Ülesanne 4 Ohutusvaru Toode A Toode B Muutuvkulu ühiku kohta 90.- 160.- Ühiku müügihind 250.- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale ...
Kolmandas peatükis leitakse Eestis sotsiaalmaksu kaotamisega seotud tulud ja kulud ning tehakse nende põhjal jareldused. 5 1. SOTSIAALMAKS Antud osa annab ülevaadet sotsiaalmaksu süsteemi põhimõttetest kui ka autor raagib sotsiaalmaksu ajaloost. Iseloomustatakse sotsiaalmaksu mõiste ja olemust Eesti. 1. Sotsiaalmaksu mõiste Sotsiaalmaksuseadus kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub taitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenahtud korras, suuruses ja tahtaegadel. (Kann, kuupaev puudub) 1. Riiklik maks Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann)
tegevusaladel töötamisega kaasneb sageli mitmeid terviseriske. Firmasiseselt mõjus paranenud tööohutus ja töötervishoid positiivselt kõikjal. See avaldus töökohal valitsevate ohtude vähenemises, töötajate suurenenud teadlikkuses neid puudutavate ohtude suhtes, pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi paranemises, suurenenud klientide ning tarbijate rahulolus ja paljus muus. Uuringus osalevatelt firmadelt küsiti kui suureks nad hindavad tulu, mis saadakse tööohutusse ja töötervishoidu investeerimisel. Keskmiseks kasuteguriks pakuti 2,2, mis arvutuste käigus osutuski töökeskkonna parandamisel tekkinud kulude-tulude suhteks. Seega 1 EUR investeerimisel tööohutusse saab ettevõtja tagasi 2,2 EUR ehk 2,2-kordset tulu. Lisaks selgus et kõige kõrgemalt hindavad tööohutuse parandamise mõju eelkõige suurfirmad ja regionaalses arvestuses Aasias asuvad firmad.
1 EUR toob tulu 2,2 EUR Rahvusvahelise Tööbüroo 2011. aasta uuringu kohaselt toob iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR kaasa 2,2 EUR-ilise tulu. See tähendab, et kui firma iga töölise kohta korra aastas investeerib 1 EUR tööheaolusse, siis saab firma selle eest tulu 2,2 EUR. Tundub alguses uskumatu, et kuidas saab nii olla, et sa kulutad raha ning selle eest saad hoopis üle poole rahast tagasi, kuid nii see on. Eks me kõik ju teame, et mõnusam on töötada seal, kus kõik tööohutusnõuded on täidetud, kus töötingimused on inimlikud ning töötamine võimalikult ergonoomseks tehtud. Head töötingimused meelitavad kohale rohkem töölisi. Inimesed on kiired lahkuma töökohalt, kus pole tööheaolusse piisavalt investeeritud, kui heade
kulutati vallasisese kooliõpilaste transportimiseks (Peetrist Jürisse). Projekti kulu-tulu analüüsi läbiviimiseks peavad olema määratletud projekti kulud ja tulud. Kulud on teada, mis on 5,1 miljonit eurot, kuid tulusid ei saa autorid õigetesse rahaühikutesse väljendada, kuna puuduvad täpsed andmed. Autorid saavad oletada, et ühe inimese hariduse väärtus on 500 eurot (aastas 6 000 eurot). Keskmiselt võib olla täidetud lasteaed-põhikoolis kohti 700 ehk tulu aastas (6 000*700) 4 200 000 eurot, mis iga aasta suureneb 1 euro võrra. Lisaks tulu, mis kulutati varem vallasiseseks transportimiseks aastas umbes 10 000 eurot. Kooli ülalhoidmiseks võivad kulud aastas olla keskmiselt 50 000 eurot. 10 aasta kulud kokku on 5,6 miljonit eurot ja tulud 43 000 055 eurot. Puhastulu on kokku 37 400 055 eurot. 5 Rae vald, „“Peetri lasteaed-põhikool“, rae.kovtp.ee/et/peetri-lasteaed-pohikool (24.05.2013). 6
Majandus. Palga aste Astme TM% Astme TM Tulumaks Tegelik Palk kätte (eur) kokku tulumaksu % (eur) 0,001-250 0 0 0 0 250 250,01-500 10,00% 25 25 5 475 500,01-1000 20,00% 100 125 12,5 875 1000,01-00 30,00% 2700 2825 28,2 7175 (10 000) Ma valisin need arvud ning määrad,kuna olemas olevad palga astmed ning astme tulumaksu protsendid vastavad ligikaudu hetkel ühiskonnas tegutsevale suhteliselt madalale majandusseisule. Esimese palga astme arvude vahemik on piisavalt madal,mis jääb tulumaksu nõudvast piirkonnast välja ning ühtlasi ligineb see summa Eesti miinimumpalgale,milleks on...
Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780 Söömine väljaspool kodu 200 Kokku: 3980 Järeldus Minu kuu sissetulek (3980 kr) on sama mis väljaminek (3980 kr). Kui väga suur soov on kokkuhoida, siis ei saaks ma seda ikka teha. Vahest tuleb kuus isegi miinus aga üle ei jää midagi! Kui tahaksin suuremat sissetulekut, peaksin ma tööle minema! Kuna on majanduskriis, siis siin Võrus kahjuk...
4 3200 7700 5 3000 9900 6 2800 13000 7 2600 17000 8 2400 21500 9 2200 27000 10 2000 33000 11 1800 40000 12 1600 47500 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke piirtulu, keskmise tulu ja keskmise kulu arvandmed joonisele 3) Täitke lüngad ) Kasum on maksimaalne siis, kui (MR>MC/MR < MC/MR=MC) b) Joonisel piirtulu ja piirkulu kõverad lõikuvadsiis, kui kogutoodang on tonni c) 5 tonni teravilja keskmine kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus d)Ettevõtte maksimaalne kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks;
Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub? KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese või ettevõtte poolt sotsiaalhooleka Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, ...
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isikud maksavad tulumaksu kogu tulult (brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt, puhkusetasudelt jms väljamaksetelt, mida loetakse palgaks). Selleks, et maksumaksja töötasult või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetakse maksuvaba tulu arvesse, tuleb maksumaksjal väljamakse tegijale esitada kirjalik avaldus. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. 1.2 Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. 1.3 Käibemaks Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest
Ka siin on elastsusel põhiline roll selles, kui palju muutub kauba kogus või hind. Eluks vajalikud kaubad nagu toit ja riided tarbijat eriti ei mõjuta, kuna ta on sunnitud neid ostma. Aga on ka olemas suhteliselt lähedasi või sarnaseid kaupu .Näiteks ühe hind tõuseb veidike , siis selle nõudlus väheneb , aga teise kauba hind jääb samaks, siis seda ostetakse rohkem. Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhjal on tarbijal
7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust
Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse. Kõige tüüpilisemateks passiivset sissetulekut pakkuvateks varadeks on: Hoiused, välja antud laenud ja võlakirjad. Varade omanik teenib igal ajaperioodil kinglaks määratud summa võrra intressi, mis ongi passiivne sissetulek. Tark investor jagab teenitud tulu kaheks: inflatsioon ja reaalintressiks. Algkapitali tuleks suurendada inflatsiooni võrra, sest muidu meie varanduse väärtus aegamööda väheneb. Üürikinnisvara. Et tegu oleks passiivse sissetulekuga, tuleb leida selline kinnisvara, mille üür kataks nii laenu tagasimakse (kui kinnisvara on laenatud rahaga ostetud) kui ka halduskulud. Ülejääv positiivne rahavoog ongi passiivne tulu. Lisaks sellele pikas perspektiivis kinnisvara hinnad tõusevad
*kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt. -Peamine kooshoidev ja arendav jõud on kodanikualgatus-kodanike omaalgatuslik tegutsemine ühiskonna paremaks muutmiseks -Kodanikualgatused jagunevad: *Mittetulundusühingud (MTÜ-d)-isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Tegevuse käigus saadud tulu võib kasutada ainult pühikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning seda tulu ei või jaotada oma liikmete vahel. *Sihtasutused(SA-d)-on eraõiguslikud juriidilised isikud, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. *Seltsingud-mitteformaalsed ühendused -kodanikuorganisatsioonide hulka kuuluvad: *seltsid(laulu-,spordiseltsid) *ametiühingud *usuühingud *keskkonnakaitse organisatsioonid
Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma. On ka huvitatud suurema koguse pakkumisest. Mida rohkem pakutakse, seda rohkem tegutsevad ka tootjad oma heaolu nimel. Hind kõrgem, siis on ka tulu suurem ja pakutakse ka rohkem. Ostjad muidugi vaatavad alguses odavamat kaupa ,aga kui see ei ole kvaliteetne siis nad pöörduvad ka teiste võimaluste poole ning on nõus ka parema kauba nimel rohkem raha välja käima.
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled.
MÕISTED · Vara- on rahaliselt hinnatav asi või õigus, kuulub RPK-le, kasutatakse tulu saamiseks tegevuse käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom.
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
ettevõtja mainet või tema majandustegevust. KONKURENTSIAMET on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. RAAMATUPIDAMISE SEADUS: VARA raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; KOHUSTUS raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;
Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 1,3 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks: Tõene Väär
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad
Mõisted Ettevõtlus Pereettevõtlus Tegevus, mille eesmärk on Ühe pere või suguseltsi kasumit taotlevate ettevõtjate tegevus pereliikmete (ja/või asutamine, käigus hoidmine, sugulaste) ja äritegevuse arendamine ja laiendamine, kombineerimisel, mille ehk igasugune eesmärk on kasumit majandustegevus taotlevate ettevõtjate (majandamine), mille asutamine, valitsemine, eesmärk on tulu saamine käigus hoidmine, arendamine kauba tootmise ja teenuste ja laiendamine tulu osutamise teel. saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Otsene omandus pereettevõtetes Otsene pereettevõtlus Osalemine pereettevõtte
põhjendused ebaoluliste mõjude osas Vene Föderatsioon ei ole omapoolset KMH-d esitanud Hilisemad piirangud majandustegevusele analüüsimata Alternatiivina pole hinnatud maapealse trassi mõjusid Kavandatava trassi teel merepõhjas II Maailmasõja aegseid (Keemia)relvi Põhja setetes asuva reostuse ,,liigutamine" Ohutus Talviseid ilmastikutingimusi pole arvesse võetud Kuidas toimub kahjude kompenseerimine? S.h. nt kalastamisest saamata jäänud tulu Mida teha trassiga peale kasutamise lõppu? Säästev areng: Konseptsiooni areng: 1971 Development And Enviroment: Founex report 1980 World Conservation Strategy 1987 Our Common Future 1992 Rio de Janeiro konverents Rio deklaratsioon ja Agenda 21 1994 WTO ja Marrakechi kokkulepe 2000 ÜRO Millennium Declaration 2002 Johannesburgi konverents Säästvaarengu määratlused: Määratlus 1: SA on areng, mis tagab praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamise piiramata
kõigile pakkujatele, aga ka vaba ,,väljaränne" nõudluspoolel. 3.)Ükski pakkuja ei tohi saavutada edu kõlvatute vahenditega. 4.)Vältida tuleks ka ruineerivat konkurentsi. Siis pakuvad konkurendid üksteist üle sel määral, mis ei ole ühiskondlikult soovitav. 5.)On hüviseid, kus pakkujate saavutuskonkurents tuleb välistada (narkootikumid). Investeeringud ja omandiõiguste kindlus: Investeering on tänane kulutus, et saada homme suuremat tulu kui ilma investeeringuta. Investeeringute viis ja suurus sõltub aga sellest, mida teevad kaasindiviidid. Otsustav on, kas investor võib arvestada omandiõigusega oma varadele ja sealt saadavale tulule. Kui investor peab kartma, et tema investeeringu tulu läheb hoopis teistele, siis jätab ta investeeringu tõenäoliselt tegemata. Eristame ühiskondlikult soovitavaid investeeringuid, mis on kasulikud põhimõtteliselt kõigile ühiskonna liikmeile.
Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud.
Isa Goriot lugemiskontroll (hindele 5) 1. Millal tuli isa Goriot pansionisse? - Aastal 1813. 2. Mis aastatel toimub romaani tegevus, alustades sõlmimisest? - 1819. a 3. Kui palju maksis isa Goriot pansioni eest algul ja millest sai ta iga-aastast raha? - Goriot omas seitse kuni kaheksa tuhat franki aastast tulu, ta maksis algul tuhat kakssada franki. 4. Miks hakkasid kõik pansionielanikud isa Goriot´i kiusama? - Ta oli jätnud maksmata kuue kuu arve ning Vauquer äratas ka teistes halbu kahtlusi seoses Goriotiga, et panna neid Goriot põlgama. Teda peeti veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud – ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid (tema tütred), keda arvati olevat tema armukesed
aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski. Pangaruppide turupõhine rahastamine Intressimäärade tõusu tagajärjel on Eestis tegutsevate pankade emapangagruppide tulu kahe viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne. Kui laenuprovisjonid vähenevad veelgi ja kõrgemate intressimäärade toel suureneb puhas intressitulu, võib pankade kasumlikkus veelgi paraneda.
k2.kontrolltöö 6.variant I osa- valikvasused 1. Tarbimise piirkalduvus (MPC) a) väheneb, kui säästmise piirkalduvus (MPS) väheneb b) näitab, mitu protsenti ühest kroonist kasvavad tarbimiskulutused, kui kasutatav tulu kasvab ühe krooni võrra. c) väheneb, kui kasutatav tulu väheneb d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4
Tulude 2-sammu tasanduse ja tegelike näitajate võrdlus graafikul 3. Tulude absoluutne aheljuurdekasv Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Tulu Absoluutne - aheljuurdekasv 4. Absoluutse alusjuurdekasvu leidmine absoluutse aheljuurdekasvu abil Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 Absoluutne - aheljuurdekas v Absoluutne - alusjuurdekasv Värskeima tulu ja vanima tulu absoluutse alusjuurdekasvu põhjal võib öelda, et 2007 oli kõige halvem aasta ning 2010 oli parim aasta. 5. Trendimudel ja prognoosimine. Kuna tulud pole n-ö sirgjooneliselt suurenenud, vaid on ka langust olnud, siis kõige parem on trendi hinnata parabooli abil, sest ka see on kõikuva iseloomuga. Aasta Jrk-nr Abiaeg T Tulu y T2 yT yT2 T4 2006 1 2007 2 2008 3 2009 4 2010 5
1% Põllumaad 5.6%, püsikultuuride all 0.1%, heina- ja karjamaad 28.4% Niisutatav maa: 3,780 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 2,494ha A. Kokkuvõte Mõlemal on head eeldused. (Alguses üritasin üht tuua välja, kuid siis tulid teise riigi plussid esile, nii et lõpuks pidin otsustama mõlema kasuks) Jaapan: palju niisutatavat maad, põllumaa osahulk on suurem, inimesed haritumad, kogenumad, tööjõud suur. Oleks kindel, et põllumajanduse arendamine on tulu toov ja kasulikum. Mali: Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta palju, karja- ja põllumaad palju, inimeste teadlikkuse tõstmine tõstaks ka oskust maad harida ja tähendaks paremat põllumajandust. Malis põllumajanduse arendamine tõstaks riigi üld tegureid aga põhiliselt inimeste enda võimekust. Riik poleks enam nii vaene, inimestel oleks rohkem süüa, tööd, raha. Sealse inimeste edukuse ja põllumajanduse arendamine oleks väga kasulik ühiskonnale.
Esimene rida 1. Turismimajandus-turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi planeerimise, kodanike sihtkohas viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säilitada ja juurde tuua uusi töökohti 10. 2013
T-k eelarve koosneb kahest osast. Esimeses osas arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtus. Kogutoodangu ja muutuvkulude vahena tuuakse välja kattetulu kogu põllumajandusettevqtte kohta. Eelarve teises osas tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud, amortisatsioon, makstavad intressid ja muud maksud. Samuti märgitakse ära sissetulekud mittepõllumajanduslikust tegevusest. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital. T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog. Kassavoog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tavaliselt peetakse talus nii piimakarja kui ka mullikaid
Tarbija soovide arvestamine käsikäes kasumi maksimiseerimisega. · Jaapanlaste eesmärk on turuosa laiendamine ettevõtte, kogu riigi majanduse tugevdamine, hõivates endale üha suurenevat osa maailmaturgudest. Kas kasumi eesmärk · USA-s vaadatakse kasumit, kui kiiresti realiseeruvat on dividendid või tulu. Suurem osa (65%) ettevõtte kasumist jaotatakse investeering? dividendidena aktsionäride vahel. Ülejäänud aga investeeritakse uuesti ettevõttesse. · Jaapanis toimitakse vastupidi suurem osa "paisatakse tagasi" ettevõttesse. Oodatav Investeeringud uutesse töövahenditesse, toodete investeeringutasuvus kvaliteedi parandamisse ja uute ning efektiivsemate
kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500; 9
Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulude ja tulude vahe Majandustehing- rpk tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rpk puudutav sündmus mille tagajärjel muutub rpk vara, kohustuste või omakapitali koosseis
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas
2. ülesanne Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 5% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat ning järgmine kupongmakse peaks toimuma homme. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 8% aastas. Nii oli see veel täna hommikul… Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristin Djomina ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Maksundus Juhendaja: Lehte Teern Tartu 2012 1. ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelneva kuu deklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused on aastate lõikes muutunud: · Alates 2003.aastast kuni 2009.aastani oli erisoodustuse hinna ülempiiriks 2000 krooni, vastava arvestuse olemasolul ehk kui töötaja pidas sõidupäevikut. 2009.aas...
Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 21% · Sotsiaalmaks- maks, mida tööandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt väljamakstud palgalt. Maksumäär on 33%. Kaudsed maksud- tootmis- ja impordimaksud ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid:
kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta. Ühishüvid kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele. Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa,töö,kapital) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Kogutoodangu kõver iseloomustab olemasoleva kapitali ja muutuva tööjõu hulga juures saavutatavat maksimaalset võimalikku tootmismahtu (TP). Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Piirtoodang on kogutoodangu suurendamine, mis on tingitud mingi kindla seisundi suurenemisest ühe ühiku võrra (MP).
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4
SISSEJUHATUS Käesolev uurimustöö käsitleb Eesti Vabariigi kulusid ja tulusid aastatel 2000 2010. Enne uurimise alustamist tutvuti, mis on eelarve ja milleks seda vaja on. Töö autorid jagasid aastad pooleks ja analüüsisid aastate näitajaid. Samuti vaadeldi tegureid, miks arvud sellised on. Töö eesmärk oli teada saada: 1. Kui palju ja mille peale erinevatel aastatel kulutati 2. Mille pealt ja kui palju saadi erinevatel aastatel tulu 3. Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel 3 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan
Maksud. Kodune töö. Danel Kungla 11.a 1. Füüsilise isiku tulumaks 1) Maksab füüsiline isik. 2) Maksu maksab inimene oma sissetuleku pealt. 3) 21% 4) Prognoos 3220 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 2. Juriidilise isiku tulumaks 1) Firma 2) Maksab firma tulu pealt 3) 21% 4) Tulu prognoos 2425 mln. 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 3. Sotsiaalmaks 1) Tööandja 2) Maksab töö tulu pealt, mida töötajad teevad 3) 33% 4) Tulu prognoos 26970 mln. 5) 33%-ne rahahulk maksust läheb kaheks, 13% haigekassale ja 20% pensionifondi. 4. Käibemaks 1) Müüja 2) Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. 3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5
Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid +
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
