Ärkamisaja fotoanalüüs (0)

Ärkamisaja fotoanalüüs
1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta!
-Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama.
1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad?
- Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg.
1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades?
- Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võimalik paremaks muuta seisusliku ebavõrdsuse säilides. Merkeli tegevuse käigus kaasnes Liivimaa talurahva muinasaja idealiseerimine.
1.3 Miks hakati rahvusliku ärkamise ajal muinasühiskonda idealiseerima(muistendid, eepos , luule, kunst , isamaalised kõned)? Selgita ja põhjenda näidete abil!
- Kui võtta näiteks Johann Köler’i maal „Ärkamine nõidusunest“ ehk „Eesti legend“ , siis minu arvates ei ole seda maali kuigivõrd idealiseeritud. Seal on kujutatud ristirüütlite võimu eestalste üle. Ent siiski on kujutatud ka eestlaste ülestõusu peale pikka mahasurutud aega, kuid on ka näidatud seda, kuidas talurahvalt taheti nende maad mõisnikele anda-päriseksostmine. Nõukogude ajal kasutati aga laulupidude traditsiooni oma huvides ära ning neid jätkati. Elmar Kitselt tellitud pannool on kujutatud aga võimast vaatepilti laulukooridest ning pidulistest, samuti on kujutatud ka Lydia Koidulat. Ent tegelikult ei teatud, kuidas seda üritust kellegi kolmanda huvides ära kasutati. Näiteks on valminud Adamson-Ericu maal kus sotsialistliku ja rahvuslikuna oli laulupidu võimudele meelepärane ja sobiv moodus korraldada massiüritusi. Ent eestlaste jaoks oli esiplaanil hoopis rahvuslik vaim ja ühtehoidmistunne.
1.4 Kuidas aitasid rahvusliku eneseteadvuse tõusule Eestis kaasa...?
riigivõim - Riigivõim pigem üritas asju hoida tavarahvast kaugemal. Nad tegelesid omakasupüüdlikult ning nad ei teinud välja teiste soovidest. Näiteks võib tuua talupoegadelt maade päriseks ostmise
eestlastest haritlased- Siinkohal võib näiteks tuua jällegi Merkeli, kes üritas talupoegi pärisorjusest vabastada(tegeles sellega) ning ta lootis, et nende elu muutub paremaks ent mitte siis, kui nende seisus samale tasemele jääb. Ta eesmärk oli ühiskondlike olude muutumine, ent sellega kaasnes muinasaja idealiseerimine. Teised haritlased aga arvasid, et talupoegade elu võib muutuda paremaks ka ilma nende seisuse muutumiseta.
talurahvas - Talurahvas hakkas vastu oma maade ära võtmisele, ent nense kaebusi ei rahuldatud.
1.5 Miks paljud baltisaksa mõisnikud ei olnud veel 19.sajandi lõpuks valmis omaks võtma ja ellu rakendama valgustusaja vaateid?
-Rahvas hakkas tundma ennast vaba rahvana ja see ei tulnud neile kasuks. Talurahvas hakkas taga otsima oma õigusi. Esile tõusid eesti soost rahvuslased, kes nõudsid eestlaste olukorra parandamist.
1.6 Arutle , miks on põhimõttelise muutuste elluviimine ühiskonnas raske ja aeganõudev!
-Kõik ei pruugi muutustega kaasa tulla ning võivad tulla erinevad komplikatsioonid. Erinevad sündmused võivad ka eriinimestele teistsugustest vaatenurkadest paista. Näiteks laulupidu, mis kandis erinevat tähendust võimu ja rahva jaoks.
2.1 Miks nõukogude võim ei keelanud ära laulupidusid kui kõige olulisemat rahvusliku identiteedi kandjat ?
-Kuidagi pidid nad rahva poolehoidu veidikenegi saavutama, aga kui nad oleksid laulupeo ära keelanud, siis oleksid võinud nad sellest poolehoiust ainult und näha. Nõukogude võimu kasutati selleks, et Eesti ära ei sureks- nad olid omakasupüüdlikud.
2.2 Miks ei hääbunud rahva laulupidude vaimustus punalippude ja nõukogulike loosungite all?
-Rahvas muutus sedavõrd ühtseks, et nad leidsid üksteiselt tuge. Laulupidu muutus selliseks traditsiooniks, mis muutis rahva ühtseks ning tänu sellele ei mõjutanud neid miski. Nagu videos ka ütles, et Eesti riik ja rahvus on küllalt vanad, et osata hinnata ka teisi enda kõrval. Eestlased on ühtne rahvas.
Ann Hansen
11. a