rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna Itaalia musikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulisemad laululiigid Ballad ehk jutustav laul on enam levinud Põhja Itaalias Lüürilised laulud on enam levinud LõunaItaalias. Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli laul. See on soololaul, mida esitavad traditsiooniliselt mehed kohalikus napoli dialektis. Lauldakse armastusest ja kirest. Muusika ja tants Muusika ja tants on Itaalia rahvamuusikas alati olnud omavahel tihedalt seotud. Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on Lõuna Itaaliast Tarantost päris tarantella, mis on 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Muusika instrumendid Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja
kultuuripärandis oluline roll rahvamuusikal. Siin on regiooniti märgata mõningaid erinevusi: Põhja-Itaalias leidub naaberriikide Prantsuse, Austria ja Sloveenia muusikaga sarnaseid jooni, Lõuna-Itaalia muusikas kohtab aga Araabia, Kreeka ja Aafrika päritolu intonatsioone ning rütme. Olulised laululiigid · Ballaadid on enam levinud Põhja-Itaalias · Lüürilised laulud on levinud Lõuna- Itaalias Üheks üldtuntud laululiigiks itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul. Tants & muusika · Üks tuntumaid itaalia rahvatantse on Lõuna-Itaaliast Tarantost pärit tarantella- 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Instrumendid · Itaalia rahvamuusikas enim kasutatavad pillid on akordion, torupill , , mitmesugused flöödid, tamburiin , triangel ja kastanjetid. Kunstmuusika · Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse. See on kirja
rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavaliselt armastusest, murtud südamest või kirest. Muusika ja tants on alati olnud väga tihedalt seotud. Vanimad tantsud olid maagilisestrituualsed (nt Viinamarjade valmimine ja korjamine) Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on pärit Lõuna Itaaliast, tarantella
Hiina rahvamuusika Kultuurist ● Üks vanemaid maailmas ● Muusikat peeti kõigi teaduste allikaks ● Muusika kaudu õpetati hiina rahvast Hiina asukoht maailmakaardil Hiina hümn Lähemalt Hiina muusikast ● Valdavalt ühehäälne ● Toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile - pentatoonikale ● Kuulub kokku luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ● On arenenud koos teatriga Hiina rahvamuusika pillid ● Sheng - suuorel ● Valmistatakse õõnestatud kõrvitsast Er-hu ● Viiulitaoline 2-keeleline pill Pipa ● lautotaoline neljakeelne pill Pekingi ooper ● Kujunes välja 18. sajandi lõpul ● Kasutatakse laulu, pillimängu, deklamaatsiooni, tantsu ja akrobaatikat Video Pekingi ooperist Hiina rahvamuusika tüübid ● Folk: Loodi umbes 700 aastat tagasi. ● Han: kõige populaarsem rahvusmuusika piirkonniti. Veel ka Tibetans, Uyghurs, Manchus ja veel tesigi. ● Hiina rahvamuusikas lauldakse põhiliselt peenikese häälega. ...
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS
*vihuela *kitarr *kastanjed *tamburiin Nimeta LadinaAmeerika maid *Brasiilia *Colombia *Venezuela *Peruu *Argentina *Tsiili *Jamaica *Haiti *Kuuba Missugune muusikastiil on peamiseks stiiliks Jamacia kaasaegses muusikas? *reggae Missuguste rahvaste muusika moodustab PõhjaAmeerika rahvamuusika? *PAmeerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur *Euroopa rahvaste muusikapärand *Aafrika rahvaste muusikapärand Mida tähendab sümbolism ja rituaalsus indiaani rahvamuusikas? * rituaalsue vahendusel suheldakse üleloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks,jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks * sümbolism kuulub ühe või teise tseremoonia juurde, kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides. Iseloomusta eskimode muusikat(laulu) *enim levinud on tantsulaulud, laulavad mehed ja naised *rituaalsed samaanilaulud, kui suheldakse jumalatega ja palutakse abi
Güiro on Kuuba päritoluga rütmiinstrument. Guirot kasutasid juba Antillide indiaanlased oma rahvamuusikas. Sõna "güiro" tulebki Antillide põlisrahvaste tainode keelest. Guiro on kuivatatud õõnes pudelkõrvits, mis on ühest otsastavatud ja mille ühel küljel on palju parallelseid sälke, mida siis pulgakesega kraabitakse. Selle pulga nimi on pua. Tavaliselt ei ole sälgud sümmeetrilise kujuga. See võimaldab mängides tekitada nii pikki kui lühikesi helisid. Sagedamini on guiro valmistatud nii, et puad ülespoole tõmmates tekivad pikad helid ja allapoole tõmmates lühikesed.
Iirimaa Iirimaa lipu värvid on roheline, valge ja oranž. Iirimaa vapil on kujutatud harfi. Aga rahvamuusikas kasutatakse ka väga palju iiri torupilli. Iiri muusika on väga eriline. Pealinn on Dublin, mis on suurem kui Tallinn. Iirimaa kliima on soojem kui Eestis. Seal on palju rohtu, mida söövad lambad, aga seal kasvab vähe puid. Iirimaal peetakse palju lambaid.
gavott, courante ja bourée. Farandool on Lõuna-Prantsusmaalt pärit seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
parmupillist (jew's harp) ja suupillist (french harp) kuni orelini välja. Sageli on mõistlik ingliskeelne harp tõlkida kandleks. Vanad kreeklased tundsid küll mitut sorti kolmnurkharfe (trigonon, sambuuk), kuid omaseks see pill neile ei saanud. Nad eelistasid lüürat.Lääne-Euroopasse jõudis harf 8. sajandil mauride kaudu, kes sel ajal Pürenee poolsaare vallutasid. Harf praegu Aafrika rahvamuusikas kasutatakse mitut sorti harfe, nii vibu- kui ka nurkharfe. Aafrika harfid on eessambata. Peale selle on Aafrikas eurooplase jaoks veidraid pille, näiteks kora Lääne-Aafrikast, mida sageli kirjeldatakse harflautona. Harf on kujutatud Iirimaa vapil. kasutatud materjal: muusika8b.wikispaces.com/harf vikipeedia muusikaajalugu
arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad on rahavamuusikasugemetega, värsijupikesed, sajatused. Mehed on laval karmid, kes pole neid kuulanud, ei oska aimatagi, mis nende muusika sisu tegelikult on. Rahvamuusikas tulevad uued tänapäevasemad teemad, muutub küll see algne ehtne rahvamuusika vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad
väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente ning kogu nende olemine on väga (põlis)eestlaslik. Nende muusika läheb küll hard- muusika alla, aga nende laulude sõnad, värsijupid ja sajatused on rahavamuusika sugemetega. Mehed on laval võimsad ja vägevad, kes pole neid näinud-kuulnud, ei oska aimatagi, milliste meeste ja missuguse muusikaga tegu on. Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Plaaditutvustuses on nad öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad
aastat tagasi, on 4220m kõrgusel. • Buenos Aires obelisk on 67.5 m kõrgune ajalooline monument. See on 79-aastat vana. TRADITSIOONID • Argentiina köök on kuulus oma asadode (grillipidude) poolest. • Tüüpilised road: • Provoleta-grillil küpsetatud juustutükid • Locro- raguu kõrvitsa, maisi ja aedubadega • Empanada-erinevate täidistega poolkujulised pirukad. • Rahvusjook on mate. MUUSIKALE ISELOOMULIKUD JOONED • Rahvamuusikas avaldub tugev hispaania mõju. • Iseloomulik on 3/4- ja 6/8-taktimõõdu vaheldumine. • Laule esitakse sageli kitarri saatel. TANTSUD • Tango on 19. sajandi lõpul Buenos Airese ja Monetvideo alamklasside seas sündinud tants. Silmapaistev tangode looja on A. Piazolla. Tango taktimõõt on 4/4. • Gato on kergete sammude ja kiire rütmiga. Seda nimetatakse inimeste tantsuks. See on kantud edasi põlvkondade kaupa. • Libertango https://www.youtube
sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksander Kunileid:
vangilaulud tundelised armastuslaulud (uus temaatika) naiste teemad: meeste teemad: valged hobused sots. Teemad ( sõjad, usuvahetus, pärisorjusest vabastamine) tütarlaste unistused nalja ja pilkelaulud tornid kõrtsi ja joomalaulud PILLID RAHVAMUUSIKAS Puhkpillid – vilepill, torupill, karjapasun Keelpillid – kannel, hiiu kannel, viiul Lõõtspillid – lõõtspill Löökpillid lokulaud REGILAUL UUEM RAHVALAUL algriim lõppriim värsid värsid koondusid salmidesse
KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid muusikainstrumente. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune mängitakse seda tavaliselt püsti seistes või natuke lühema kontrabassi korral kõrgel toolil istudes. Kontrabass
diatooniline nuppakordion, Stradella bassidega akordion, meloodia-ehk valikbassidega akordion ja bassiakordion. Nuppakordioni hääleulatus on suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on klahvidega võrreldes palju väiksemad. Enamik uuemast akordionimuusikast ongi kirjutatud nuppudega akordionile ja klahvidega akordionil on paljusid neist teostest raske või isegi võimatu mängida. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne.Pilli populaarsus levis peale leiutamist kiiresti, sageli seostati seda pilli tavainimestega ja akordion levis koos eurooplastega, kes üle maailma laiali emigeerusid. Kus saab õppida akordioni mängima? Tänapäeval saab akordionit õppida Heino Elleri-koolis, Eesti Akordioniiidus ja Georg Otsa nimelises Tallina muusikakoolis
Ta maeti Pére Lachaise'i kalmistule. Pariisis on tema auks tehtud kahetoaline muuseum. Prantsuse lauljatar, kultuuriikoon, keda võib pidada Prantsusmaa suurimaks 'poplauljaks' ning üheks Prantsuse kuulsaimaks sansoonilauljaks. Tema teostest olid tuntud just ballaadid ning kuulsaimad laulud on ,,La vie en rose", ,,Hymne à l'amour", ,,La Foule", ,,Milord" jpt. PILLID Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas on enam kasutatavad pillid fiidel, akordion, käristi, trumm, salmei, torupill, tamburiin, rataslüüra jm. 19. sajandil sai Prantsusmaal akordionist populaarseim rahvuspill ning see levis ka mujale Euroopasse. Järsu populaarsuse põhjuseks oli asjaolu, et akordion on odav ning sellel saab mängida nii harmooniat kui meloodiat. Lisaks on see kergelt õpitav ning seda on hea kaasas kanda. TANTSUD
Dramaatiline sopran- kandev Surbett- ooperi sopran Metsosopran- keskmine Alt- madal, soe Kontraalt- harvaesinev Meeshääled: Kontratenor- kõige kõrgem Lüüriline tenor- kõrge Kangelastenor- dramaatiline Operetitenor- tenore di buffa Bariton Bass buffo- kõrgem Bass profondo- väga madal ITAALIA MUUSIKAKULTUUR Suur mõju Euroopa muusikale Muusika on sageli Itaalia rahvusliku identiteedi aluseks Santa Lucia muusikute/ muusika pühak Rahvamuusikas on 2 olulisemat laululiiki Põhja itaalias ballaadid ja lõuna itaalias lüürilised laulud Rahvatantsud- Tarantella Rahvapillid- okordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand
ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve)
paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega. Löökpillidest mängiti sageli raamtrummi (käsitrummi), puusatrumme, tamburiini. Tunti ka häälestatud kelli (pilli nimetus – kellad) Keskaja muusikat esitavaid ansambleid Eestis: Hortus Musicus (asutatud 1973 Andres Mustoneni poolt), Rondellus (põhiliikmed Robert ja Maria Staak), Vox Clamantis (gregooriuse laul, juht Jaan-Eik Tulve)
Laulemaie, luulemaie Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14
linnakultuuriga, konkreetsemlat isegi New Orleansiga. New Oreleansis alustas oma muusikalist teed ka trompetsist ja laulja, jazzmuusika legend Louis Amstrong. New Oreleansi stiili imiteerimisest valgete poolt kasvas välja dixielandstiil. Blues Blues on ingile keeles "nukrameelsus". Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see "mustalt". Swing 1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi meloodiagruppi kuulus 4-5 saksofini, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni; rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. Nimetuse sai swingmuusika iseloomulikust rütmilisest "kiikumisest"
Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate rühmas on omavahel kooskõlastatud. 12.Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 13
Talup.laul ja linnaromanss: vanimad olid Vene rahvamuusikas töö- ja tavandilaulud, mis pärin ürgajast, olles seot inim igapäevaste töödega ja uskumustega. V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus Puskiniga, kes soovit luua Venepärast muus. 1830 oli Itaalias, tekkis mõte kirjut ven pärane rahvuslik oop. Oop aluseks said sündm venemaa 17.saj alguse ajaloost. Pealk sai "Ivan Sussanin". Esietendus 1836, vastuvõtt vas...
Seda tüüpi on näiteks osa vene karmoskasid. Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal "Kalevipoja" seltsi koolimaja ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis populaarseks selle üheks eelduseks oli muuhulgas funktsionaalse harmoonia (nn kolme duuri lood) kodunemine rahvamuusikas. Eestis olid esialgu kasutusel eeskätt Venemaa vabrikute pillid. Lõõtspille oli Eestisse võimalik tellida Peterburi pilliäride kataloogidest; rannikul ja saartel kauplesid pillidega meremehed. Kuna välismaalt toodud lõõtspille ei jätkunud kõikidele soovijaile ja nende hind oli kõrgem, hakkasid kohalikud meistrimehed neid kodus ise valmistama. Kuna lõõtspill saavutas Eestis suure populaarsuse, hakkasid siinsed meistrid pilli edasi arendama ja kohandama omasse
atraktiivsed oleks, kaeti pillid pealt elevandiluuplaadikeste ja hõbedaga. Algselt mängiti akordioni salongides, kus aadelkond koos käis. Kolmkümmend aastat hiljem tehti Saksamaal aastas juba 200 000 akordioni ja kõik need müüdi ka maha. Siis sattusid need pillid ka Eestisse meremeeste ja kohalike kaupmeeste kaudu. Ida pool oli ka juba mitmeid vabrikuid. Akordionit kasutatakse väga erinevates muusikazanrites: rahvamuusikas, popmuusikas, klassikalises muusikas, ka kaasaegsetes popmuusikastiilides nagu rock, pop-rock, jne. Popmuusikasse ilmus akordion aastatel 19001960. Seda aega nimetatakse sageli "akordioni kuldajaks". Eestis muutus akordion rahvalikuks pilliks 1920-ndatel aastatel, kui meremeeste vahendusel jõudsid Eestisse esimesed pillid Soomest Rootsist Saksamaalt ja sai eriti populaarseks enne II maailmasõda. Eestis nagu ka teistes Baltimaades mängitakse enamasti klahvidega akordionit
(improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. 3 Jazzi arengulugu Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda. Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt
Kuulasime Triskele esituses : ,,Ma tänan Sind, et oled mind", ,,Kiitke jumalat", ,,Koju minna". Rahvapillid Rahvapill rahva looming, seda täiendatakse aja jooksul. (rahvuslik pill muutumatu) Pillid jagunevad rühmadesse heli tekitamise füüsi(ka)lise protsessi järgi: 1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2
16 sajandil ilmus Euroopasse. Ksülofon koosneb häälestatud plaaatidest. Asetsevad 2 või 4 reas. Mängitatakse nuiadega. Suurus oleneb pootidest. Marimba on sama aga annab häält juurde. Kellamäng- Arenes välja ksülofonist. Mängitakse 2 haamriga. Vibrafon on klahvide all olevas torus. Torukellad- Eelkäiad Hiinas. 6 sajandil jõudis Euroopasse. Metall raam,torud lühemaks minnes. Lüüakse vasaraga. Gong- Pärineb kaug.idast. Sissepainutatud pronkketas. Lüüakse nuiadega. NB! Rahvamuusikas on kasutatus ka häälestamatuid Gonge. Pole tehtud pronksist.
mitmed asendusliikmed keeldusid koostööst Hanki süveneva alkoholismiprobleemi tõttu. Samal põhjusel vallandati ta ka WSFA'st 1942. aastal. jaanuari öösel 1953 sõidul Knoxvillest Tennessee osariigist esinemisele Cantonisse Ohio 4 osariiki peatudes Oak Hillis West Virginia osariigis, avastas autojuht Hank Williamsi tagaistmel surnuna. Surma põhjused on segased.Folkmuusikat on nimetatud uue aja rahvamuusikaks, kuid oluline erinevus kahe nähtuse vahel on see, et rahvamuusikas on kollektiivne looming, folklaul aga autoriseeritud ja esitajakeskne.Folkmuusika on linnakeskkonnas sündinud autorilaul. Pearõhk on siin probleemidel ja meeleolul ning oluline koht sotsiaalse teema ja oma sõnumi edasiandmisel.Folkmuusiku repertuaari kuulub nii omaloomingut kui ka teiste heliloojate laule. Folklaulu esitab üks laulja või väike ansambel.Esitajad saadavad oma laulu reegline ise.Sageli on pillid naturaalsed, kuigi pole välistatud ka elektrilised instrumendid.
o Chemnitzer o Bandoonium Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal ,,Kalevipoja" seltsi koolimajas ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis populaarseks selle üheks eelduseks oli muuhulgas funktsionaalse harmoonia kodunemine rahvamuusikas. Lõõtspille oli Eestisse võimalik tellida Peterburi pilliäride kataloogidest; rannikul ja saartel kauplesid pillidega meremehed. Kuna välismaal toodud lõõtspille ei jätkunud kõikidele soovijaile ja nende hind oli kõrge, hakkasid kohalikud meistrimehed neid kodus ise valmistama. Kuna lõõtspill saavutas Eestis suure populaarsuse, hakkasid siinsed meistrid pille edasi arendama ja kohandama omasse muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil. Sündis eesti lõõtspill.
keeltega. Pillil oli 6 keelt. Keelte arv kasvas koos rahvamuusika arenguga. Muuseumi ekspositsioonis olevad setu ja Vana-Vändra kannel on koopiad sellistest vanadest pillidest. Vana kandle asemele tuli 19. sajandi teisel poolele kasutusele rohkete keeltega trapetsi- või pooltrapetsi-kujuline kannel, mida nimetati ka viisikandleks või simbliks. Pillid olid diatoonilised, keeled paiknesid paralleelselt. Seoses funktsionaal-harmoonilise mõtlemise kinnistumisega eesti rahvamuusikas levisid möödunud sajandi vahetusel veel erilised mähisega basskeeled, märkimaks helistiku põhifunktsioone. Taolised on rahvapillimehe Peeter Piilpärki, Eduard Johansoni jt. valmistatud pillid. 20. sajandi algupoolel asendati Kagu-Eestis kandle üksikud basskeeled valmis saateakordidega. Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel
erinevad meloodiaid (improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes. Dzässmuusika toetub bluesi heliastmikule, milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes, mida võib tõlkida kui "kurvad noodid". Püütakse tabada ka veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda. Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid meie kõrvale tundub see võõras, "mustalt" mängimisena. Dzässmuusika armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi selle, kes mängib. Dzäss Eestis: Eestisse jõudis dzässmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel
tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekogudustes oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni iseloomustanud vaid Setumaa laule, millel olid pikaaajalised kontaktid vene rahva- ja kirkumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineeris veel 18. sajandil torupill ja vanapärane kannel. 19. sajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled ja viiul (Vahtre 2000). Talumajandus 18. sajandi lõpus muutus olukord Euroopa turul põhjalikult. Olles alates 13. sajandist põllumajandusega seotud, ei saanud ka Eesti põllumajandus, eelkõige mõisad, toimuvast kõrvale jääda. Põllumajanduse arendamiseks asutati 1792. aastal Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi.
laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43) Kristlik kirikuvõim algas 333, kui Konstantinus Suur liitis usu riigiga. Muusika oli kiriku võimukindlustus atribuut, see eraldati tegelikust elust ja ülesanneteks anti a) ülistada loojat, b) alandada ennast põrmu, c) kahetseda patte, d) tänada kõigevägevamat tema lõputu armu eest. Kristlane ei tohi rohkem otsida, kui lubatud on leida. Rahvamuusikas nähti ohtu kirikuvõimule. Enne VI saj oli suur osa kirikumuusikast üle võetud Bütsantsist ja Süüriast (psalmoodia pühakirja lugemine vaimuliku poolt, hümnides domineeris muusika). Vaimulik talitus koos elukauge ühetoonilise muusikaga pidi veenma usklikke maapealse elu tühisuses ja avama nende hinge kiriklikkudele dogmadele ja tõotatud igavesele elule. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma, mille reaalne tähtsus kasvas eriti alates paavst Gregorius Suurest
Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin *Puhkpillid: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud, piibarid, valipill, kõrrepill, roopill, torupill, karjapasun *löökpillid: lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram, parmupill 8. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? keelpille. neid on kõige raskem valmistada. 9. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kaera-Jaan 10. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud naaberkultuuridelt. 11. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 12. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on eesti rahvatantsud 13. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud ....................................................................
pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse (eriti lauluraamatute) mõjul juba tekkimas. Lauluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekoguduses oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni vaid iseloomustanud Lõuna-Eesti, täpsemini Setumaa laule, millel olid pikaajalised kontaktid vene rahva- ja kirikumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineerisid veel 18. sajandil torupill ja vanapärane, suhteliselt primitiivne kannel. 19. aajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled (simblid) ja viiul. (Lisa 12) Nendegi levikus oli oma osa hernhuutlastel (Vahtre, 2000). 22 6. 18. SAJANDI TEINE POOL Lõpetuseks paar seika, mis omal kombel iseloomustavad 18. sajandit ja on paratamatult kultuuriloo osaks. 18. sajandi lõpul hakkas Venemaa Balti kubermangudest nekruteid
Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste-tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, m illest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja","Issand,seepuitpeab veerem a","Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt-kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus-hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. Samasugune vajadus dikteeris ka tänavakaubitsejate hõigete omapära: vaja oli igal juhul
Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste- tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, millest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja", "Issand, see puit peab veerema", "Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena. Holleritega hõigati põllul üksteist, aeti ja rahustati loomi. Holleritel oli oma eriline tämber ja laulmismaneer: kasutati karedaid kurguhääli või teravalt- kiledat falsetti; mindi tihti noodilt noodile venivate glissandodega; viidi vahel sõnade lõppe nagu ära visates alla või üles. Sel oli praktiline tähendus- hääl pidi kostma kaugele igasuguse ilmaga. 6 SPIRITUAALID
Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. Autori teemavalik põhines tema teadmatusel Eesti tähtsamatest heliloojatest ja rahvamuusikast . Autor soovis teada saada , kuidas on Mart Saare mõjutused eesti rahvamuusikas seotud tema elulooga. Suurema osa uurimustööks vajaliku informatsiooni leidis autor teosest ,,Hüppassaare laulik Mart Saar". Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet. Autori eesmärgiks oli saada teada Mart Saare mõjutustest eesti rahvusliku muusika arengus. Uurimustöö põhiosa moodustab autori poolt koostatud Mart Saare tähtsamad eluetapid. 3 1. MART SAARE LAPSE- JA KOOLIPÕLV 1.1 Lapsepõlv
Rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Pärimusrühma liikmetel on varasemate kogemuste põhjal tekkinud ettekujutus sellest, missugune peaks olema mingi olukorra juurde kuuluv muusika. Rahvalaulik või pillimees loob oma mälu, isikupärase loomisvõime ja kuulajate ootuste põhjal muusika iga kord uuesti. Sealjuures on tal teatav vabadus seda muuta ja ümber luua ehk varieerida. Muutmise tõttu ei kõla pillilood ega laulud rahvamuusikas ühesugustena, vaid nendest tekivad erinevad variandid. Usutav on, et väga tähtsaid teadmisi või maagilise sisuga tekste on püütud põlvest põlve edasi anda muutumatul kujul. Seepärast peetakse rituaalidega seotud muusikat suhteliselt püsivaks. 2.2.Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus
meloodiad Walt Disney filmile “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Jõgi 2003: 14). Selle filmi üks nimilugusid “One Day My Prince will Come” on siiani jäänud sagelimängitavaks just džässansamblite poolt. 140 “Vana kultuuritegelase juubel”. Postimees 1943, 13.03. 69 Igor Tõnuristi uurimusest “Koosmäng eesti rahvapillimuusikas” (Tõnurist 1996: 82) selgub, et ansamblimängu traditsioon meie rahvamuusikas ei ole kuigi vana – pole isegi koosmängu tähistavat rahvapärast terminit. Nagu kirjutab meie rahvamuusika üks suurimaid autoriteete Herbert Tampere, on rahvapilliansamblite kohta varasematest aegadest väga vähe andmeid. Teadaolevalt esimene kirjalik märge ansamblite eksisteerimisest eestlaste musitseerimises on aastast 1765, kui Tartu raad lubas oma pulmamääruses eestlastel sel puhul muusikat teha kahe viiuli ja torupilliga (Tampere 1975: 41). I
annaabi.ee 
