Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidamise Alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
deebet, kreedit, võlad, passiva, aktiva, tulumaks, kassa, laen, viitvõlad, sotsiaalmaks, bilanss, saldo, omakapital, sularaha, saldod, immateriaalne, pangast, konto, pearaamat, amortisatsioon, patendid, pangalaen, swedbank, osakapital, põhivarad, kahjum, raamatupidaja, laus, maksuvaba, kange, ajapalk, palgad, pank, 5200, arved, maksuvõlad) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST ! mise kuu neljandal ZURNAAL-PEARAAMAT FIRMALE seisuga 01.03.2011 Jrk. Kuu- Tehingu Kassa Arveldusarve Ostjate tasumata arved Põhivara nr. päev sisu AKTIVA AKTIVA AKTIVA AKTIVA
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
. Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ 14 Tabel 1 Emaettevõtte "E" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000 Põhivara 160 000 Jaotamata kasum 230 000
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise või laienemise või kohustuste vähenemisest tuleneva omakapitali vormis
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised
Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused 19
o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua
mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi). · Kreeditiks nimetatakse konto paremat poolt. · Deebet on konto vasak pool. Või - et oleks parem, ütleme kohe sedapidi konto vasak pool on deebet ja konto parem pool on kreedit. Kuidas ja kuhu Sa neid deebeteid-kreediteid kirjutad, ei ole oluline (no kas vanamoodsasse ristikesse, suurele lehele, Exceli tabeli kahte tulpa jne), oluline on ainult see, et säiliks · Konto põhitunnused deebet ja kreedit, mis oleksid kajastatud alati kahepoolses tabelis.
Ettevõtte rajamiskulud on hinnanguliselt 2000 EUR, mis kaetakse omakapitali arvelt ja 16 jaotuvad ajaliselt vastavalt vajadustele/võimalustele. 8.2 Investeeringute allikad Omanikud investeerivad ettevõtte põhikapitali 2500 EUR. Vajadusel lisainvesteeringud. 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss) BILANSI PROGNOOS 1.päeva bilanss 1. aasta 2013.a. 2. aasta 2014.a. AKTIVA Raha ja pangakontod 815 454 3 339 Nõuded ostjate vastu 2 450 1 767 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 2 1 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 815 2 906 5 108 Materiaalne põhivara
ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 0 Lehekülg 2 Kasumiaruanne 1 2001 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 3 Kasumiaruanne 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0
Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus - Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest
........................................................................19 4.1 Laenud......................................................................................................................... 20 4.2 Maksunõuded.............................................................................................................. 20 2 4.3 Võlad........................................................................................................................... 21 5. OMAKAPITALI ARVESTUS........................................................................21 5.1 Tulude ja kulude arvestus............................................................................................ 22 .............................................................................................................................23 6. ARUANDLUS...
Raamatupidamisdokumendid · algdokument · Koonddokument- üheliigiliste algdokumentide kohta · raamatupidamisõiend (memoriaalorder) raamatupidaja poolt koostatav algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata
Ruumide remondikulud Ruumide kindlustus Transpordikulud Ostetud transporditeenused Autokütus Autohooldus ja remondikulud Sõidukite kindlustus IT ja sidekulud GSM Tavatelefon Arvutustehnika ja tarkavaraga seotud kulu Muud kulud Kantseleitarbed Pangakulu Seadmete hooldus ja remont Muud kulud Personalikulu Brutopalk (makstakse välja samal kuul) Sotsiaalmaks (tasutakse järgmisel kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms)
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).1 Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" kaks korda ja "lanx" kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid
aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Osaühingus eksisteerib kolm kassat üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa konto nr 1002). Sularaha arvestuse korral kassalimiiti ei ole kehtestatud. Kassaoperatsioone teostab
aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Osaühingus eksisteerib kolm kassat üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa konto nr 1002). Sularaha arvestuse korral kassalimiiti ei ole kehtestatud. Kassaoperatsioone teostab
hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4 Raha allikad Raha kasutamine Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid
................2006 /............................./ 4 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Bilanss (kroonides) AKTIVA (varad) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 1 171 810 154 827 Nõuded ja ettemaksed 2 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Muud lühiajalised nõuded 198 0
Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused
2008 2009 2010 10 1. Hankekulu 1 416 000 1 770 000 2 131 000 KOKKU 1 416 000 1 770 000 2 131 000 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (+ sotsiaalmaks + töötukindlustus) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, krooni kuus, krooni 2008 2009 2010 Tegevjuht 12 240 146 880 159 758 211 178 Raamatupidaja 8160 97 920 112 920 148 920
majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel Ettevõte kasutab Raamatupidamisseaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1. Varade ja kohustuste inventeerimine Varade ja kohustuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel: · kassa inventuur üks kord aastas 20. detsembril või vajadusel; · nõuete ja kohustuste inventuur üks kord aastas 20. detsembril; · varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) üks kord aastas 01. novembril. Inventuurid viib läbi Ettevõte juhatuse liige/juhataja. Aruannete koostamise kord Bilansisaldod 1 kord kuus. Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks.
kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel; kindlaks määrata ettevõtte positsiooni konkurentide suhtes; tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid, mis muude meetoditega võivad märkamata jääda. 14
5. Inventeerimine, kui raamatupidamise meetod. Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel selgunud kassa puudujäägi peab hüvitama kassapidaja kui materiaalselt vastutav isik. 6. Varude arvestussüsteemid.
(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate
3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja raamatupidamisõiendi (memoriaalorderi) blanketid. Kassaoperatsioonide dokumenteerimiseks: kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Aruandvate isikute poolt tehtud operatsioonide dokumenteerimiseks: avansiaruanded, lähetuse aruanded, jms. Klientidega arvelduste dokumenteerimiseks: arved, makseteatised, jms. Palgaarvelduste dokumenteerimiseks: Exceli palgalehed, isikukonto kaardid. Muude operatsioonide ja paranduslausendite vormistamiseks: memoriaalorderid, raamatupidamise õiendid, jne. Majandustehingu dokumenteerib ja allkirjastab antud toimingu volitatud esindaja. Luba
annaabi.ee 
