Eesti mütoloogia
Nõid ja tark
Anette Pilt
7. Klass
2013
Targa ülesanne
Vaimudega heas vahekorras olla, neid meelitada,
lepitada ohvreid.
Tark omandab endale sureliku, maapealse jumala väe.
Inimeste ja vaimuriigi vahel olla.
Targa võim
Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama .
Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi.
Oskavad nõidu nuhelda.
Suudavad vaimudega suhelda.
Nõid
Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist
vanainimest.
Pikk, kõva, esileulatuv hammas.
Hamba kaotus – hajub viha ja kadedus.
Peale hamba kaotust pole vaja nõida
karta .
Erinevused
Paha nõid oli rahval nagu
nuhtlus kaelas.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annnijou
Õppematerjali autor
Ühtlasi võis ta aga olla ka lõbus kaaslane metsanümfidele, kui nood tantsu lõid. Ta oli pidevalt armunud ühte või teise nümfi, kuid sai kõigilt korvi, kuna oli nii inetu välimusega. Tema koduks olid kõik metsikud paigad, tihnikud ja mäed, kuid üle kõige meeldis talle sünnipaik Arkaadia. Kui rändurid värisedes läbi metsiku looduse liikusid, pidasid nad kõiki hääli Paani tempudeks. Nime tõlgendus kuulub rahvaetümoloogia valdkonda ning on mõneti ebaõige, nagu ka hilisem kreeka pan (kõik), millest järelduvalt oleks Paan ülivõimas kõiksuse valitseja. Teda kardeti eriti keskpäevakuumuses ja lõunauinakutunnil. Paan põhjustas "paanilist" hirmu, "paanikat" näiteks pärslaste hulgas Maratoni lahingu eel 490a eKr. Paane võis olla väga mitu, samuti võis esineda paanitüdrukuid. Paan ilmutab end veel tänapäevanigi kuradi kujul, kes on talle tänu võlgu oma sarvede ja sokuhabeme eest. MEGÄÄR - Hirmuäratav, põrgulikult tige naine
kiiresti. Balti hõimud võisid seal vahel mitu sajandit oma keeli rääkida. Läänemere põhjapoolne ala hakkab ajapikku baltistuma. Osa balti hõime võis slaavlaste eest ära liikuda tänapäeva Põhja-Läti aladele. Lõuna-Eesti kalmetest baltipäraseid ehtetüüpe. Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis võis palju võitlusi olla, kui hakkaksime rünnakuid tõestama. 7.-8. sajandi linnuseid seostatakse slaavlaste ümberasumisega Pihkvasse ja Novgorodi. Seal levivad kääpad ja osad ulatuvad ka Eesti aladele. Tõenäoliselt idaslaavlased siia siiski nii vara ei jõudnud. Loode- Vene (Pihkva, Novgorod) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu".
ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass
Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6 Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”
rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogias avaldub inimeste maailmapilt, see on seotud usukumuste ja religiooniga. Mütoloogia tähendusrikkaimad osad ongi müüdid; 2) mütoloogia kui teadus müütidest, nende kujunemisest, olemusest, tõlgendustest, suhestumisest jne 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ........................................................................
Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina; Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid