Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatukogunduse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
anneriin, sulgemine, vähenenud, aastasse, maakonnas, väljaränne2012). 3.2.4 Eesti Lastekirjanduse Keskus Eesti Lastekirjanduse Keskus kogub Eesti ja terve maailma lasteraamatuid, perioodikat, samuti raamatuillustratsioone ja muud erialast materjali ning samuti uurib lastekirjandust (Talihärm, 2013). 3.2.5 Rahvaraamatukogud Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust juhib Kultuuriministeerium. Raamatukogude koostööd korraldab Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu. Igas maakonnas on keskraamatukogu, mis on maakonna teiste raamatukogude komplekteerimis-, koolitus ja nõustamiskeskus (Talihärm, 2013). 3.2.6 Teadusraamatukogud Teadusraamatukogu ülesandeks on teadusinformatsiooni kogumine, töötlemine, säilitamine ja kõikidele lugejatele kättesaadavaks tegemine. Teadus- ja erialaraamatukogud on Eesti Rahvusraamatukogu, ülikoolide ja teiste kõrgkoolide raamatukogud ning mitmesuguste asutuste erialaraamatukogud
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne t
kihistumise parandmisel. Autor võrdleb palju on muutunud selle ajaga ning kas regionaalarengu strateegiad on õnnestunud ka praktikas. Uurimus küsimusteks on, et kui palju erineb elu linnades elust maal, kas on toimunud suuri muudatusi viimase ligi 25 aastaga ning kas elukoht on olulise tähtsusega majandusliku turvalisuse seisukohast? Põhjuseks, miks autor selle teema valis on, et Eestis on suureks probleemiks linnastumine ning maa piirkondadest väljaränne. Lisaks on elu jõudnud punkti, kus maal elamine osutub lõpuks kallimaks kui linnades. Autor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid................................................................................................................ 4 1.4 Prioriteedid
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist · 1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele · 1966 - kinnitati instituudi teadusinformatsiooni teenistuse põhimäärus, millega määrati ka raamatukogu ülesanded infotöös · 1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari · 1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele;
1. Võrdleva raamatukogunduse sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: - üksteiselt õppimine - sarnasuste ja erinevuste leidmine - toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus - põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine Antud mõiste võeti kasutusele esmakordselt 1950-datel, kui Dane arvates oli võrdlev rmtk õpetus raamatukogude arengutest eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja "rahvusvahelin
KOGU MIS ON KOGU? KES ON KOGU? KUS ON KOGU KOHT? 1. Mis on raamatukogu kogu? See on eesmärgipäraselt kogutud, süstematiseeritud ja korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutaja
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja eneseületamist nõudnud
"Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%)
2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr). 2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning Pärnu piirkonnad, kus palgatase küündis üle 6000 krooni. Kõige madalamate
01.2010 kokku 1325 inimest. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Värska vald osa Setomaast, mis moodustab üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel ja on jagatud Eesti-Vene piiriga kahte ossa. Värska valda ümbritsevad: põhjas Mikitamäe vald, läänes Orava vald, idas Kulje vald ja lõunas Petseri linn. Värska valla haldusterritooriumil asub valla keskus Värska alevik ja 34 küla. Suuremad külad on Treski, Väike-Rõsna, Saatse ja Lobotka. Joonis 1 Värska valla asukoht Põlva maakonnas Kaugus keskustest: · Tallinnast asub vallakeskus 275 kilomeetri, valla äärealad isegi kuni 300 km kaugusel; · Lähim kasvukeskus, Tartu, asub 87 kilomeetri kaugusel, kus asub ka lähim lennujaam; · Maakonnakeskus Põlva 41 km kaugusel; · Petseri 20 kilomeetri kaugusel; · Räpina linn 24 km kaugusel; 3 · Võru linn 50 km kaugusel; · Pihkva 50 kilomeetri kaugusel;
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
(eestlasi 17%). Maarahvastiku muutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes. 1990. aastate alguses alanud rahvastiku kiire vähenemine, eriti Eesti äärealadele jäävates maapiirkondades, on viimasel kümnendil mõnevõrra aeglustunud, kuid probleem on jätkuvalt aktuaalne. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi. Väljaränne on tõusnud u 4000 el 5000-ni. Sisseränne on u 3500 el tõusnud u 3900-ni. Sündide arv on enam-vähem samaks jäänud, surmade arv on vähenenud. Maale kolijad: tüpoloogia Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress, ummikud, kära, kuritegevus; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond.
3 6 3 8 1 1 0 3 3 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 4 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete lihtsalt kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Ra
Võru maakond 1 8 6 5 6 0 4 14 44 Kokku 291 297 325 286 264 236 176 217 2 092 Tabel 3 andemete järgi on aastate jooksul vanematelt õiguste äravõtmine mõne võrra vähenenud. Kõige suurem oli see aastal 2002, kui võeti vanemlikud õigused ära 325 7 lapsevanemalt. Aastaks 2007 oli see vähenenud 217ni. Kõige enam toimus kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist Harju maakonnas. Seal hulgas enamik neist Tallinnas, mida näitab Tabel 4. Kõige vähem vanemlikke õiguseid kaotatud Hiiu maakonnas. Maakonniti võrreldes peab arvestama ka elanike arvu erinevusi. Tabel 4 KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED Tallinn 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Poisid ja tüdrukud 133 131 116 122 108 106 80 72
2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 10 156, tööealisi (vanuses 15-64) oli 45 069 ja pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS Kokku sündis 2011 aastal Lääne-Virumaal 647 last. Vanuserühmadena: alla 20 aastased 46 last, 20-24 eluaastat 178 last, 25-29 eluaastat 174 last, 30-34 eluaastat 148 last, 35-39 eluaastat 78 last, 40 ja venemad 23 last. Kõige enam sünnitasid keskharidusega naised, 267 last ja kõige vähem põhiharidusega naised 179 last.
Samuti toetab lineaarse mudeli valikut see, et andmed kõrghariduse, linnalises asulas elavate inimeste ja meeste kohta on antud osakaaludena. Seega eeldame, et sobiv mudeli kuju antud majandusprobleemi jaoks on lineaarne nii parameetrite kui muutujate suhtes. Püstitatud regressioonimudel: Yi = β0 + β1X1i + β2X2i + β3X3i + β4D1i + β5D2i + β6D3i + ui ,kus Yi –keskmine brutopalk hõivatud isiku kohta i-ndas maakonnas perioodil 2005- 2008 (eurodes); X1i – kõrgharidusega (bakalaureuse, magistri- või doktorikraadiga) inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X2i – linnalises asulas töötavate inimeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; X3i – meeste osakaal tööga hõivatutest i-ndas maakonnas perioodil 2005-2008; D1 – fiktiivne muutuja 2005
Joonis 3 6 Allikas: Leibkonna elujärg 2003, lk 106-107 ning Leibkonna sissetulek ja kulutused 1997, lk 40-41 2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004 Põllumajandus on läbi aegade olnud Eesti elanikkonnale oluliseks tegevusvaldkonnaks ja sissetulekuallikaks. Käesoleval sajandil on põllumajanduse osatähtsus kogu maailmamajanduses vähenenud, kuid talle on siiski jäänud kandev roll elanike varustamisel põhiliste toiduainetega, maapiirkondade ettevõtluses ning kultuurmaastiku kujundamisel. Eesti põllumajanduses on viimasel kümnendil toimunud väga suured muutused, mis on peamiselt tingitud: - maareformist - omandireformist (põllumajandusreformist) - nõukogude aegne majandusstruktuur, mis ei vastanud uuele turu- ega omandistruktuurile;
Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979. aastal maastikukaitsealana, mis 1993. aastal muudeti rahvuspargiks. (Karula rahvuspark) Karula rahvuspark loodi, et säilitada Lõuna- Eestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Karula rahvuspargi
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. Kokku on Harju maakonna pindala 4333,13 ruutkilomeetrit. Maakonna keskuseks on Tallinn, mis ühtlasi on ka Eesti riigi pealinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla. Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 60% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus [2]. 3 Joonis 2
7 2 2 2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se võimalik. Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 2 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 2016 maa ja majandussektorite lõikes. Tallinna ja muu Harju maakonna andmed on toodud eraldi. Tartu linna ja Tartu maakonna andmed on toodud eraldi. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaa
Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039-
sama arvu juhtumite võrra, võib summaarset tahtlike tapmiste koguarvu Eesti statistikas lugeda selles suhtes küllaltki tõepäraseks. Tapmisi kajastava politseistatistika suhteliselt suurt usaldusväärsust kinnitab ka surmapõhjuste statistika, mille puhul ei oma tähtsust surma põhjustanud vägivallateo juriidiline kvalifitseerimine. 11 TAHTLIKE TAPMISTE TASE EESTIS Alates 1995. aastast on tapmiste arv Eestis oluliselt vähenenud. Siiski jääb tapmiste arv Eestis teiste demokraatlike Euroopa riikidega võrreldes väga kõrgeks. Tabel tahtlike tapmiste ja tapmiskatsete kohta Eesti aastail 1991 - 2002: Aasta Tapmiste ja tapmiskatsete arv 1991 136 1992 139 1993 328 1994 365 1995 304 1996 268 1997 247 1998 248 1999 200 2000 189 2001 164 2002 155
Uued: lumelauasõit; mägirattasõit; orienteerumine; ellujäämiskursused; surfamine. Maaliste vaba aja veetmise tunnused: Traditsioonilised: pered/rühmad; passiivsed; odav; vähene mõju maastikele; mitte-linnaline; madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas. 3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine: MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks • Teadmispõhisemaks 2
tasakaalustatud, tõenduspõhine ja piisav teave ning asjatundlik, survevaba ja professionaalne nõustamine. Seotud tervishoiuteenused on tervishoiu lahutamatus osa, mis peavad olema seadusega lubatud, ohutud ja kõikidele naistele kättesaadavad. (ESTL 2006/ amor.ee/ Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus, 2. peatükk, 6) 2.1. ABORTIDE KOGUARV Tabelist 1 on näha, et abortide üldarv on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Kui aastal 1992 oli abortide arvuks 28 403, siis 2010-ndaks aastaks oli see 9114, mis tähendab, et abortide arv selle ajavahemikul on langenud 19 289 abordi võrra. Aasta Abortide koguarv Eestis 1992*** 28 403 1996 19 464 2006 11 647 2007 11 144 2008 10 719 2009 9720 2010 9114 *** Eesti Meditsiinistatistika Büroo andmed Võin tõdeda, et tendents abortide vähenemise suunas pärast Eesti taasiseseisvumist on olnud märgatav
lõikes. 1. 1950ndad- 1980ndad. Põhjused: põllumajandustootmise iseloom; rahvastiku paiknemise allutamine tootmisele vajadustele; mehhanism: uued eluruumid-nooremapoolse rahvastiku sisseränne-kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine; linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal-„kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad 2. 1990 ja hiljem. Põhjused: töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud -> noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine, sisserände puudumine; kõrged kommunaalkulud linnades -> tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis. Teenuse kättesaadavuse halvenemine (rahvastikuvähenemine, ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem); kõrged kommunaalkulud (pooltühjad palju-korterilised elamud, kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid); ääremaastumise
Seisuga 1. jaanuar 2010 oli Narvas 65 506 elanikku. Neist 29 309 ehk 44,74% olid mehed ning 36 197 ehk 55,26% olid naised.2010. aasta seisuga on 3,88% elanikest eestlased, 81,38% venelased, 2,64% ukrainlased, 2,22% valgevenelased, 0,78% soomlased, 0,52% tatarlased ja 8,59% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 13,4%, tööealisi (vanuses 15-64) 69,4% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,2%. Rahvastiku tihedus on 775 in/km². Võrreldes 2008. aastaga on Narvas elavate eestlaste arv vähenenud 2010. aastaks 2 635-lt 2 544-ni, aga venelaste arv 53 307 jäänud peaaegu samal tasemel. Rahvaarvu dünaamika (aasta alguses, tuh inim.) 1897 1922 1939 1959 1970 1980 1990 2000 2001 28,6 26,9 22,4 30,4 57,9 73,5 82,2 73,3 70,7 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Allikas: [Leibkonna netosissetulek kuus leibkonna tuludetsiili järgi] Joonis 1. Lorenzi kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1997. ja 2007. a, % Nagu jooniselt näha, pole kümne aasta lõikes sissetulekute jaotumises suuri muudatusi toimunud. Siiski on olnud väike areng positiivses suunas. Kõvera paine on muutunud väiksemaks, seega on joon nihkunud veidi lähemale absoluutse võrdsuse joonele. Seega võime väita, et ebavõrdsus ühiskonnas on vähenenud ja tulude jaotus perede vahel oli 2007. a veidi võrdsem kui 1997. aastal. Vähenes ka kümnenda ehk kõige rikkama grupi osakaal kogutuludest, olid ju absoluutse ebavõrdsuse korral kõik tulud nende kätte jaotunud. Üldiselt võib riikide võrdluses väita, et antud Lorenzi kõver on iseloomulik pigem heaoluühiskonnale, kus tulud on ühtlasemalt jaotunud. Seda kinnitab ka positiivne arengutendents. 5
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusüksused (kohalik tas
Seda nähtust võib kindlasti mingil määral seletada Eesti taasiseseisvumisega, pärast mida lahkus Eestist väga palju venelasi peamiselt sõdurid ning nende perekonnad. Kuna neid oli rohkem Tallinnas, siis näib loogilisena, et Tallinnas on sellel perioodil olnud ka suurem langus. Joonis 8. 11 Joonis 8. Joonis 9. Absoluutne juurdekasv näitab, kui palju on suurenenud või vähenenud elanikkonna arv teatud perioodi vältel. Jooniselt 10 on näha, et suurimad muutused toimusid 1990ndate alguses, mil vaid aastatel 1993 ja 1994 vähenes rahvaarv rohkem kui 7000 võrra. Edaspidised muutused võrreldes eelmise aastaga on aga jäänud tagasihoidlikumaks ning kui eelmisel aastatuhandel oli juurdekasv vaid negatiivne, siis alates 2000. aastast on rõõm näha, et Tartu elanike arv on hakanud vaikselt tõusma.
Suurim on plii (91,2%) ja CO (29,5%) osatähtsus, järgneb (12,4%), mis näitab, et trantspordi osatähtsus on võrdlemisi väike puude juurdekasvu suurenemise mõjutajane. Seda selle pärast, et trantspordi tagajärjel ei teki eriti toitaineterikast saastet. Ainukeseks oluliseks toitaineks võiks lugeda tekkivad -d. 8 Joonis 1. Transpordisaaste osatähtsus Ida-Viru maakonnas saasteainete emissioonis 2003. a, t/aastas. Allikas: Liblik, Maalma 2005: 178 Antud töös keskendun peamiselt põlevkivi lendtuhale, mis on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Põlevkivi on Ordoviitsiumist pärinev fossiilne settekivim, mis tekkis kauges minevikus veekogudes, kui taimede ja
1881. aasta rahvaloendus näitas Eesti ala rahvaarvuks siiski juba 882 tuhat inimest - peaaegu 2 korda rohkem kui 100 aastat tagasi 1782. aastal. Demograafilise plahvatuse ja vananemise etapi vahele jäi Eestis umbes 30 aasta pikkune üleminekuajajärk, kus surevus veel langes, jätkates nii plahvatuse etapile tüüpilist arengut, sündivus aga hakkas samuti langema, nagu vananemise etapil kombeks. Eesti rahvastiku loomulik iive oli tollal väga kiire, kuid suure osa sellest neelas väljaränne, nii et rahvaarv väga palju ei kasvanudki. Järgnes aga Esimese maailmasõja katastroof, mis tõi kaasa mitte üksnes suuri inimkaotusi, vaid ka silmapaistvalt kiiresti toimunud ülemineku vähelapselisele perekonnale iseseisvas Eestis. Vananemise etapi läbis Eesti rahvastik väga ruttu ja rahvastiku kasv peaaegu peatus. 1940. aastal elas Eesti praegustes piirides siiski juba 1 054 400 inimest. Ja see oli peaaegu eranditult põlisrahvastik. Põlisrahvastiku arvukus oli suurem kui kunagi
annaabi.ee 
