Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatia on küll halvim valitsemise viis.. (0)

1 HALB
Punktid
Demokraatia on küll halvim valitsemise viis, aga paremat pole välja mõeldud.
Demokraatia on valitsemisevorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lauhusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste tagamine. Tihti on levinud inimeste seas kuuldumus, et kui riigis on valitsemise viisiks demokraatia on hästi, kuna demokraatia tähendab rahva võimu. Kuid asi pole pooltki nii hea kui see paistab.
Demokraatia eelduseks on, et riigis on rahvavõim, et rahvas on kaastatud poliitikasse. Võtta ette Eesti näide, siin on kodaniku kaasamine valitsemisse on väga väike protsent. Inimene peab valima enda soosiku, keda ta sooviks näha riigikogus. Loomulikult muudab neid tulemusi ka see, et kes on suutnud teha kõige paremini endale reklaami, ning heas valguses näidata. Jõudes oma valitsuspukki, on ununenud, mida lubati rahvale. Ning nad hakkavad looma sedausi, kus pole võimalust enam rahval midagi sekka öelda. Ainus võimalus veel miagi sekka öelda on mässud ja rahutused . Kuid ei saaks ka nii, et kui rahvale enam ei meeldi see kanditaat siis saadab ta minema riigikogust, kuna see muudaks riigi nõrgaks,. Kuid samas vaadates diktaktuuri valitsemise vormi, kus on võim ainult ühe isiku või isikute käes, ning nemad otsustavad kõik. Rahval pole õigust midagi öelda sekka, peab nii tegema nagu diktaator ütleb. Ning oma võimu kasutatakse õiguslike piiranguteta.
Demokraatlikus riigis tagab heaolu riik. Riigis on kõrged maksud tänu millele on võimalik maksta kõrgeid toetusi. Kuid inimne on oma loomuselt selline, et kes tahaks alati kergemini läbi saada. Kes töötab ennast ülesse ja saab kergemini hakkama, ning kes elatub riigi poolt antavatest toetustest. Ning selle tulemusena peavad need inimsed , kes on töö ja vaevaga jõukaks saanud üleval töötuid, kellel lihtsalt pole tahtmist tööle minna. Kuid samas liberaalne ühiskonna vorm kus riik tagab kõigile töö ja suure sissetuleku, ning igaüks peab tagama iseenda heaolu, riik toerab vaid kõige vaesamaid ja maksud on madalad. See paistab küll näiliselt hea, aga kui inimesega peaks juthuma töö õnnetus, siis ei saaks ta riigi poolt mingit toetust.
Ei saa võtta üheselt, et milline valitsemise viis on hea ja milline halb, tuleks vaadelda läbi kõik valitsemise viisid ja korrad , ning võtta välja sealt head ja jätta maha halb. Demokraatia pole sugugi parim valitsemise viis, ta on küll hea kuna, vähemalt mingigi otsustamine on ka rahva poolne, kuid on asju milles peaks võtma eeskuju teiste valitsemis viiside põhimõtetest.
Demokraatia on küll halvim valitsemise viis- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bibiii Õppematerjali autor
Demokraatia on küll halvim valitsemise viis, aga paremat pole välja mõeldud.

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna eksami konspekt
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused

Ühiskonnaõpetus
Ühindkonna eksami kordamine
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused

Ühiskond
ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate

Ühiskond
uhiskond-demokraatlik-tanapaeva-riik
9
docx

uhiskond-demokraatlik-tan apaeva-riik

võimu iseloomust? Demokraatias on kõige rohkem hääli saanud erakonna juht võimul, kuid ta peab siiski vastutama oma erakonna ja valijate ees. Diktatuuris on ainult üks juht, kellel on täielik kontroll partei ja riigi üle. Sageli kujutab propaganda, nagu ka tõeline toetus, neid rahva kangelasteks. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide

12. klassi ühiskond
Nüüdisühiskonna mõisted
6
doc

Nüüdisühiskonna mõisted

erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Nende inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikuõiguste ja ­vabaduste tunnustamine. Tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. PÕHIMÕTTED: ühiskonna mitmekesisuse hoidja; täiendab parteide tegevust ning ei lase neil liigselt domineerida; mõjutavad poliitikat psaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta, kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise.

Ühiskonnaõpetus
Põhimõisted
11
doc

Põhimõisted

riigist eksport ­ kaupade ja teenuste väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste müük välismaale elatusstandard ­ elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist eliit ­ suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia ­ demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor ­ üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; vt ka avalik sektor, mittetulundussektor

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna uurimine
14
docx

Ühiskonna uurimine

Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

osakaal on kõrge. 1 Kapitalism ­ majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun