõus õilmitseda ja rändlinnud lehvitavad meile rünkpilvede vahelt äralennul tiibadega nagu hüvastijätuks. Ja talv. Valevad lumelagendikud, härmaehted ning jääkristallid aknal. Nüüd elame taas vaba rahvana vabal maal. Meie oma isade maal. Kuid ma tean, mis hinda on selle vabaduse eest makstud. Kui palju elusid on tulnud lunastada selleks, et meid ei saadud taas orjusesse suruda või mõne muu vägivallareziimi alla painutada. Aga ma tean ka seda, et kord juba kätte võidetud vabadust tuleb osata hoida ja kaitsta. Tean, et meie suur idanaaber ei suuda leppida sellega, et Balti riigid, nende hulgas ka Eestimaa, on taas vaba ja sõltumatu riigina maailma kaardile ilmunud. Veel enam et
annaabi.ee 
