Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära
Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde. Hiljem saatis Indrek Tiki ka välja ja mõtles räägitule. Indrek on kõikide suust (noorte ja vanade) kuulnud sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et tunneks ennast paremini kui poleks raha ja kannataks puuduse käes. IV-Indreku juurde tuli Vesiroos, kes rääkis et on pankrotis ja et isegi tema sõber ja naaber teda ei aita. Sõber rääkis, et oli tuhatoosiga Köögatsil paar hammast välja löönud. Indrek ei osanud selle peale midagi öelda kui, et nägi seda ette aga ei hoiatanud. Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid
kehtestada ja valis kergema tee, loobudes koolis käimisest. "Kuidas elad, Ann?" (A.Vallik) peategelane Ann oli alati olnud hea õpilane ning seda tänu emale, kes tema tegemistel ja õppimisel pidevalt silma peal hoidis. Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32).
teekonda. Poiss oli enda üle uhke, et oli õppinud palju uusi ja olulisi asju, nagu näiteks kristalliäri, ta oli õppinud sõnadeta keelt ja märke. Siis jõudis aga kätte päev, mil tal oli piisavalt raha, et lahkuda. Oma asju pakkides leidis ta Uurimi ja Tummimi ning talle meenus üle pika aja vana kuningas. ,,Ärge kunagi loobuge unistamisest," oli vana kuningas öelnud. ,,Järgige märke." Ja poiss mõistis, et ta peab jätkama oma teekonda. Ta tundis, et samamoodi, nagu ta oli vallutanud selle linna, võib ta vallutada kogu maailma. [1] Ühes kaubalaos, kus ta pidi ootama, kuni karavan väljub, et ületada Sahara kõrb, kohtus Santiago Inglasega. Inglane oli kümme aastat õppinud keemiat ja alkeemiat. Ta uskus märkidesse ning kogu oma elu ja õpingute jooksul oli taotsinud seda ainumat keelt, mida räägib Universum. Kõigepealt oli ta huvitatud olnud esperantost, siis usunditest ja lõpuks alkeemiast
teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene'il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid Eugene, kes hoolitses ka selle eest, et hr Goriot maetuks saaks. Ka ta ema kirjutas talle, et "Kui Sina tunned oma kohustusi, siis tean mina, kuivõrd puhas on Sinu süda, kuivõrd head on Sinu kavatsused." Kui Eugene jälgis kuidas hr Goriot tütred temalt raha nõuavad tundis ta end süüdi, et ka tema oli nii toiminud, paludes raha oma niigi vaeselt perekonnalt, et endale uusi rõivaid soetada. Lõpuks loobus Eugene rikkusest ning kogu ta raha läks haigestunud Goriot ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi
karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene’il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid Eugene, kes hoolitses ka selle eest, et hr Goriot maetuks saaks. Ka ta ema kirjutas talle, et “Kui Sina tunned oma kohustusi, siis tean mina, kuivõrd puhas on Sinu süda, kuivõrd head on Sinu kavatsused.”Kui Eugene jälgis kuidas hr Goriot tütred temalt raha nõuavad tundis ta end süüdi, et ka tema oli nii toiminud, paludes raha oma niigi vaeselt perekonnalt, et endale uusi rõivaid soetada. Lõpuks loobus Eugene rikkusest ning kogu ta raha läks haigestunud Goriot ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist
karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Eugene'il oli hea süda. Hr Goriot viimastel päevadel ei olnud ta tütred ta surivoodil vaid Eugene, kes hoolitses ka selle eest, et hr Goriot maetuks saaks. Ka ta ema kirjutas talle, et "Kui Sina tunned oma kohustusi, siis tean mina, kuivõrd puhas on Sinu süda, kuivõrd head on Sinu kavatsused." Kui Eugene jälgis kuidas hr Goriot tütred temalt raha nõuavad tundis ta end süüdi, et ka tema oli nii toiminud, paludes raha oma niigi vaeselt perekonnalt, et endale uusi rõivaid soetada. Lõpuks loobus Eugene rikkusest ning kogu ta raha läks haigestunud Goriot ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas
laamendama, paneb isanda riided selga, joob isanda alkoholi ära. Popile on see arusaamatu, kardab. Ühel hetkel hakkab popi mõistus hägustuma, popi arvab et äkki see ongi Isand. Huhuu tuleb turult, korvis verine lihakäntsakas, huhuu ehmub. Popi saab aru et Huhuu toob nagu Isand enne talle süüa. See oli juhus, ta ei toonud meelega Popile süüa. Lõpuks vennastuvad. Huhuu joob kuni pole enam midagi juua. Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk. Lõputu türannia. ,,Inimese vari" Ekspressionism, tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju
Krõõt tunneb end süüdi, Andres on kade naabriperemehe peale, kelle kaks esimest last pojad on. Ajapikku jääb Krõõt aina nukramaks ja nõrgemaks, sära temast kaob. Neljandat last kandes on ta juba päris vilets, tervis korrast ära ja aina nutt varaks, kui ta kõige vajalikuga hakkama ei saa. Andres ei pane seda eriti tähelegi, muretseb aina oma põldude ja hobuste pärast, naine on nagu üsna iseenesestmõistetavalt rase ja väeti. Sünnitus on raske ja pikk, kuid laps on poeg. See toob paljudele suurt rõõmu, kuid Krõõt ise teab juba kindlalt, et tema pikaaegne lihttundmus on tõsi - tema enam nurgavoodist ei tõuse. Enne surma ütles ta Marile, et talle meeldiks väga, kui tema jääks Eesperesse perenaiseks ja hoolitseks ta laste eest, Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. Mari kätt hoides ta surebki, jättes Mäe
Sergeid haaras meeleheide mõne rätiku kadumise puhul ja kui ta ei leidnud mõnd raamatut. Kõiges süüdistati lapsi. Pärast raamatu leidmist visati see kohe nurka. Nadezda andis kohmakale poisile kõrvakiile nagu teenijatelegi. Aleksandr oli petnud vanemate ootusi, ta polnud täitnud maja rõõmsa sädistamisega.Varsti sündis kolmas poeg ja sellele pandi nimeks Lev. Tema oli lokkispäine, lõbus ja ümmargune. Esimest korda tundis Sergei end isana. Ka emale hakkas see poeg kohe meeldima. Teisi lapsi polnud tema jaoks enam olemas. Nädala pärast läksid kõik asjad jälle omasoodu. Aleksandrile meeldisid külalised. Siis oli tema perekond justkui teine ja parem pere. Ema hääl muutus laulvaks, isa istus kindlalt toolil, mitte ainult servakese peal nagu muul ajal. Isa oli perekonnapea, jutuajamise eestvedaja, ema kuulas ilma vahelesegamiseta. Külaliste aegu
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
- Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine
Kokku on 100 laulu (10x10) ja sealhulgas ka sissejuhatav laul. Põrgu on 9.tasandil Puhastustulel on samuti 9 tasandit. On 9 taevast. Ilmneb vara-uusaegne individuaalsus. Dante austas antiiki, ja oleks samavõrd ka kirjutada teose heksameetrites, aga ei tee seda, vaid leiutab ise uue luulevormi, ja selles peegeldub arv 3 äärmise väljendusrikkusega. Iga uus salm on seotud nii eelmise kui ka järgmise salmiga. Dante ei korda ühtegi rida. Henry Longfellow (ameerika luuletaja) tundis suurt huvi euroopa kirjanduse vastu. 18. märts Petrarca "Canciones" , 366 luuletust. 1.sonett on kahetsus, sest tema armastus on liiga maine. 2 kurbuse allikat, esiteks ta tajub, et tema armastus on liiga maine, ja teiseks, ta kahtleb, kas Laura teda ikka armastab. 3.sonett (Ain Kaalep on tõlkinud) selgelt antiigist võetud inspiratsioon. 7.sonett massid ei hinda filosoofiat, kuid sellegipoolest ta jätkab seda. Hingeline on
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi. Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
abi. Miks hakkas Uku nutma? Mis juhtus Uku põlve ja küünarnukiga? Milleks oli Martinil telefon kaasas? Miks hakkas Uku nutma? Milleks helistas Martin Uku isale? 4. Kuula mida ütlen neljanda pildi kohta. Ehmunud isa kiirustas poja juurde. Ta puhastas poisi haavad ja pani plaastrid peale. Mida tundis isa? Miks oli isa ehmunud? Milleks läks isa Uku juurde? Mida tegi isa poisi haavadega? Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju? Miks võttis isa Uku sülle?
Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. aastal sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon. 1918. aastal kolis Tammsaare Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum. Järgmisel aastal abiellus Hansen Käthe Weltmaniga. Kas teadsid, et... Tammsaare... omas algoskust viiulimängus ja armastas muusikat. tundis põhjalikult vene kirjandust. valdas täielikult vene ja saksa keelt. valdas passiivselt inglise ja prantsuse keelt. omas suurt lugemust originaalkeeltes huvitus INIMESEST. 4 maailmavaade oli teaduslik. Looming Külajutud ja jutustused Novellid Miniatuurid Romaanid Näidendid Esseed Tõlked
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
B.Sichtermanni ja J.Scholli raamatule ,,Romaanid" sammuti ,,Väike maailmakirjanike leksinonile". 1. Fjodor Dostovjevski elu ja isiksus Dostojevski (Lisa 1) elukäik on huvitav ja samas kurb. Ta oli pärit vaesest arstiperekonnast. Kuigi peres oli seitse last ja kehvad majanduslikud tingimused, kujunes Fjodoril sügav huvi kirjanduse vastu tänu perekonnas valitsevale vaimsusele. Õppinud küll sõjaväeinseneriks, pühendus ta kirjandusele. Kõige paremini tundis noor kirjanik väikeametnike, üliõpilaste, käsitööliste ja töötute maailma. Oma teostes pöörab ta suurt tähelepanu sotsiaalsete olude kirjeldusele. Elemente Dostojevski elust leiame kõikjalt tema teoseist, pole keegi nii palju paigutanud endast ja oma elust oma luuletöisse kui just tema.(A.Meiessaar 1935:8). Dostovjevski esivanemad on pärit Leedust, kust nad on rännanud välja Ukrainasse ja siirdunud katoliku usust vene usku
PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta.
õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka
tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969). Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton
tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse.
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli. 6 Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast. 4.7. Alfred Pääsuke Sünnikoht: Harala Amet: rätsep Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast; Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei leitudki ja müüdi lõpuks oksjonil maha. Rist, mis tema hauale pandi, oli vilets, sellele vedas Kotka Albert tindipliiatsiga varesejalad: "Sündis Haralas, suri küünlakuul." Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Uppus veebruaris purjuspäi maanteekraavi. 4.8. A. Pääsuke Sünnikoht: Harala Olemus: Tagasihoidlik; ennastsalgav; elas mehe varjus; hakkas mehe järgi jooma; nõrga iseloomuga;
Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas Huntaugule jõudis, ei näinud ta Miinat, sest see oli jälle tema eest ära läinud Uuetoale. Miina ei sallinud kubjast. Kubjas ja Huntaugu peremees rääkisid kosimisest ja võtsid viina. Huntaugu peremees oli küll kosimise poolt, kuid perenaine ja kositav ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega. Reinule virutas kutsar piitsaga silma, nii et tuld Reinu silmast purskas. Ja alles siis kargas Rein kallale parunile, enese teadmata. Ta arvas, et see oli kutsar, keda ta peksis
Päärn nägi, et kubjas oli läinud Huntaugule, ta arvas, et kubjas läks Miinat kosima. Nii see oligi. Kui kubjas Huntaugule jõudis, ei näinud ta Miinat, sest see oli jälle tema eest ära läinud Uuetoale. Miina ei sallinud kubjast. Kubjas ja Huntaugu peremees rääkisid kosimisest ja võtsid viina. Huntaugu peremees oli küll kosimise poolt, kuid perenaine ja kositav ise olid selle vastu. Samal ajal oli läinud Päärn koos oma emaga sauna. Ema ravis poja haavu. Päärn tundis ennast kohe palju paremini, kui ema tal selga võiga määris. Päärna ema oli hea ravitseja. Ja ega Päärn selles päris üksi süüdi olnud, et ta sai sellise arvu vitsahoope. Päärna isa, Rein, oli peksnud parunit ja selle eest väga karmi karistuse saanud. Tegelikult Rein ei peksnud parunit meelega. Reinule virutas kutsar piitsaga silma, nii et tuld Reinu silmast purskas. Ja alles siis kargas Rein kallale parunile, enese teadmata. Ta arvas, et see oli kutsar, keda ta peksis
ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes. Aliide hakkab kartma ning paneb igaks juhuks pambu valmis, juhuks kui osutuks vajalikuks põgeneda
härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle.
Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
