tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kord , sisekontrolli meetmed. Raamatupidamise seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse eesmärk - õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. §2. Raamatupidamiskohustuslane - (Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.
tõendusmaterjali objektiivne hindamine. Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine. 3. Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on? Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad, maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus. Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides. Infotarbijate vajadused on erinevad: · investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte; · töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ........
Kõik majandustehingud kuuluvad hetke, mil nad on toimunud, sõltumata raha laekumisest või tasumisest. RAAMATUPIDAMIS REGISTRID: Raamatud, lehed, kaardid, või elekrooniline infokandja kuhu kantakse raamatupidamis kohustlese majandustehingud kronoloogilises või süstemaatilises. Registrid peavad võimaldada teha väljavõtet kirjeldatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa(pearaamat) ALGDOKUMENT: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava
Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal. Seaduse eesmärgiks on luua õiguslikud alused ja kehtestada rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruannete koostamise põhimõtetest tulenevad nõuded Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslasele. Raamatupidamise seadus koosneb kaheksast peatükist: 1) üldsätted; 2) raamatupidamise korraldamine; 3) majandusaasta aruanne; 4) konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne; 5) raamatupidamisalase töö suunamine ja korraldamine; 6) riigi raamatupidamise korraldamise erisused; 7) muude isikute raamatupidamise korraldamise erisused; 8) seaduse rakendamine. Info õige kajastamise ja võrreldavuse huvides tuleb arvetus organiseerida vastavalt üldtunnustatud arvestusprintsiipidele. Seadus kehtestab rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevad alusprintsiibid:
.............................................8 3Eneseanalüüs...........................................................................................................................11 4Kokkuvõte...............................................................................................................................13 5Lisad........................................................................................................................................14 Lisa 2. Bilanss Lisa 3. Kasumiaruanne Lisa 4. Majandusaasta aruanne 2013 2 SISSEJUHATUS Praktika kohaks kujunes MikMak Trade OÜ. Praktikakoha leidmine kujunes keeruliseks, kuna alustasin praktikakoha otsimisega liialt hilja. Eelneva kogemuse põhjal tuleks märkida, et praktikakoha otsimisega tuleks alustada minimaalselt 3 kuud enne praktikale minekut.
Neljandasse rühma kuuluksid majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) vähenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte). Kontode süsteem, nende sisu ja liigid. Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus.
juriidilise vormiga. Ettevõte on kohustatud n korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; n dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; n kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; n koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; n säilitama raamatupidamise dokumente. Majandusaasta aruanne Ettevõte on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek
säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning tehakse kokkuvõtted. Informatsiooni edastatakse erinevate aruannete koostamisega, millest olulisem on raamatupidamise aastaaruanne. Majandusarvestuses toodetud informatsiooni kasutatakse nii ettevõtte siseselt, otsuste vastuvõtmiseks, kui ka ettevõtte väliselt, aruandluseks. Majandusliku informatsiooni tarbijateks ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:
Raamatupidamise alused. 1 Anu Visberg 2012 Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine eeldab: algteadmisi raamatupidamisest seaduste tundmist ärieetikat Raamatupidamise korraldamisel ettevõttes on aluseks Raamatupidamise seadus (edaspidi RPS) (RT I 2002, 102, 600), mille eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnistatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Arvestada tuleb ka teiste seaduste ja määruste mõjuga. Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. (RPS § 2 lg 2)
Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll
Webshopi poed asuvad Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Viljandis ja Võrus, endiselt olemas ka e-pood (http://www.webshop.ee). Ettevõttes töötab 14 inimest. Ettevõtte ainuomanik on Taimar Jaaska, kes kuulub ka ainsana ettevõtte juhatusse ja teeb igapäevaselt juhataja tööd ettevõttes. Webshop Interioris töötavad juhtkonna alluvuses raamatupidaja, müüjad ning autojuhid. Ettevõtte kontor asub Võru linnas. Sele x Webshop Interior OÜ logo Ajalugu Esimese majandusaasta lõpetas ettevõte kahjumiga, kuna kaasnesid ettevõtte asutamisega ning tegevuse alustamisega seotud kulud. Juba teisel aastal hakkas ettevõtte väikest kasumit teenima. Müügitulu suurendamiseks panustati 2008. aastal enam reklaamile, kuid seoses ülemaailmse majanduskriisiga ei andnud see soovitud tulemusi ning aasta lõpetati kahjumiga. 2009.a otsustati tegevust laiendada ning vaatamata globaalsele majanduslangusele suudeti juunikuus avada mööbli
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse,
korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. 3. Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamis- kohustuslasel seoses majandustehingu toimumisega? Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1
..............................................................................................7 2.4 Algdokumendid................................................................................................................7 2.5 Dokumendite säilitamine.................................................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka
Neljandasse rühma kuuluksid majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) vähenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel väheneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kokkuvõte). Kontode süsteem, nende sisu ja liigid. Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus.
Raamatupidamise seadus Kätlin Kaera Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne
ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva rmp ja finantsaruaruandluse korraldamiseks. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS Läbivaatamata kuid kehtivad seadused IAS (kokku 41) Raamatupidamise mõisted: Vara rmp kohulasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevarad (e. Lühiajalised varad)
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01
Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21. Mida kajastab ettevõtte bilanss, kui tihti peab koostama? Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses
- Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõte on jätkusuulik? Majandus aasta pikus on 12 kuud, vahel ka 18 kuud. Majandusaasta aruanne esitatakse elektroonselt äriregistrisse, 6 kuud pärast majandusaasta lõpu. Emaettevõtel on samal ajal majandusaasta nagu tütreettevõtel. Aasta aruande võib esindada ka lühema ajaga. 7 kuu kohta on listsam esindada aasta aruande Kui osakapital on 3000 tuhat, saab üle minna 500 eurot. Omakapital ei tohi olla väiksem kui äriregistris on esitatud. Kasumiaastaaruande saab vabalt vaadata näiteks äriregistrist Majandusaasta aruannde koosneb raamatupidamis aruandest, tegevusaruanne(juhatus koostab nt tuleviku plaanid, tulevad sündmused), vandeandev aruanne(vajadusel), Kasumijaotuse
juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu); 8.rajamise kergus; 9.nõuded algkapitali suurusele; 10.tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus; 11.litsentside vajadus; 12.maine. 1. Füüsilisest isikust ettevõtja - FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 16 000 euri, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 16 000 euri suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. 2. Osaühingu ja aktsiaseltsi mõiste, olemus, asutamine, kapital juhtimine OÜ: Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta
• Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid; • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations); • tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud FIE) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid
tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes. Perioodilisuse printsiip, finantsaruandeid koostatakse teatud ajaperioodi (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Eestis on kohustuslik koostada finantsaruandeid üks kord aastas pärast majandusaasta (pikkus 12 kuud) lõppu. Soetusmaksumuse printsiip, raamatupidamises võetakse vara arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Tulude ja kulude vastavuse printsiip, aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludene samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud
..............................................6 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel......7 Omakapitali muutuste aruanne........................................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................12 Majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Iga äriühing peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning esitama need äriregistrile. Majandusaasta pikkus on tavaliselt 12 kuud. Erandjuhtudel, näiteks alustamisel, võib see olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu.
www.easb.ee Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandisministeerium. Raamatupidamise toimkonna ülesanne on välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. (RTJ – Raamatupidamise Toimkonna juhendid) MAJANDUSAASTA ARUANNE: Raamatupidamise aruanne 1. Bilanss 2. Kasumiaruanne (ja koondkasumiaruanne) – perioodiaruanne, kus esitatakse kulud ja tulud, tuuakse välja kasu 3. Rahakäibe (rahavoogude) aruanne – esitatakse raha käive ja liikumised antud perioodi jooksul 4. Omakapitali muutuste aruanne – omakapitali liikumine/muutumine põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse:
*Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
Majandusaasta aruande koostamine Juhendaja: 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2. Majandusaasta aruande koostamine ............................................................ 4-6 3. Kokkuvõte ........................................................................................................... 7 4. Kasutatud kirjandus ................................................................................... 8 2
16. Erinevad ettevõtlusvormid spordiklubi moodustamiseks AS, OÜ, MTÜ 17. Palga arvutamine 18. Mis on MTÜ kõrgeim organ ja mis on tema ainupädevus ? Kõrgeim organ on üldkoosolek. Ainupädevus on põhikirja muutmine, juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja esindaja määramine, majandusaasta aruande kinnitamine. 19. Projektide kirjutamine 20. Spordiklubi majandustegevuse aastaaruanne, juhatuse vastutus Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll;
.....................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................ 15 VIIDATUD ALLIKAD...............................................................................................................................16 Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003.........................................................................................................................................17 Lisa 2 Kasumiaruanne....................................................................................................................................18
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta
majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Jätkuvuse printsiip- raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
