Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raffael Ateena Kool". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
figuur, kompositsioon, vatikanis, ehitisi, tugevdav, arendav, inimesena, lahke, ateena, filosoofid, platon, aristoteles, viimased, kesksel, koonduvad, sümmeetriline, figuurid, armastas, harmoonia, jumalaema, sümboliks, raffaeliainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut · Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab äraandjast · iga nägu on omaette psühholoogiline portree õpetaja teade on piisavalt vapustav terviklik · Kristuse esiletõstmiseks on tema nägu varju jäetud · lähtub inimestest ja tuletab ruumi nende suhtes harmoonia terviku ja detailide vahel · katsetab uusi värve õlivärvid, mis ei imbu krohvi restaureeritud 7-8 korda · uus kompositsioon: pikk laud, mitte ümar ja Juudas Jeesusele lähedal · ''Mona Lisa'' · veenab kui keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm · arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, veelgi hämmastavam oli süvenemine sisemusse
Eriti tuntav 17. sajandil Inglismaa ja Prantsusmaa arhitektuuris ning 18. sajandi II poolel varaklassitsismis. Seda iseloomustas välisilme kujundamine sammastega (poolsambad, sambad mis ulatuvad üle mitme korruse), laiad trepid ja palju sambakaunstusi. Näiteks Vicenzias asuv Villa Rotonda. 6. Too eraldi välja kõrg- ja vararenessansi erinevused. Vararenessanss -Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida 1 itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut
on Moosese figuur, mis on osa hiiglaslikuna kavandatud, kuid lõpetamata jäänud hauamonumendist paavst Julius II'le. Michelangelol oli täita veel üks hiiglaslik tellimus, seekord maalikunstialal kaunistada freskodega Vatikanis asuva Sixtuse kabeli lagi ja altarisein. Teistel seintel olid juba quattrocento maalijate tööd. Ta täitis selle tellimuse üksi, ja oma tervisele halastamata töötas ta Sixtuse kabeli lae all mitu aastat (1508-1512). Idaseina kompositsioon ,,Viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. 13. Raffael: (1483-1520) Eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende residentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas kõige täislikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool" (1510-1511). Uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid
kasutamine tundub väga loogilisena ja kaalutletuna, kui arvestada pildil kujutatut. "Püha õhtusöömaaeg" on Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimne koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja. Iga 10 jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Iga nägu on nagu omaette psühholoogiline portree. Ometi ei pääse ükski "portree" rikkuma kompositsiooni terviklikkust. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansi üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldades teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist - barokist. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo kuulsaim teos "Mona Lisa" veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. Eelkõige maalijana tuntud Raffael (1483-1520) oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide
portree maalikunsti ajaloos. Teine kuulus kõrgrenessansi ideede kandaja oli RAFFAEL (1483-1520). Paavstide ülesandel töötas ta nende residendis Vatikanis, kaunistades sealseid ruume seinamaalidega Kõige täiuslikumaks peetakse kompositsiooni ,,Ateena kool", uhkete kaarte ja võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid, kus valitseb ülev rahu, ilu ja harmoonia. Maalide kompositsioon on tihti kolmnurkne, ,,Sixtuse madonna", keskel kõrgem figuur, tema mõlemal küljel asuvad madalamad (n põlvitavad) figuurid. Raffaeli lemmikmotiiviks on madonna, jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastuselöe ja naiselikule õrnale ilule. Mickelangelo on kõigi aegade suurimaid skulptorid. Paavstid kuhjasid nad üle tellimustega, Paavst Julius II hauamonument pidi koosnema rohkem kui 40 figuurist.
Kirjelda maali, mis on maali sõnum? Hilisgootika ajal oli see elu, kaduvust ja kõike surelikkust rõhutav teema väga populaarne. III Sixtuse madonna nim. maali nimi, autor, stiil, saj.? Autor Raffael, 16.saj. Itaalia, kõrgrenessans Mis oli selle kunstniku lemmikmotiiviks tahvelmaalidel? Meeliksteemaks on Madonna jumalaema tema kaudu ülistab R oma töödes ema armastastust ja naiselikku ilu. Miks just see maal on nim. stiili kõige täiuslikum näide? Tema teoste tavaline kompositsioon on sümeetriline ja sageli kolmnurkne keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt. Tema mõlemal küljel asuvad nt. Madalamad põlvitavad figuurid. IV roidvõlvid Milliseid võlvitüüpe on piltidel näha? Roidvõlvid Millistes stiilides neidvõlve kasutati? Millele võlvid toetuvad? Peamiselt gooti arhitektuuris, Toetuvad roietele V Nim stiil, saj., tunnus. Mis tüüpi kirik on pildil, kas kirikul on transept?
veelgi paremat. Vararenessanssi maalikunst 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 15. sajandi lõpupoole oli Firenzes suurimaks kunstnikuks Sandro Botticcelli (u 1445-1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma omatööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast.Botticcelli öödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika Kunstnikud üritasid väga detailselt edasi anda inimese kuju ja ka taust muutus 3 dimensioonilisemaks
15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad veel Filippo Lippi (u
kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikaega. 7.Renesanssi arengu perioodid. 1) 14.sajand-eelrenessanss 2)15.sajand-vararenessanss 3)16.ajand-kõrgrenessanss 8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas. 15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze. 9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi. filippo brunelleschi Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit,mis tegi ta kuulsaks arhitektina.Renessansslik hoone oli Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu
Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks 10 suuremat reljeefi, lõi seal veenva sügavusillusiooni. -,,Paradiisi värav" Donatello (1386-2466) Tema stiil ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417a. Püha Jüri (Georgios) kujutav 2m marmorkuju. 1430a. ,,Taavet". Donatello Taavet oli kujutatud võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument esimene uusajal. See oli asetatud kõrgele alusele linnaväljakule. Sealt lõi välja suursugune väärikus ja realism. Andrea del Verrocchio (1435-1488) 15.sai II poole tähtsaim skulptor. Võiduka Taaveti pronkskuju ja kavandas Veneetsiasse teise sealse väepealiku Colleoni ratsamonumendi. 15. saj levis Itaalias ilmalik portreekunst, loodi realistlike, individualiseeritud portreebüste. Väga populaarsed olid madonnareljeefid
(heledal foonil ja perspektiivi tuumpunktis)on tema nägu ainsana varju jäetud- ometi ei pääse ükski ,,portree" rikkuma kompositsiooni terviklikkust. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansi üks olulisemaid stiilitunnuseid. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks. ,,Mona Lisa" (9. pilt)- veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. Raffael töötas paavstidele Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega, nt. ,,Ateena kool"- Platoni ja Aristotelesega kesksel kohal. Raffael on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli
matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks."Püha õhtusöömaaeg" Raffael- eelkõige maalijana tuntud Raffael oli teine kuulus kõrgrenessansi ideaalide väljendaja. Paavstide ülesandel töötas ta nende resitentsis Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega. Nende hulgas täiuslikumaks peetake kompositsiooni ,,Ateena kool". Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürilise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel. Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna-jumalaema, kuid kõik selleteemalised maalid on hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikule õrnale ilule. Omamoodi täiuslik on ka Raffaeli maalide ülesehitus- kõikide üksikfiguuride osa ja paigutus on ideaalses kooskõlas pildi
kujutamine. VARARENESSANSI MAALIKUNST 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde jäänud eelkõige selle poolest, et ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta aga pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Äramärkimist väärivad
kuulutus" (14721475) ja ,,Anna ise kolmas" (1508-1512). 6. Raffael. Tema looming ja mõju. Raffael Sanzio 1483 1520. Sündis Urbinos õukonnakunstniku pojana. Raffael oli kolmas kõrgrenessanssi maalikunstnik. Tema loomingus puudub traagiline paatos ja sisemine rahutus, mis oli iseloomulik Michelangelole. Samuti Leonardo da Vincile omane salapärane romantika.Tema geenius oli pigem tugevdav ja arendav kui revolutsiooniliselt uuendav. Kompositsioon läbimõeldud, liigsed asjad eemaldatud. Maalides tasakaalustatud kompositsioon. Varasemates töödes hele värviilu. Hilisemates maalides armastas selgeid värve, eriti sinise ja punase maitsekas käsitlemine ja küllastunud, soojad üldtoonid. Raffael väljendas kõige selgemini renessansikunstnike püüdlust täieliku ilu ja kooskõla poole. Ta asetas maalidel inimesed rahulikku helgesse ümbrusse, suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustale
Millise külje see inimesest eriti hästi esile toob? Seda hinnatakse tähtsaks, sest Leonardo arendas täiuseni inimese välimuse jäljendamise. "Mona Lisa" veenab inimesi kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. 6. Milline kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. Klassikalisest ilust? Raffael 7. Kus töötas Raffael, kui ta kaunistas seinamaalidega paavstide residentsi? Paavstide residentsis Vatikanis. 8. Milline on mõjukaim seal loodud suurtest seinamaalidest? Keda see kujutab? Milline on selle kompositsoon? ,,Ateena kool" uhkete võlvide all on trepistik, millel mõtisklevad ja vaidlevad antiikaja filosoofid, nende hulgas Platon ja Aristoteles. Need kaks on kesksel kohal, lisaks on nende õlgade kokkupuutekoht see punkt kuhu koondub perspektiiv ning ainult nende peade tasutaks on hele taevas. 9. Mis oli Raffaeli lemmikmotiiviks tahvelmaalidel
Pidas inimese hingeelu kujutamist maalides kunstniku kõige raskemaks aga ka väärikamaks ülesandeks. Tema ka kuulsaim maal Mona Lisa. Raffael. Tuntud kui maalija, ta on kolmest, da vinci, mich. Kõige noorem. Ja siis ta pidas end nende kahe õpilaseks. Michelangelo oli erak, raffael aga väga koostööaldis ja sõbralik. Nad töötasid ühel ajal Vatikanis. Aga kordagi kokku ei puutunud. Üks kõige kuulsamaid maale on Ateena kool. Sinna on pandud antiikaja kõige kuulsamad, matemaatikud, luuletajad, teadusmehed. Keskkohal on Platon ja Aristoteles. (kaks antiikaja kõvemat meest). Ta kasutas suurel hulgal oma õpilaste abi. Tootlikus oli teistega võrreldes suur ja ta elas rikkuses. Ta lõi oma töödes ideaalkuju. Kui vaadata naist, siis saab rääkida klassikalisest ilust. Tema töödes on rahu ja harmonia, tasakaal värvi ja vormi vahel. Lemmikmotiiv on madonna (jumalaema)
õrnalt märgata väikeseid ingleid; last hoidev Madonna moodustab täiusliku ringi; kasutatud on kolmnurkmotiivi). · Raffaeli jätsid külmaks detailid, ta keskendus harmoonia, sümmeetria ja klassikalise ilu maalimisele. · Raffael oli esimene kunstnik, kes kasutas palju õpilaste abi. · Alba madonna on ümmarguse vormiga ning see nõudis palju läbi töödatud kavandeid. · Ateena kool on seinamaal Vatikanis. Keskel on Platon ja Aristhoteles. 5 peatükk. KÕRGRENESSANSS TIZIAN JA GIORGIONE Tizian (1490-1576) · tema tööd olid alguses unistavad ja lüürilised · tööde teemaks olid madonnad, pidistused ja mütoloogia · kasutas tumedaid kloriite - kulda ja pruuni · tema töid iseloomustab diagonaalne kompositsioon ja vabamaalilisus. tähtsaim pildil oli värv, ei rõhuta kontuure. · oli juba eluajal kuulus mees, sai Paavst Paulus III, Karl V jpm kuulsatelt
suurejoonelisusega. 6 ANDREA del VERROCCHIO (1436-1488) ,,Taavet" vastandina Donatello ,,Taavetile"elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479) (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. DONATELLO VERROCCHIO VERROCCHIO DONATELLO 7 VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris
Romaani maalikunstist saame ettekujutuse miniatuurmaalilt-rohkelt ornamentikat, ruumi kujutamine kadus, pildid fantaasiaküllased, väljendusrikkad,. seinamaale loodi palju, ka võlvidele maaliti piiblistseene, figuurid tasapinnalised, moonutatud. Itaalias püha markuse kirik, pisa toomkirik, saaremaal valjala kiriku lääneportaal romaani stiilis. Gooti stiil Tekkis tänu uuendustele-teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiilar, kõrgustesse pürgimine, . Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Põhiplaanilt romaani basiilikast ei erine. Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, roidvõlvid olid palju kergemad, sai teha suuremad aknad, mille värvilised klaasid lasid sisse palju valgust. Portaalide kohale tehti ümar roosaken. Ehitise tugevdamiseks tugipiilarid, ka tugikared suurtel basiilikatel. Ohtrate raidkaunsitustega. Gooti stiili tuntuimaid skulptuure asub reimsi kirikus, nn naeratav ingel. Saksamaal pärliks
suurejoonelisusega. 9 ● ANDREA del VERROCCHIO (1436-1488) ● „Taavet“ – vastandina Donatello „Taavetile“elavm, naeratav kasvueas poiss, keha teostus loomulikum. Vaadeldav igast küljest. ● Colleoni ratsamonument Veneetsias (alustatud 1479)– (paigutati Scuola di San Marco ette) ilusaim ja võimsaim renessansiajastu ratsafiguur. Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. DONATELLO DONATELLO 10 VERROCCHIO VERROCCHIO 11 VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes
õpiti kujutama keerulisi poose, zeste, inimese psüühikat; tundeid aga vahendati vaoshoitumalt kui gootikas; stseenid paigutati reaalsesse ruumi kas interjööri või maastiku taustale; perspektiivialaste teadmiste näitamiseks ja oskuste demonstreerimiseks kujutati keerulise arhitektuuriga ruume, kus olid trepid,kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud; kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik; hakati kujutama alasti keha; uuteks teemadeks said portree ja mütoloogiline maal; kunstnikku hakksa huvitama inimene ise ja kaasmaalased; temperavärvi asemel võeti kasutusele õlivärv --> see võimaldas paremini kujutada detaile ja teha sujuvamaid värviüleminekuid. Leonardo da Vinci (1452 - 1519) · Ta on renessansiinimese universaalsuse parim näide.
Ghiberti, Andrea del Verrocchio ja Donatello. Donatello oskab juba kujutada individualiseeritud inimest, teda on peetud ka kõrgrenessanssi suurmehe Michelangelo eelkäijaks ja vaimuks. Tema olulisem töö on Püha Jüri, mis hoolimata kiriklikust süzeest, on teostuselt täiesti ilmalik, kuju näojooned on teravalt modelleeritud ja keha kontuurid niivõrd selged, et näib, nagu ta hakkaks kohe liikuma. Donatello Taavet aga on märkimisväärne seetõttu, et on esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki, olles igast küljest vaadatuna väljendusrikas. Erinevalt antiikskulptuuridest on tema kuju eluline ja sundimatus poosis, lisaks on Taavet väga peene tehnilise teostusega, siluett on terviklik ja kütkestav. Seoses isiksuse kujutamise tähtsuse kasvuga suureneb oluliselt ka portreekunsti viljelemine, samuti leiab oma taassünni monumendikunst, kus pioneeriks on taas Donatello, kes on esimese uusaegse ratsamonumendi, püstitatud palgasõdurite pealikule
hingestatuse. Sixtuse Madonna Sai nime paavst Sixtus III järgi, kes suri märtrisurma 1440. Kujutatud Neitsi- Maarjat ja Püha Barbarat. Ilus aedniku naine Madonna ohakalinnuga Madonna roheluses asub Viinis Alba Madonna on eelistanud ringikujulist kompositsiooni, pidi tegema palju eskiise. Raffaeli põhitööks saavad Vatikani kolme toa e. stanza freskod. 1. Allkirja ruum Ateena kool töö keskel kreeka filosoofid(Platon da Vinci välimusega, kõrval Aristoteles, Platon osutab taevasse, aga Aristoteles sirutab käe maise reaalsuse poole). Raffael on ka ennast paremasse äärde paigutanud. Vasakul ülevalt viies mees peakattega on sõjamees Algibades, Sokratese õpilane. Sokrates ise rohelises rüüs. Trepil külili küünik Diagones
Kõige lõuna poole jääb Chartres. Läänefassaadi 2 tornikiivrid lõpuni ehitatud(kuigi natuke erinevad üksteisest) Põhja Prantsusmaal on veel 1 väga tuntud ehitis, mis asub väikesel kaljusaarel Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik. Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv Albi katedraal suure läänefassaadi torniga (2 torni koonduvad kokku üheks torniks)
Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a kunst Knossose palee, mükeene lõvivärav Kreeta arhitektuuri kuulsaimateks mälestusparkideks on suured paleed ( Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
esimesed olümpiamängud 776 eKr. Oluline osa on mütoloogial, millest lähtuvad mitmed riitused. Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid. Mees- ja naisjumalate liitumise kaudu sündisid titaanid ja algelemendid. Oluline koht nümfidel ja satüüridel. Jumalatel ei ole absoluutset võimu, neid kujutatakse inimestele omaste loomuomadustega. · Klassikaline periood (5-4 saj) kõrgperiood. See toimub linnriikide õitsengu kontekstis (Ateena, Sparta). Ateena avatud ja demokraatlik mereriik. Tegeletakse muusika, teaduse, esteetilise ja teadustegevustega- filosoofia areng. Sparta tugevalt militaarse korraga. Prioriteediks sõjategevus ja kehaline areng. Vana Kreeka kultuur: o Lääne tsivilisatsiooni baas, seal tekkinud hoiakud on eeskujuks. Tekivad järgmise saj imetlusobjektid teadused ja kunstid. o Ratsionaalne lähenemine. Ümbritseva maailma teaduslik kirjeldamine.
2 · Anti edasi esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust; taasavastati tsentraal- ja õhuperspektiivi kaugemad esemed olig väiksemad ja külmemates toonides. · Sandro Botticelli ,,Venuse sünd" 15.sajandil, Medicite perekonna tellimus. 15.saj lubati alasti inimesi kujutada vaid paradiisistseenides inimesi. Venus on aga paganlik jumal küpse naise figuur, mis hõljub; ebaloom. pikk kael, tütarlapselik süütu nägu; usumoodi ümber juuksed. Flora üritab teda riidega katta. · Nö ,,aken loodusess". Figuure hakati modelleerima varju ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus kuldne pühapaiste. · Stseenid paigutati reaalsesse ruumi: trepid, kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud, ruuduline parkett, kompositsioon sümmeetriline ja rahulik, hakati kujutama alasti keha. Uued teemad: portree ja
reklaamidena väga kuulsaks. Kokku on tal üle 500 litograafilise töö, neid nii värvilisi kui mustvalgeid. Värvide maailm teda eriti ei huvitanud, pigem elu, liigutused ja tüübid. Huvitus ka väga Jaapani kunstist. 1892. aastal tüdines Lautrec pimedatest ja räpastest lokaalidest ning kolis (loominguliselt) bordellidesse. Ta ei fetišeeri naiste seksuaalsust neid kujutades, pigem kujutab naturaalsust ja realistlikult neid. Tema töödes eksisteerib ainult figuur, maastik on teisejärguline. 1989 sattus raskes deliiriumis haiglasse, tal oli ka süüfilis. Teoseid: "Moulin Rouge'is: kaks valssi tantsivat naist", "Tualett" ● NABIID (pr Les Nabis), Prantsuse maalikunstnike rühmitis, tegutses 1888–1903 Pariisis. Vastanduti akademismile ja impressionismile, taotleti Paul Gauguini, Jaapani ja keskaegsest Euroopa kunstist lähtudes uut stiili (Pierre Bonnard, Paul Sérusier, Édouard Vuillard).
inseneriteaduse arengust, kui insenerid võtsid enne arhitekte kasutusele uusi tehnoloogilisi võimalusi ja materjale (teras). Nii võib pilvelõhkujate eelkäijaks pidada 1851. a. Londoni maailmanäituse Kristallpaleed, mis nägi meie mõistes välja nagu hiiglaslik kasvuhoone, koosnedes vaid terasvarbadest ja klaasist. Aga samuti insenerimõtte imet Eiffeli torni, mis kerkis Pariisi 1889. aastal, märgistamaks saja aasta möödumist Suurest Prantsuse Revolutsioonist. Raffael. Ateena kool. Fresko, 1510-1511. Vatikan, Stanza della Segnatura visualiseerib kaht vastandlikku traditsiooni lääne filosoofias: Fresko kompositsiooni keskel: Platon kui idealistlik filosoof ja Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof) Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi
Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed veelgi radikaalsemad natüürmordid (Picasso ,,Mees viiuliga" ja Braqu'i ,,Natüürmort harfi ja viiuliga"). Kubismi arengusse oli jõudnud kriitiline punkt kunstnikud olid liikunud sisuliselt abstraktsionismi piirimaile
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
annaabi.ee 
