Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iirimaa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis �need ��laisapeenrad �siis �on?

Lõik failist

Iirimaa  
 
Iirimaa  lipu  värvid  on  roheline,  valge  ja   oranž .  Iirimaa   vapil  on  kujutatud   harfi .  
Aga  rahvamuusikas  kasutatakse  ka  väga  palju  iiri  torupilli.  Iiri   muusika  on  väga  
eriline.  
 
Pealinn  on  Dublin,  mis  on  suurem  kui  Tallinn.  
 
Iirimaa  kliima  on  soojem  kui  Eestis.  Seal  on  palju  rohtu,  mida  söövad  lambad,  aga  
seal  kasvab  vähe  puid.   Iirimaal  peetakse  palju   lambaid .  
 
Iirimaal   on   huvitavad   “laisapeenrad”.   Need   on   umbes   poole   meetri   kõrgused  
kartulipeenrad.  Kartulit  hakati  Iirimaal  kasvatama  18.  sajandil.  
Mis  need  “laisapeenrad”  siis  on?  Peenardesse  kuhjati  palju  mulda  ja  sinna  pandi  
kartulid  maha  ainult  üks  kord.  Pärast  seda  neid  enam  täielikult  mitte  kunagi  üles  
ei  võetud.  Peenardest  võeti  ainult  nii  palju  kartuleid,  kui  oli  vaja,  aga  päris  üles  ei  
võetud  kõiki  kunagi.  Nii  kasvasid  kartulid  samal  kohal  kogu  aeg  edasi.  Praegu  on  
Iirimaa #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karuuni Õppematerjali autor
Fakte Iiirimaast. Lühidalt.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
pptx

Iirimaa

detsembril  1921  Rahaühik euro (EUR)  Ajavöönd maailmaaeg, suvel +1  Tippdomeen.ieROK-i kood IRL  Telefonikood353 Iseseisvus  1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vaba Riik. Kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik. Iirimaa võeti ÜROsse vastu 1955. aastal ning ühines Euroopa Majandusühendusega 1973. aastal koos Ühendkuningriigi ja Taaniga. Ü ldiselt  Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus  Peamised väljaveokaubad: kariloomad, loomaliha, piimatooted  Peamised sisseveokaubad: masinad, tekstiilitooted, sõidukid Lipp  Iirimaa lipp (iiri bratach  na hÉireann / 

Geograafia
thumbnail
17
doc

Iirimaa

.....8 Majandus........................................................................................................................... 9 Peamised põllumajandussaadused...................................................................................10 Peamised eksporditavad kaubad..................................................................................10 Peamised imporditavad kaubad...................................................................................10 Eesti ja Iirimaa.................................................................................................................11 Kaubavahetus...............................................................................................................12 Investeeringud............................................................................................................. 12 Kahepoolsed suhted.....................................................................................................12

Geograafia
thumbnail
32
doc

Iirimaa

Iirimaa Referaat Mustvee Gümnaasium Koostas:Jorma Pärn X.kl Juhendaja:õp. Ene Lüüs 2006 Iirimaa. Iiri Vabariik hõlmab 80 % Iiri saare territooriumist Suurbritannia rannikust lääne pool. Teda kutsutakse ka gaelikeelse nimetusega Eire. Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Üldandmed: Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 3 883 159 Pealinn: Dublin Keeled: iiri-gaeli ja inglise Pealinna elanike arv: 495 800 Naaberriigid: Suurbritannia (autonoomse Põhja-Iirimaa näol) Rahaühik: euro Lipp: Iirimaa lipp on rohe-valge-punane,horisontaalselt paiknevad laiud võrsed,pikkuse-laiuse suhe

Geograafia
thumbnail
8
doc

Briti saared

segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid? Inglastest rääkides mõistetakse tavaliselt nende all sageli kõiki Ühendkuningriigi elanikke. Tegelikult tuleks öelda britid. Inglased moodustavad ainult kõige tihedamalt asustatud piirkonna- Inglismaa- elanikkonna. Riigi teised osad on Wales, kus räägitakse veel oma põlist kõmri keelt; kõrge rahvusteadvusega Sotimaa ja väljaspool Suurbritanniat asuv Põhja-Iirimaa.

Geograafia
thumbnail
30
odt

Suurbritannia referaat

Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles Honi soit qui mal y pense: "Häbi sellele, kes seda halvaks peab." Tekst vapikilbi all on prantsuse keeles Dieu et mon droit: "Jumal ja minu õigus", mis on Briti monarhia deviis. http://et.wikipedia.org

Geograafia
thumbnail
18
doc

Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused

briti keltide mõju (druiidide eeskujuks). Võib-olla olid ajad, mil keltidel druiide polnud. Briti keltidel pidi toimuma ilmaliku ja usulise võimu lahknemine hiljemalt 2. saj eKr. Caesari järgi tegutsesid druiidid vaid Gallias ja Britannias ning see on üsna usaldusväärne. Druiididest on lisaks Caesarile kirjutanud veel 17 autorit, ükski neist ei viita druiidide olemasolule mujal, ehk ainult Iirimaa (tuginedes varakeskaegsele iiri kirjandusele). 1. saj pKr algas vaikne hääbumine, Iirimaal aga kestis 3.­4. sajandini. Siis jõudis kohale ristiusk. Iirimaal tekkis seejärel kiiresti kloostrisüsteem, nii et oletatakse, et Püha Patrick oli druiid ning et ristiusu võtsid vastu just haritud druiidid. Seisus Druiidid olid ühiskonnakiht, samal ajal ka ühiskondlik-poliitiline organisatsioon, neil oli oma hierarhia. Nad olid väga tugeva üksmeelega organisatsioon

Keltide muistne kultuur ja usund
thumbnail
60
docx

Inglismaa ajalugu

Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban; Püha Patrick; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja. Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop. Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris, ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst,

Inglise ajalugu
thumbnail
15
odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud ­ Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealistlikud. Suur nelik: P

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun