Eesti Meremuuseum, Paks Margareeta (0)

19.04 külastasin Eesti Meremuuseumit, mis asub Paksus Margareetas. Muuseumis võis näha nii lühiajalist kui ka neljakorruselist püsiekspositsiooni , mis lõi hea ettekujutluse Eesti merendusest ning kalandusest . Olles mereäärse rahvana, on merel on olnud alati suur majanduslik, aga kindlasti ka kultuuriline roll meie elus. Läänemeri on olnud läbi aegade eestlaste töö, toidu, kultuuri ja traditsioonide allikaks ning seetõttu tuleb meil seda väärtustada.
Muuseumiskülastuse käigus tekkis hea ettekujutlus eesti merekultuuri algusaegadest tänapäevani. Iga sündmuse kohta, mis Läänemerel toimus, leidus mitmeid detailseid eksponaate ja kirjeldusi. Uurides ekspositsiooni, saab väita, et eestlaste merekultuur on tihtipeale olnud mõjutatud meie naaberriikide ja –rahvaste poolt, kuna Läänemeri ning selle kallas on olnud läbi aegade heaks strateegiliseks positsiooniks.
Sain teada, et Eesti merekultuur on oma alguse saanud 18. sajandil, kui Eesti läks põhjasõja käigus Vene Impeeriumi koosseisu. See lõi soodsad tingimused rahulikuks meresõiduks ning sadamate väljaarenemiseks. Peeter I mägis suurt rolli Reeveli (Tallinna) merekultuuri arengus, kuna vastavalt tema käsule loodi siin mitmeid sadamaid ning merelisi kaitserajatisi. Muuseumis leidus rohkesti illustratiivset materjali, mis näitas, kuidas nägi välja Pärnu, Paldiski ning Tallinna sadamate plaan 18. sajandi lõpus. Muuseumi teisel korrusel tekitas huvi stend Eestist pärit meresõitjate-maadeavasjtajate kohta. Nendest kõige silmapaistvamate hulka kuulus A. J. von Krusenstern , F.G. von Bellinghausen ning O. von Kotzebue . Kõik nad on sündinud 20. sajandi teisel poolel Eesti aladel, osalesid esimeses vene ümbermaailmses ekspeditsioonis ning tänapäeval on nende järgi oma nimetuse saanud paljud saared ja väinad. Illustratiivse materjalina pakkus suurt huvi väljavõte Krusensterni kaardiatlasest ning ekspeditsioonide aruannete saksakeelsed originaalsed tiitellehed.
Silma jäi see, et suure osa eksponaatidest moodustvad eesti merendusega seotud laevade mudelid: vanadest purjelaevadest nüüdisaegsete kauba- ja reisilaevadeni. Eriti detailne mudel oli Eesti aurikust-jäämurdjast „Suur Tõll“, mis on tänapäeval suurim säilinud aurujäämurdja maailmas. Samuti leidus mitmeid eksponaate eesti purjelaevadest ning põhjalik kirjeldus nende ehitamisest. Sain teada, kuidas arenes merendus I maailmasõja ning vabadussõja ajal. Muidugi käsitleti ka Eesti merenduse kõige traagilisemat sündmust: reisilaeva „Estonia“ hukkumist 1994. aastal.
Muuseumis käsitletakse nii tööstus-, haridus -, turismi-, spordi- kui ka sõjatemaatikat Eesti merenduses. Muuseumi eksponaatide, nende valdkondade rohkus ja detailne kirjeldus lõid hea ettekujutuse eestlaste kultuurist ning ajaloost.