Keemia elemendid (0)

RAUD  Keemiline element järjenumbriga 26  Oksüdatsiooniaste -2 kuni +7  Aktiivne metall  Neljas kõige levinuim aine maakoores  Lahustub enamikes hapetes
OMADUSED  Puhas raud on läikiv, hõbevalge metall  Omadusi saab muuta lisades muid elemente  Raud on odavaim kõige enam kasutatud metall  Kõige tuntum sulam on teras  Kasutatakse ehituses ja tootmisel  Venitatav ja plastiline NIKKEL  Keemiline element järjenumbriga 28  Elemendi sümbol on Ni  Moodustab 1,8% maa massist  Niklit toodetakse aastas umbes miljon tonni  Tuntud juba üle viie tuhande aasta tagasi Vana-Hiinas  Looduses leidub niklit ainult ühenditena  Peamiselt toodetakse Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas
OMADUSED  Hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga  Hapetega reag. aeglaselt, leelistega ei reag. üldse ja halogeenidega 
reag. kuumutamisel  Keskmise aktiivsusega metall  Kasutusalad:Korrosioonivastase pinnakattena, akudes, müntide 
valmistamisel ja katalüsaatorina KROOM  On keemiline element järjenubriga 24.  On omaduselt metall.  Elemendi sümbol on Cr.  On inimesele ka asendamatu mineraalaine.  Leidub igalt poolt.
OMADUSED  On inimesele ka asendamatu mineraalaine.  Kroom on hõbevalge läikiv kõva metall.  On keemiliselt vastupidav.  Lõhnatu.  Vähendab roostet sulamites.  Kasutusalad: Toiduainetes, tubakatoodetes, veetöötlemisel, 
ilutulestikes, värvitööstuses, autotööstuses jpm. KOOBALT  Keemiline element järjenumbriga 27   Oksüdatsiooniaste +1 kuni +4


 Looduses leidub ainult ühenditena  Tahke, kõva  1 stabiilne isotoop massiarvuga 59
OMADUSED  Värvuseks on hõbevalge  Sulamistemperatuur 1495 kraadi Celsiuse  Tolmul on toksiline toime  Kasutusalad : žiletiterad, püsimagnetid, heitgaaside konverter, 
pigmendid VÄÄRISGAASID sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm  Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas.   Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised,   madala 
reaktsioonivõimega  Väga stabiilsed   Inertsed  Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM  Keemiline element järjenumbriga 2  Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad  Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°)  Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke  Heelium (He) avastati spektroskoobi abil kõigepealt Päikesel 1868  Avastajaks oli prantsuse astronoom Pierre Jules Janssen            Kasutamine: jahutamiseks (nt. LHC), õhupallides, Teadusteatris NEOON  Keemiline element järjenumbriga 10  Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranžilt  Heeliumi järel kõige kergem element  Õhus sisaldub normaalolukorras 0,0012%  Kasutamine: neoonreklaamide  tuledes, laserites, televiisorites ARGOON  Keemiline element järjenumbriga 18  Tähtsaim füüsiline omadus on inertsus


 Argooni (Ar) keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki 
vaid ülimadalal temperatuuril  Argoon moodustab umbes 0,9% Maa atmosfäärist.  Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse 
odava inertse keskkonnana.  Kasutamine: Argooni keskkonnas sulatatakse, lõigatakse ja keevitatakse 
metalle, peenestatakse tuumkütust, vältimaks tema süttimist. Argoon- 
gaaslahenduslambid annavad sinise või violetse valguse. KRÜPTOON  Keemiline element järjekorranumbriga 36  On nii Maal kui ka kosmoses vähelevinud  Krüptooni iseloomustavad mitu teravat spektrijoont, tugevamad neist 
roheline ja kollane  Tahke krüptoon on valget värvi ja kristalliline  Kasutamine: hõõglampides täitegaasina, reklaamtorudes, röntgenitorudes 
ja lampides RADOON  Keemiline element järjenumbriga 86  Kõige suurema tihedusega mürk-gaas  Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3)  Kõik selle isotoobid on radioaktiivsed  Radoon (Rn) on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas ning selle 
tõttu on see inimesele kahjulik  See kondenseerub temperatuuril –62 °C ja tahkub temperatuuril –71 °C  Kasutamine: varem kasutati meditsiinis erinevate haigusete 
ravimiseks,nüüd kasutatakse maavärinate ennustamiseks ning nafta ja 
uraani uuringutes,tubakatoodetes KSENOON  Keemiline element järjenumbriga 54  See on raske, värvitu (metallilises faasis on taevasinine) ja lõhnatu 
(väikesel määral leidub ka õhukoostises)  Ksenoon (Xe) tahkub temperatuuril −111,75 °C ja kondenseerub 
temperatuuril −108,099 °C.  Kasutamine: ksenoonvälklampides, ksenoonkaarlampides (väga ereda 
valgusega lamp), tumeaine uuringutes, kosmonautikas mootorikütusena