..........................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3.RADOONI TÕKESTAMISE MEETODID EHITATAVAS MAJAS................................................7 3.1.Visqueen radoonikile..................................................................................................................7 3.1.1Üldinfo....................................................................................................................
....................................................................10 2.2.Radoonisisalduse vähendamise võimalused...................................................................10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1
........................................................ 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................
2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?...................................................................................................................... 6 1.3 Radooni mõõtmine.......................................................................................................................... 7 1.3.1 Radooni mõõtmine pikaajalise meetodiga...........
.........................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................................................... 7 6 Radooni mõõtmine..................................................................................................................8 7 Katse radooni sisaldus minu kodu joogivees....................................................................... 9 8 Vaatlusprotokoll....................................................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................................................
märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva
mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoopis teine on olukord hoonetes. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja, võib hoonealusest pinnasest ruumide
............... Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON....................................... 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE.................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................ 10 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale.
Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale.
mida inimene eluea jooksul saab. Ülejäänud pärineb kosmosest, maakoorest, toidust jms. Tervelt 65% pärineb radioaktiivsest mürkgaasist radoonist. Oleme ju elanud siin aastatuhandeid, miks siis äkki nüüd on radoon ohtlikum kui kunagi varem? Nii küsivad paljud. Sellele on kolm vastust: 1. Kunagi ei ole ehitatud nii tuule ja soojakindlaid hooneid nagu tehakse seda praegu. Tänu halvemale õhuvahetusele on radoonikaitseta ehitatud hoones radooni tase oluliselt kõrgem. 2. Kunagi varem ei ole uuritud kui paljud haigused on põhjustatud radoonist. Seega ei oska meist keegi öelda inimese haigestudes või surres, kas selles oli oma osa ka radoonil või mitte, kuna puudusid vastavad tehnilised vahendid ja võimalused seda uurida. Nüüd on need olemas ja kõigile on internetist kätte saadav tegelik kurb statistika, mis on koostatud ülemaailmsete radoonitaseme
Osoon (O3) tekib kiiresti ja suures koguses välisõhu fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena elektrilaengute toimel. Ruumis on osooni allikateks elektrifiltrid, laserprinterid, koopiamasinad. Osoon põhjustab hingamistakistust ning mõjutab ensüümide sisaldust kopsus ja veres, inimese infektsioonitundlikkus suureneb. Radoon tekib raadiumi 226/88 (poolestusaeg 1622 a) aeglasel lõhustumisel. Raadiumi leidub Eestis peamiselt diktüoneemakildas ning eriti paljandite ja puistangute kohal. Radooni poolestusaeg on ainult 3,8 päeva. Tekkinud tuumad lõhustuvad korduvalt ja kiiresti, kuni tekib aeglaselt lõhustuv radoon 210/82, mille tolm jääb valdavalt ruumi ning on ohtlik inimese tervisele sissehingamisel. Sisse hingatud raadiumi tolmu korral emiteerib lõhustuv tuum _ ja _ osakesi ja kiirgab organismi sees _ kiirgust. Hoonesse satub radoon hoonealusest pinnasest või puurkaevu veest, kui vett võetakse diktüoneemakilda lähedastest kihtidest. Sissejoodav vesi on kümme
Geofüüsika Uuringute Ajakiri kirjutas selle kohta, et heelium on tekkinud sügaval kaljude sees ja ta pole jõudnud sealt veel aurustuda. Kuigi kaljude vanuseks peetakse 1 mrd aastat, võimaldab siiski nende suur heeliumi koguse säilumine anda vanuseks ainult aastatuhandeid. (10) 5 Radoon (Rn-222) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani (U-238) lagunemisel stabiilseks pliiks (Pb-206). Kuigi radooni poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast inimese hingatavasse õhku tungida. Seal laguneb radoon edasi järgmisteks elementideks: poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium- 214, plii-210, vismut-210 ning poloonium-210. Kulub üle 22 aasta, enne kui radooni tütarisotoobid lõpuks stabiilseks pliiks lagunevad
konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam kui väljas ja radoon liigub eelkõige koos õhuvooludega, siis soodustab see radooni liikumist väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette. Inimene hingab koos õhuga neid osakesi sisse ja seega jõuavad nad inimese organismi. Võib sattuda ka toidu ja joogi kaudu ja läbi naha. 4.Milline on radooni mõju inimorganismile? Radoon on loodusliku ioniseeriva kiirguse allikatest inimese tervisele kõige ohtlikum. Põhjustab rakumutatsioone
konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam kui väljas ja radoon liigub eelkõige koos õhuvooludega, siis soodustab see radooni liikumist väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette. Inimene hingab koos õhuga neid osakesi sisse ja seega jõuavad nad inimese organismi. Võib sattuda ka toidu ja joogi kaudu ja läbi naha. 4.Milline on radooni mõju inimorganismile? Radoon on loodusliku ioniseeriva kiirguse allikatest inimese tervisele kõige ohtlikum. Põhjustab rakumutatsioone
nakatunud isikutelt. 29. Kiirgusoht ja –ohutus, kiirgusriskide analüüsid - Kiirgushädaolukord on Kiirgusseaduses sätestatud definitsiooni kohaselt avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine. Ennetavad meetmed – Koolitused; Järelevalve; Kiirgusmonitoride soetamine; Kiirgusohutuse riiklik arengukava; Teavituskampaaniad. 30. Radoon, selle levik ja rakendatavad kaitseabinõud - Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu; Tuulutage ruume võimalikult tihti; Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste
välisest elektronkihist on väga raske elektrone välja tõrjuda. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, Neoon ja Argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Ksenooni aktiivsus on suurem kui Krüptooni oma. Radooni keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Radooni radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul. Leidumine ja saamine: Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Heeliumi leidub ka maakoores. Omadused: Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on
........................................................................................................11 Stintillatsioondetektoriga seadmed...................................................................................11 Pooljuhtdetektoriga seadmed........................................................................................... 12 LABORATOORSED SEADMED....................................................................................... 12 RADOONI MÕÕTMINE..................................................................................................... 12 Lühiajaline mõõtmine....................................................................................................... 12 Pikaajaline mõõtmine....................................................................................................... 12 KIIRGUSKESKUS.................................................................................................
Diktüoneemaargilliidi varud on umbes 50 korda suuremad kui kukersiidil. Sellest tingituna on kohati ka radiatsioonifoon kõrgem, näiteks Sillamäe ja Kohtla-Järve piirkonnnas, kuid ka Tallinna lähedal 9 Tabasalus, kus paljandub paekallas. Radiatsioonifoon võib olla kõrgem ka mõnedes rabades, sest turba uraanisisaldus võib olla päris suur. Rapla maakonnas on kohati kõrgem foon karstikoobaste tõttu, kuhu koguneb radooni. Radioaktiivsuse toime inimorganismile Kuna radioaktiivsete ainete kasutamine on inimestele vajalik ning ka meid ümbritsev keskkond on vähesel määral radioaktiivne, siis on teadlaste poolt välja arvutatud lubatud ühe elaniku poolt saadav kiiritus. See on kogu see kiirgus, mida inimene võib mingi perioodi jooksul saada, ilma et sellega kaasneksid mingid kahjulikud tagajärjed. Eestis kehtiva kiirgusseaduse alusel ei tohi elanikukiirituse viie järjestikuse aasta keskmine
(1:§11) o Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. o Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 1 Radoon Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva
konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõude rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avarii/õnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast, võib põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja elanikel olulise kiirgusdoosi. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta
Heelium Kristiina Kesküla 10. klass Orissaare Gümnaasium Füüsikalised omadused lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; natuke kergem õhust; st -270ºC; kt -269ºC . Keemilised omadused keemiliselt väärisgaas; ei põle. Leidumine leidub vähesel määral Maa atmosfääris; heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige külmem vedelik; heelium on ülivoolav. Lisamaterjal Kasutatud kirjandus Heelium. (2012). Miksike. [www] http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4te
ainult teadusele või ainult pseudoteadusele. Inimkeha kohastumused äärmisteks temp: Üksteise ligidal paiknevad jäsemed Võime panna loodusressursid enda kasuks tööle Radoon (omadused, ohtlikkus, probleem) -on keemiline element järjekorranumbriga 86. Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed. Stabiilseim on isotoop massiarvuga 222, mille poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Radoon 222 tekib looduses uraani radioaktiivsel lagunemisel. Olulised radooni isotoobid on ka toroon massiarvuga 220 ja aktinoon massiarvuga 219. Omadustelt on radoon väärisgaas. See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C. Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on see inimestele ohtlik. Radoon on värvita ja lõhnata inertne radioaktiivne mürk-gaas. Radoon on maailmas esikohal kopsuvähi põhjustaja. Eestis põhjustab radoon 100 - 150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas.
Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? · radooni tõkkekile kasutamine · piirete tihendamine · ventileerimine · radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? · välissein
Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad soojuslikku mugavust. 16. Mis on radoon? Radoon – lõhnatu, värvitu inertne gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 17. Kuidas satub radoon siseõhku? Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus hoones ei tohi ületada 200 Bq/m3. 19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? • radooni tõkkekile kasutamine • piirete tihendamine • ventileerimine • radoonikaev 20. Mis on välispiire ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? • välissein
· täisteratoodetes on suur kiudainete osakaal ja oluliselt suurem vitamiinide osa. 4. Kirjuta punkthaaval tervisliku spordiala valiku kriteeriumid · meeldimine · sobimine tervisega · sobivus kehakaaluga · sobivus füüsiliste võimete ja võimekusega · koormuste valimine (seostub eelmisega e suutlikusega) 6. Millisel juhul on Tallinna, näiteks Rocca al Mare piirkonna joogivees radooni tervistkahjustav mõju suurem a) ülemiste järve vett juues või Ülemiste järve vesi on korralikult ja vastavalt standardile puhastatud b) puurkaevuvett tarbides? See on kontrollimatu ja reegline puhastamata ning PõhjaEestis on radooni tase suhteliselt kõrge 7. Kirjuta, mis mõjutab Sinu toiduvalikut! Mõjutavaid asju võiks olla vähemalt 5 · tervislikkus (saadavate mineraalide ja vitamiinide piisavus) · hind · kättesaadavus (eelistan hooajalisi viljasid)
..........................................................................................7-8 6. MOBIILMÕÕTMISED...................................................................................................................8 7. PORTATIIVSED MÕÕTMISED..................................................................................................8-9 8. LABORATOORSED SEADMED.................................................................................................10 9. RADOONI MÕÕTMINE...............................................................................................................10 10. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................11 11. ALLIKAD.....................................................................................................................................12 SISSEJUHATUS
mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). LEIDUMINE Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani ja tooriumi lagunemisest, viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus ongi plii. Loodusliku päritoluga vees on plii sisaldus väga väike (ookeanis keskmiselt 0,03 mg/l ja jõgedes 0,2 8,7 mg/l). KASUTAMINE Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. TÄNAN KUULAMAST!
esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktivse lagunemise rida: Tooriumi rida Uraani rida Aktiiniumi rida Nende lagunemiste lõppproduktideks on plii stabiilsed isotoobid 208Pb, 207Pb ja 206Pb. Kõige ohtlikumad radioaktiivsete ainete poolestusajad on keskmine. Kõige rohkem satub toiduga organismi radiokaaliumi. Radoonikaitseks soovitatakse ümbritseda hoone drenaazitorustikuga, mille kaudu saaks radooni ventilaatori abil majast eemale juhtida. Tuumapommitamised: Hiroshima Nagasaki Tsernobõli tuumakatastroofis · 1919 Rutherford 4 2 He + 147N 189F 178O +11H
KRÜPTOON Keemiline element järjekorranumbriga 36 On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud Krüptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont, tugevamad neist roheline ja kollane Tahke krüptoon on valget värvi ja kristalliline Kasutamine: hõõglampides täitegaasina, reklaamtorudes, röntgenitorudes ja lampides RADOON Keemiline element järjenumbriga 86 Kõige suurema tihedusega mürk-gaas Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3) Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed Radoon (Rn) on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ning selle tõttu on see inimesele kahjulik See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C Kasutamine: varem kasutati meditsiinis erinevate haigusete ravimiseks,nüüd kasutatakse maavärinate ennustamiseks ning nafta ja uraani uuringutes,tubakatoodetes
spetsiifilisemad tulemused, kui muude märksõnadega. Patania, F., Lo Nigro, S., Nocera, F. (2001). Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques. - Environmental Health Risk, Cardiff, Wales, September 2012-September 2012: First International Conference on the Impact of Environmental Factors on Health Risk. 113-122. [Online] Scopus. (7.04.2013) Keskendub veereostusele radooni radioaktiivsusest põhjustatuna. Radoonisisalduse piiramine, reguleerimine ja vähendamine vees alla turvalisuspiiri. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Õhu saaste vältimise ning toksilistest jäätmetest ohutult vabanemisega võitlevad lisaks Soomele kõik maailma riigid Soome geograafilise asendi tõttu pole loodusõnnetused ega üleujutused suureks probleemiks, kuid ka need on siiski aktiivseks teemaks. Soomes on vähe UV kiirgust, mis vähendab vähijuhtumite teket. Kuid levinud on turism maadesse, kus UV kiirguse tase on oluliselt ohtlikum. Soome aluskivimite iseloomu poolest on tugevaks probleemiks radooni levik. Sellega võideldakse aga väga aktiivselt. Soomes on võrreldes teiste riikidega keskkonnaprobleeme vähem, kuna Soome riik on võimeline neid probleeme kontrolli all hoidma. Kasvuhooneefekti tekitavate gaaside teke Soomes on minimaalne. Küsimused 1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1)Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus 2)Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast 3)Kliima 4)Muldade iseloomustus
vooluhulk · eesti alale langevatest sademetest läheb 10% põhjavee toiteks · kõige intensiivsem toitumine- Pandivere kõrgustik · põhjavee toitumisel on oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil · põhjaveevarukasutus määratakse ära kindlate dokumentidega · suurem osa eesti põhjaveest kuulub üldraua ja mangaani sisalduse tõttu ebarahuldavasse klassi · põhja eestis esineb lahustunud radooni · vaba patogeensetest bakteritest, lihtsad veepuhastusmeetodid. · Püsiv keemiline koostis ja temperatuur. · Sisaldab inimesele vajalikke mikroelemente. · lääne ja kesk eestis palju lahustunud fluoori · 1 kvaliteediklassi vesi töötlemist ei vaja ( ordoviitsium-kambrium) · puurkaev likvideeritakse puuraugu likvideerimise projekti alusel · keskkonnaametil on õigus keelduda kaevu sulgemisest kui puurauk on
Millise haiguse puhul on esimeseks staadiumiks gripitaolised nähud (palavik, lihasvalu, silmade kipitamine vms)? Puukentsefaliit Milline siin nimetatud haigus levib peamiselt seksuaalsel ülekandel? B-hepatiit Millist haigust iseloomustab algstaadiumis tekkiv ümar-ovaalne märklauasarnane lööve? Borrelioos Kontrolli Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Radooni leidub kõige rohkem kus? Vali üks: a. Uutes majades. b. Majade keldrites ja esimesel korrusel c. Majade kõrgematel korrustel. d. Välisõhus. Kontrolli Küsimus 3 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millisele elanike grupile on elavhõbe kõige ohtlikum? Vali üks: a. Rasedatele b. Vanuritele c. Krooniliste haiguste põdejatele d. Noorukitele Kontrolli Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst
kiirustel, kui metall on hõõguvpunane. Pobediisist tehakse ka puuriotsi. Sulamit kovar (Co Fe Ni Mn ), mida saab kergesti klaasi külge sulatada, kasutatakse elektro- , raadio- ja valgustehnikas. Co Cr sulamil on suur elektriline takistus, sellest tehakse elektriahjude kütteelemente. Keemiatööstuses rakendatakse metallilist Co katalüsaatorina. Tehisisotoop Co 60 emiteerib gammakiirgust ning leiab radooni asendajana kasutamist radioteraapias (vähkkasvajate ravil), metallodefektoskoopias ja automaatikaseadmetes (kontaktivabade niiskuse ja paksusemõõturites, kaaludes). Ühendid Ühendis on Co o.-a. valdavalt II ja III, iseloomulikum o.-a- on III, seejuures on püsivam o.-a. II. Co(III)- ühendid on oksüdeerivate omadustega, kusjuures nad redutseeruvad Co(II) ühendeiks. CoO tekib Co oksüdatsioonil õhus või CoCo3 kuumutamisel õhu juurdepääsuta. CoO on
jms; ja suuremate kiirgusdooside korral isegi surm. Geneetilised kahjustused on seotud muutustega reprodutseerivates rakkudes, mille mõju avaldub kahjustuse saanud isiku järglastes. Kiirguskaitse aluseks on võimaliku kiiritusriski vähendamine nii minimaalseks kui võimalik. Igasugust liigset kiiritamist peaks võimalikult vähendama. Näiteks tuleks paljude elamute siseõhus vähendada radooni sisaldust. Kuid põhjendamatute piiride seadmine, näiteks mõne toiduaine söömise vältimine ei ole mõistlik väga väikese riski tõttu. Samuti tuleks meditsiiniprotseduurides kasutatava kiirguse puhul võrrelda saavutatavat kasu võimaliku kahjuga: röntgenipilte ei tohiks teha ilmaasjata, kuid vajalikke uuringuid pole mõtet vältida. Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik! Tänapäeva maailmas on kiiritushirmust tekkinud kahjustused tunduvalt enam levinud kui kiirituskahjustused
bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku. f) elementide vastandlikkus: strontsiumi kaltsiumi vastandlikkus (Eestis pole, mäestike piirkonnas rohkem). Kui strontsium hakkab organismis Ca asendama, tekib liigeste liikumatus, mis on ravimatu.
Ligidal asub loomaaed ja vabaõhumuuseum. Suur kaubakeskus ja mitmed muud poed. 3.9 Radoon Radoon on gaas, mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Uraani leidub pinnases, setetes ja kivimites. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertne gaas, mis on vees hästi lahustuv. On tõestatud, et radoon põhjustab sissehingamisel kopsuvähki. Radoon on ohtlik siis, kui see tungib läbi ehituskonstruktsioonide elamutesse ja gaasi sisaldus suureneb võrreldes välisõhuga. Radooni sihipärasemate uuringutega alustatimöödunud sajandi lõpukümnendil. Joonisel on antud väljavõte kaardist, mis iseloomustab radoonist tulenevat terviseriski Tallinna piirkonnas. Väljavõte kaardist, mis iseloomustab radooni 14 Jooniselt on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond
seotud konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõuete rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetustets tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avariiõnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.
kraadi.Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik. Argoon(Ar)- Väga vähesel määral leidub argooni merevees ja maakoores. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. Veel on olemas 2 väärisgaasi, kuid nende omadused ei ole niivõrd huvitavad kui seda olid argooni, radooni, ksenooni ja heeliumi. 5 Metallide huvitavad omadused Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse.Enamik metalle on keemiliselt ebastabiilsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid; need kuuluvad Mendelejevi tabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Peamiseks erandiks on väärismetallid. Üks metalli olulisemaid omadusi on ta katiooni stabiilsus vesilahuses võrreldes lihtainega
Aluskate kinnitatakse klambrite laiapealiste naeltega sarikate pealw, katuseroovi ja sarika vahele peab jääma distantsliist Aluskate paigaldatakse lõdvalt, nii et aluskate jääb sarikate vahele nõkku: see juhib aluskattele sattunud vee distantsliistust eemale Samas tuleb jälgida, et aluskatte ja soojustuse vahele jääks vähemalt 30mm õhuvahe Radoonitõkkekile paigaldamine Paigaltatakse hoome alla koguulatuses, et täielikult väistada radooni tungimist hoonesse. Kile alla tuleb teha vähemalt 50 mm paksune paksune liivapadi. Peale paigaldamist tuleb katta UV- kiirguse ja mehaaniliste vigastuste kaitseks võimalikult kiiresti näiteks soojusisolatsiooniga Vundamendi kuivamiseks tuleb teha kaks asja: Esiteks juhtida vihmavesi majast kaugemale Teiseks peab uurima, kui kõrgele tõuseb pinnavesi Vanematel majadel niiskustõkkena kasutatud tambitud savi või bituumenvõõp on nüüdseks tihti kahjustunud
haigetel. Allopurinooli ja probenesiidi ei soovitata kasutada korraga. o Uute haigushoogude ärahoidmine dieedi abil. Dieet peab olema puriinide-, valgu- ja lipiididevaene. (Reumatoloogia, 2000, Õe käsiraamat, 2001, Tervise käsiraamat, 2005, Sisehaigused 1999) 3. Kroonilise artriidi ja osteoartroosi ravi. 6 Raviks on soovitatavad: masaaz, ravivõimlemine, muda-, radooni- ja väävelvesiniku vannid, diadünaamilised voolud jne. (Reumatoloogia, 2000) Podagradieet. Podagradieeti on põhjust pidama hakata juba esimese podagrahoo järel. Dieedis kõige olulisem on vältida toiduaineid , millest tekib kusihapet. (Reuma-aabits, 2004 ) o Toidust tuleb välja jätta: noorloomaliha, suitsusink, lihapuljong, maks, neerud, kopsud; kaladest tursk, koha, haug, heeringas, sprotid, sardiinid; köögiviljadest herned, oad,spargel, lillkapsas, spinat
nende turvalisust ei saa garanteerida. [6] 3.6. Uraani kaevandamine Täpselt nagu kivisöe kaevandamine kahjustab maad ja reostab vett, on ka uraani kaevandamisel halvad küljed. Maakoores on uraaniumit rohkem kui kulda, hõbedat ja elavhõbedat. Uuraniumit kaevandatakse umbes 20 riigis ja ligikaudu 85% kogu maakera uraaniumist tuleb 6-st riigist. Kõige rohkem kahju tekitavad kaevandamisjäägid, mis sisaldavad raadiumit, mis on väga radioaktiivne. Uraani kaevandamisel vabaneb ka radooni, mis võib kahjustada töötajate ja kaevanduste läheduses elavate inimeste tervist. Radooni mõjul võivad inimesed haigestuda kopsuvähki, luuvähki või lümfoomasse. [4] 10 4. AJALUGU 4.1. Algus Uraani avastas 1789 aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth(1743-1817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781. aastal avastatud planeedi Uraani järgi, kelle kaheksa aastat
saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka stressitaseme kujundamisel. · Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks, põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, nt: auto heitkaaside, vabrikute suitsu, eluruumide sünteetiliste värvide toimel. Kivimajades kipub kogunema tervistkahjustavat gaasi radooni. Tugevasti kahjustab õhku ka suitsetamine. · Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid. · Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või tervistkahjustavaid helisid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui ka tehislikud (tänavaliiklus). Tugev müra võib põhjustada vererõhu tõusu, südametegevuse nõrgenemist ja arütmijat. Pidev müra põhjustab stressi, väga tugev heli aga võib tekitada kurdistumise.
Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. Massidefekt Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt nimetatakse massidefektiks. Massidefekti põhjus massidefektiks. on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. E = M c2 on tuuma seosenergia. Tuumajõud Tuum ei ole kõva keha mille sees on neutronid ja prootonid.
laiused lehtrid/lohud mis neelavad pinnavett. Suurim läbimõõt üle 100m ning kuni 7 m sügavust. Teada 11 karstikoobast 24 karstialal. Enamus karstikoopad tekkinud lubjakivisse hea lahustuvus. RADOON On keemiline element, järjekorranumbriga 86. Selle isotoobid on radioaktiivsed. On loodusliku kiirguse allikas. Looduses tekib uraani radioaktiivsel lagunemisel, mille käigus tekib maapinnas gaasiline radoon. Tartu ja Põhja-eesti radooni ohtlik!. Maa uraanirikas, ja peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Omadustelt on radoon väärisgaas. Leidub kõikjal meie ümber pinnases. Suures koguses inimese tervisele negatiivne põhjustab rakumutatsioone ehk kasvajaid (kopsuvähk) Konsentratsioon sõltub: ventilatsioon,tuul,temp erinevused,niiskus, hoone vundamendi kvaliteet. PINNAS Pinnase tahke osa koosneb mineraalsest ja osgaanilisest (turvas, huumus) osast. Olulisem on pinase orgaanilise aine hulga määramine kui mineraalse
Nende töötajate väljaõppesse kuuluvad eriprotseduurid ja informatsioon kiirguse ohtude kohta (eriti naistele seoses rasedusega ning väikelapse hooldamisega). Kõik kiirgustöötajad alluvad arstlikule tervisekontrollile, kindlustamaks, et nende tervislik seisund võimaldab neil tööülesandeid täita. Tuleb kindlaks määrata tööpiirkonnad nii ravikuurortides, kaevandustes kui muudes allmaarajatistes, kus inimene võib saada torooni või radooni ja nende tütarproduktide alfakiirgust või muud gammakiirgust. Nendele aladele laienevad kõik BSS põhistandardi direktiivi nõuded, kui liikmesriigid nii otsustavad. Lennukimeeskonnad, kes oma töös võivad ,saada suuremaid kosmilise kiirguse doose, peavad pidama oma dooside arvestust ning töögraafikud kohandama, lennukitel töötavaid naisi tuleb teavitada eriti just neid ähvardavatest ohtudest. Me ei saa kiirgust tajuda, näha, kuulda ega kompida ja seepärast tuleb kõik
näol. Õhu saaste vältimise ning toksilistest jäätmetest ohutult vabanemisega võitlevad lisaks Soomele kõik maailma riigid Soome geograafilise asendi tõttu pole loodusõnnetused ega üleujutused suureks probleemiks, kuid ka need on siiski aktiivseks teemaks. Soomes on vähe UV – kiirgust, mis vähendab vähijuhtumite teket. Kuid levinud on turism maadesse, kus UV – kiirguse tase on oluliselt ohtlikum. Soome aluskivimite iseloomu poolest on tugevaks probleemiks radooni levik. Sellega võideldakse aga väga aktiivselt. Soomes on võrreldes teiste riikidega keskkonnaprobleeme vähem, kuna Soome riik on võimeline neid probleeme kontrolli all hoidma. Kasvuhooneefekti tekitavate gaaside teke Soomes on minimaalne. Allikas: https://annaabi.ee/download.php?i=111273 Soome kalandus Soome, rikas nii veekogude kui kalastiku poolest, pakub kalapüügiks väga häid võimalusi. Põhjanaabrid ei jäta soodsaid võimalusi kasutamata - nende jaoks on kalapüük üks
ja lõhed, tükkide, osakeste ja terakeste hõõrdumine üksteise vast. Kõik koos moodustavad need helid üldise müra, mida seismoloogid nimetavad kivimite sosinaks. Maapõue sosinat kuulates saab teada maavärina lähenemisest, sest on kindlaks tehtud, et sosin on tema olmne ettekuulutaja."(Muranov1986:158) Geokeemikud on samuti avastanud sellise nähtuse, et enne maavärina tulekut muutub põhjavee keemilne koostis. Värisemise eel muutub järsku vääris gaaside radooni, argooni, heeliumi ning keemiliste elementide uraani ja fluori sisaldus vees. Samuti muutub põhjavee tase ja temperatuur. Läheneva maavärina tunnuseks on ka kuumavee allikate vee temperatuuri tõus mõne kraadi võrra. Ilmastiku suhtes on ka märgatud seda, et taevas on eriliselt eredate välkudega äikest täis. (Muranov1986:159) Mis puudutab loomade käitumis katastroofi eel, siis on juba ammu märgatud loomade ebatavalist käitmist. Tavaliselt haarab loomi imelik rahutus
.. Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja 48 49 RADOON Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika
annaabi.ee 
