Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle
Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle
Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna ajamahukas operatsioon (oluliselt ei peta ettekujutus, et selleks tehakse uus massiiv, kopeeritakse vana massiivi kõik elemendid uude ümber ja kustutatakse vana massiiv mälust ära). Paljudes keeltes pole massiivi suuruse muutmine pärast selle loomist enam võimalik. Kui on siiski vaja massiivi omadustega
poolt, mille liikmeteks on 10 firmat-asutajat ja veel 98 teist firmat. Tehnoloogia DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm. See võimaldab võrreldes CD-ga väiksemat süvendit DVD pinnale graveerida. Seega on ka DVD mahutavus suurem. Kui vaadata Blu-ray Disci, DVD formaadi järeltulijat, siis see kasutab laserit lainepikkusega 405 nm ja ühe kahekihilise ketta mahutavus on 50 GB. Andmestruktuuri järgi saab DVD-sid jaotada neljaks: DVD-Video sisaldab filmiandmeid (video ja heli) DVD-Audio sisaldab hea kvaliteediga heliandmeid DVD-Data sisaldab suvalisi andmeid Segaandmeid sisaldav DVD Iga tüüpi DVD võib kasutada ükskõik millist andmestruktuuri. Formaadid DVD-sid kasutatakse erinevate andmete salvestamiseks. Kirjutatavaid DVD-sid on kahte tüüpi: DVD-R ja DVD+R. DVD-R-e toodetakse kahes formaadis: General (650 nm) ja
seoseid, mis tulenevad objektide asendist üksteise tuhtes. Andmete kvaliteeti määravad tegurid, nimetage ja iseloomustage lühidalt. Asukohatäpsus - Asukohatäpsust mõjutab töötluse kvaliteet, mida andmetele peale kogumist rakendatakse. Missuguse "veaga" on objektide asukoht salvestatud.. Atribuuditäpsus Hoone asukoht võib olla antud 1 cm täpsusega, kuid samas tema aadress vale kvaliteedi üks komponent on siis teisest oluliselt parem. Loogiline õigsus - kirjeldab andmestruktuuri vastavalt tegelikkusele. Ruumis paiknemise loogiline õigsus sõltub graafilisest korrektsusest ning sisulistest vigadest. Täielikkus - kirjeldab andmete vastavust valikukriteeriumitele. Kriteeriumiks võib olla nt üle 25 ha suuruste järvede või kõigi hoonete kaardistamine ning kui andmebaasis on 100st üle 25-hektarilisest järvest 2 tükki puudu, on täielikkus 98%. Ajakohasus - ajakohasus näitab, kui hästi läheb andmebaas kokku situatsiooniga
moodi: Katkestus kaasaegsed OS'id on juhitavad katkestuste kaudu (Interrupt driven). Sündmused käivituvad katkestuste või erandite poolt. Erandid (Exceptions või Trap) on tarkvara poolt genereeritud katkestused kas veaolukorra tekkimisel või kasutajarakenduse poolt OS'i teenuse nõudmiseks. 13) Protsess on kasutajarakenduse töötav koopia ja protsesside haldamiseks ning neile ressursside jagamiseks peab OS haldama iga protsessi jaoks andmestruktuuri, mis kirjeldab protsessi identiteeti, staatust, seotud ressursse, jne, et rakendada kontrolli protsessi üle. Juhtplokk (Process Control Block), mida haldab OS. Protsessi juhtplokk sisaldab piisavalt infot, et protsessi saab vajadusel katkestada ja hiljem jätkata, nagu oleks vahepeal juhtunud katkestus. 14) Draiver: Seadmete draiverid on need liidesprogrammid, mille kaudu OS saab juurdepääsu konkreetse seadmega töötamiseks
• Cachemälu kasutamine on efektiivsem 2.3.3 Nõrgad küljed: • Tugevate külgede vastandid 2.3.4 Näide kasutamisest: • Kiirsorteerimine ja mestimisega sorteerimine. Mõlemad algoritmid on rekursiivsed ja jaotavad mingi skeemi järgi kogu ülesannet tükkideks, et need sorteerida ja hiljem osad ühendada. • Jaga ja valitse tüüpi strateegiat kasutavad ka otsimiskahendpuu ja kahendotsimise algoritmis. 3. Andmestruktuur. Andmestruktuuri loogiline tase ja realisatsiooni tase. 3.1 Andmestruktuur • Andmete talletamise ja organiseerimise viis • Vahend suure hulga andmete organiseerimiseks ja salvestamiseks arvutis ning neile efektiivse juurdepääsu tagamiseks • Andmestruktuurid jaotuvad üldise ülesehituse järgi: lineaarsed ja mittelineaarsed. Nad tuginevad arvuti võimetele salvestada ja võtta andmeid mälust aadressi järgi.
; üle solidi kokkupuutepinna väljalõikamisel (lahutamisel) teise solidi pinnast; kahe solidi kokkupuutepinna ühisosa saamiseks. CSG Constructive Solid Geometry. Keerulised solidid on kujundatud primitiivide puuna, mis on ühendatud Boole operaatorite abil. Detaili on võimalik kujundada erinevate puude abil. Voxel Volumetric Pixel, kolmemõõtmeline väikseim digitaalpildielement (nagu piksel) Hübriidmudel CSG ja B-Rep segu. Modernsetes CAD süsteemides on arvutisiselt kaks andmestruktuuri üheaegselt võimalikud. Vastavalt nõuetele valitakse sobiv struktuur. Hübriidesitlus ei dubleeri mudeli infot. Peamine teema on mõlema esitusviisi haldamine. CSG esituse loomine B-Rep-ist on palju lihtsam kui vastupidi Parameetriline modelleerimine möötmetega kujundatav geomeetria. Parameetrilisel modelleerimisel registreerib süsteem, kuidas konstruktor ehitab mudelit ja jälgib antud elementidevahelisi geomeetrilisi suhteid. Parameetriline modelleerimine on tehnoloogia, mille
Pinnad ei tohi lõikuda 54. Milleks kasutatakse CAD süsteemides Boole'i operatsioone? Keerulised solidid on kujundatud solid primitiivide puuna, mis on ühendatud Boole operaatorite abil. 55. CSG iseloomustus. Tegu hübriid esitlusega. Puu, mis koosneb keerulistest solidest. See ei dubleeri mudeli infot. 56. Mis asi on voxel? Ruumiline dekombinatsioon, ruumi järjestikuline jagamine täis või tühjadeks nelinurkadeks 57. Mis on hübriidmudel? Kui kaks andmestruktuuri on üheaegselt võimalikud. Hübriidi info ei dubleeri mudeli infot. Peamine on mõlema esitusviisi haldamine 58. CAD mudelite omadused (esitada tabeli kujul). 59. Mis on parameetriline modelleerimine ja milleks teda kasutatakse? Parameetriline modelleerimine võimaldab luua toote variante, teha muudatusi ja kasutada detaile uuesti teistes toodetes. Kasutusel 3D programmides mudelite parandamiseks ja täiustamiseks. 60. Milleks kasutatakse CAD süsteemides sidemeid (constraints)?
kujutada; vaated koosnevad 2Dpunktide,joonte,ringjoonte,kaarte 56. Voxel (Volumetric pixel) - kolmemõõtmeline väikseim ja teiste graafiliste primitiivide kogumitest. 2 ½ D mudel on digitaalpildielement 57. Hübriidmudel CSG ja B-rep segu. objektide kujutamine 2-dimensionaalsete lõigetega ja lisaks Modernsetes CAD süsteemides on arvuti siseselt 2 andmed ruumilisest asukohast (konstruktori võimalused on andmestruktuuri (CSG ja B-rep) üheaegselt võimalikud. piiratud kuna saab luua lihtsaid 3Dkehasid.Mudelit saab piiratult Vastavalt nõuetele valitakse sobiv struktuur. Hübriid esitus ei NC töötlemisel kasutada) 44.3DMUDELITE TÜÜBID :3Dtraat dubleeri mudeli infot. Peamine teema on mõlema esitusviisi mudel,3D pinnamudel,3D solid mudelid, parameetrilised haldamine. CSG esituse loomine B-rep'ist on palju lihtsam kui mudelid 45
1981. aastal esitleti tulemust BBC vahendusel. 1982. aastal hakati CD-d tootma juba suuremates kogustes. 1985. aastal toodeti esimene CD-ROM ja 1990. aastal esimene CD-R. (Vikipedia) 1.2.6 DVD DVD on CD-d meenutav andmekandja, mis mahutab rohkem andmeid kui tavaline CD. DVD on tehtud spiraalsoonest, mis on tehtud spiraal soonest, mida kirjutatakse või loetakse alates ketta keskpunktist. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm. DVD-d jaotatakse andmestruktuuri järgi nelja alarühma: DVD Video, DVD Audio, DVD Data ja segaandmeid sisaldavaks DVD-ks. DVD-del on üks või kaks poolt ning üks või kaks kihti ning vastavalt sellele varieerub ka mahutavus, mis jääb vahemikku 1.46 GB ja 9.40 GB. (Vikipedia) DVD-ROM on kirjutuskaitstud plaat, millele ei saa andmeid kirjutada ega kustutada. DVD-R-ile ja DVD+R-ile saab andmeid kirjutada, kuid kustutada enam ei saa. DVD- RW-le ja DVD+RW-le saab andmeid kirjutada ning ka kustutada. DVD-RAM-ile saab samuti
sekundis ning pöördusajad paremad, kui DVD-RAM -il. Lisaks saab antud seadet kasutada sarnaselt CD-RW'le s.t kasutades lihtsalt tühja plaati, vastupidiselt DVD-RAM -ile, mille kettad on erilises ümbrises. +RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab nii grooves and the 'land' either side of the grooves to hold data, ja omab PD-tüüpi andmestruktuuri relying on embossed markers. Seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt. DVD-RAM-i (random access memory) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle erinevusega, et kasutatakse faasipöördustehnoloogiat, millel põhinevad praegused Panasonic'u PD/CD (phase change dual/ CD-ROM) ajamid. DVD-RAM kettad on erilises
40. Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid: määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena anda alus (relatsioonilise) andmebaasi tegemiseks (andmetabelite ja nendevaheliste seoste loomiseks) 41. Andmemudeli komponendid (andmeobjektitüübid – tabelid, atribuudid, seosed andmetabelite vahel) igat andmeobjektitüüpi iseloomustab 1 või mitu atribuuti (omadust) moodustades andmestruktuuri igal konkreetsesse andmeobjektitüüpi kuuluval eksemplaril on konkreetse atribuudi jaokskonkreetne väärtus eksemplarid eristuvad üksteisest atribuutide väärtuste järgi igat eksemplari määratletakse üheselt võtmeomaduse või –atribuudi (või omaduste kombinatsiooni) kaudu 42. Andmete normaliseerimine- Andmemudelit, täpsemalt andmeobjektitüüpe iseloomustavaid atribuute on vaja viia normaliseeritud kujule, et tulevases realiseeritavas
hoida ja esitada firma igapäevases tegevuses kogunevaid andmeid. Andmeid ei kopeerita üks- ühele, vaid need agrigeeritakse või dimensioneeritakse. Agrigeerimine on andmete koondamine (eelkõige summeerimine) mingite kindlaksmääratud parameetrite abil. Dimensioneerimine on aga vastupidine tegevus. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. OBJEKTID - Objektid kombineerivad endas nii andmestruktuuri kui ka konkreetse üksuse käitumisviisi. Kavandab andmebaase. ATRIBUUDID - Objekti mingi omadus. Atribuut tähistab ühte tüüpi infot, mis on salvestatud selle objekti kohta. VÕTMED - Ülesandeks on objektide unikaalne eristamine objektide hulga seast. · Esmane võti (Primary Key) tabeli väljade kooslus, millede väärtuste komplekt on unikaalne üle kõigi tabeli ridade ja millesse kuuluvate väljade väärtust ei õõnestu enam
5 meetriga, 1:50 000 kaardi puhul 15 meetriga. • Kui GISi ei looda olemasolevate paberkaartide põhjal, siis tuleb arvestada andmete kogumise tehnoloogia täpsust (GPS) Atribuuditäpsus • GIS andmed salvestavad peale objektide asukoha ka nende kohta atribuutinfot. • Atribuutide vastavust tegelikule iseloomustab atribuuditäpsus. • Teoreetiliselt võib GISis hoonete asukoht olla esitatud 1 cm täpsusega (mida loetakse väga heaks), kuid tema aadress vale Loogiline õigsus kirjeldab andmestruktuuri vastavalt tegelikkusele. • Loogilist õigsust tuleb hinnata eraldi atribuutandmetel ning graafilistel andmetel. • Näiteks võivad ebakorrektsed atribuudid olla korruste arv = -1 või korterite arv majas = 2000, aga ka vasturääkivad (ehitusaasta=1996 ja remondiaasta=1967). Olulisemad kaardid Eestis Eesti Baaskaart • Mõõtkava: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on
GIS andmebaasi kvaliteeti mõjutavad parameetrid: o Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht salvestatud Mõjutab admete kogumise tehnoloogia ja töötluse kvaliteet, mida andmetele rakendatakse. o Atribuuditäpsus atribuutandmete vastavus tegelikkusele Nt hoone asukohatäpsus on 1 cm täpsusega, kui aadress on vale kvaliteedi üks komponent teisest oluliselt parem. o Loogiline õigsus kirjeldab andmestruktuuri vastavust tegelikkusele Ebakorrektsed või vasturääkivad andmed. Graafilised vead tekivad digimiseeskirjade rikkumisest; sisulised vead tekivad asukohatäpsusest tulenevalt. o Täielikkus kirjeldab andmete vastavust valikukriteeriumitele Viga andmebaasilt oodatakse rohkem, kui tema koostamisel eesmärgiks seati. o Ajakohasus näitab, kui hästi läheb andmebaas kokku situatsiooniga looduses
andmebaasi selle liidese kaudu. Programmid ei pea teadma andmebaasi siseehitust. Need teenused on andmebaasioperatsioonid ja neid kirjeldatakse lepingu formaadis. Andmebaasi kapseldamise eesmärgid Kui andmebaasi struktuuris teha muudatusi, siis juhul kui liidese avalikku nägu pole vaja muuta, ei ole vaja ümber kirjutada andmebaasi kasutavaid programme. Võimaldab realiseerida ühe kihi mitmekihilises andmete kaitse mehhanismis. Vähendab potentsiaalselt võrguliiklust, kuna mitme andmestruktuuri poole pöördumise asemel üks avaliku teenuse poole pöördumine. Registrite modelleerimine Ülikooli infosüsteemi põhiolemitüüpideks on muuhulgas üliõpilane ja töötaja. Nende andmed on üliõpilaste registris ja töötajate registris. Nende registrite modelleerimisel saab kasutada Party (Osapool) mustrit. Kiirendab modelleerimise protsessi. Parandab tulemuse kvaliteeti. 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid
osuti ja siis suurendatakse pinumälu osuti nii, et see näitaks järgmisele sõnele pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine - selle korral aruvatatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest, mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, aga indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baseerimisega adresseerimine võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – selle korral leitakse aadress summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säiltatavast indeksist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. (anal baseerimisega) Baseerimisega ja indekseerimisega aadresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks
Alguses loetakse sõna, millele osutab pinumälu osuti ja siis suurendadakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälu piirkonnas. Baseerimisega adresseerimine: Arvutatakse aadress summana baasregistri väärtustest ja nihkest mis antakse koos käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress aga nihe(index) võib olla lühem. See võimaldab teatud elemendile andmestruktuurist juurdepääsu andmebaasi alguse suhtes. Baas osutab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indexiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine: Aadress leiakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitavast indexist. Käsukoodiga kaasas olev aadress on pikk aadress. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine: Aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Üks registritest on baasaadress ja teine on index. Juurde võidakse liita ka veel nihe.
segamini võiksid minna. Järgnevas näites kirjeldatakse selliseks omaette andmestruktuuriks punkt tasandil, kaks täisarvulist muutujat asukohti määramas. struct Punkt{ public int x; public int y; } Kui edaspidi programmis kirjutatakse Punkt p1 siis on teada, et p1-nimelisel eksemplaril on olemas x ja y väärtused ning neid on võimalik vaadata ja muuta. struct-iga kirjeldatud andmestruktuuri põhjal loodud muutuja omistamisel teisele sama tüüpi muutujale kopeeritakse väärtused ilusti ära. Nii nagu ühe täisarvulise muutuja väärtuse omistamisel teisele tekib sellest arvust koopia uude mälupiirkonda, nii ka struktuurina loodud Punkti omistamisel teisele Punktile on mälus kaks eraldi ja sõltumatut piirkonda, mõlemal x-i ja y-i teise x-i ja y-iga samasugused. Õieti ei peakski sellist kopeerimist eraldi rõhutama - tundub ju nõnda omistamisel kopeerimine täiesti loomulik
Autoinkrementne – seotud pinumälust lugemisega. Augul loetakse sõna, millele osutab osuti ja siis suurendatakse osutit nii, et see näitaks järgmisele sõnale pinumälus. Baseerimisega adresseerimine – aadress arvutatakse summana baasregistri väärtusest ja nihkest, mis antakse käsukoodiga. Baasregistris on pikk mäluaadress, indeks võib olla lühem. Nihe võib olla märgiga arv. Baas otsustab tavaliselt andmestruktuuri algusele ja indeksiga valitakse teatud kirje. Indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse summana käsukoodiga koosolevast baasaadressist ja kuskil registris säilitatavast indeksist. Kaasas olev aadress on pikk aadress. Kasutamine analoogiline baseerimisega adresseerimisega. Baseerimise ja indekseerimisega adresseerimine – aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse
protseduuride kirjutamise asemel. Mida tähendab RESTRICT või CASCADE määrang andmebaasiobjekti kustutamise lauses? RESTRICT objekti ei kustutata, kui on sellest sõltuvaid objekte CASCADE objekt kustutatakse koos sõltuvate objektidega Vaate eemaldamine DROP VIEW VaateNimi [RESTRICT | CASCADE]; See SQL lause põhjustab vaate kustutamise andmebaasist; Tabeli eemaldamine DROP TABLE TabeliNimi [RESTRICT | CASCADE]; See lause kustutab tabeli kui andmestruktuuri. Kui soovitakse kustutada tabeli sisu kuid tabel ise säilitada tuleb kasutada DELETE lauset. Kui määratakse CASCADE siis kustutatakse ka kõik sellest vaatest/tabelist sõltuvad andmebaasiobjektid, st. objektid mis viitavad sellele vaatele/tabelile(ja omakorda neile objektidele viitavad objektid). Väärkasutusest tingitud vea kahju võib olla väga suur. Niimoodi kustutatakse ka kõik vaated mis on antud vaate põhjal loodud.
omavahel segamini võiksid minna. Järgnevas näites kirjeldatakse selliseks omaette andmestruktuuriks punkt tasandil, kaks täisarvulist muutujat asukohti määramas. 29 struct Punkt{ public int x; public int y; } Kui edaspidi programmis kirjutatakse Punkt p1 siis on teada, et p1-nimelisel eksemplaril on olemas x ja y väärtused ning neid on võimalik vaadata ja muuta. struct-iga kirjeldatud andmestruktuuri põhjal loodud muutuja omistamisel teisele sama tüüpi muutujale kopeeritakse väärtused ilusti ära. Nii nagu ühe täisarvulise muutuja väärtuse omistamisel teisele tekib sellest arvust koopia uude mälupiirkonda, nii ka struktuurina loodud Punkti omistamisel teisele Punktile on mälus kaks eraldi ja sõltumatut piirkonda, mõlemal x-i ja y-i teise x-i ja y-iga samasugused. Õieti ei peakski sellist kopeerimist eraldi rõhutama - tundub ju nõnda omistamisel kopeerimine täiesti loomulik
Ülejäänud raamat räägibki tegelikult suhtlejast, tema teadmistest, arvamustest ja vastutusest neljas oskussuhtluse valdkonnas. Termino- loogia peatükis alustame mõiste- ja tähendusseostest. Viimastest eriti sünonüümia, polüseemia ja homonüümiaga toimetulek on oluline eeldus sõnastike tulemuslikul koostamisel ja kasutamisel. Lähtudes sõnastike eesmärkide ja sihtrühmade klassifikatsioonist, võrdleme koostamismeetodeid nende aluseks oleva andmestruktuuri põhjal; lähemalt kirjeldame tehnilisi ja töökorralduslikke vahendeid sõnastike sisemise kooskõla saavutamisel. Lühidalt tuleb juttu ka termini- moodustusest. Tõlkimise peatükk algab uurimisobjekti määratlemise tänamatu Sissejuhatus 11 ülesandega. Vastuseid küsimusele, mis on tõlkimine, on umbes sama palju kui vastajaid. Siin üritame lähtuda praktikast ja käsitleda
Uuemad DVD-R -id mahutavad kuni 4,7 G andmeid, võimalik on ainult üks andmekiht. Andmeedastuskiirus ~1,4MB/s võimaldab 4,7G tooriku andmetega täita natuke rohkem, kui tunniga. DVD +RW, DVD -RW -on võimelised teostama kettale korduvkirjutamist. Mahutavus kettal on 3 G juures. DVD+RW DVD+RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab erinevat tüüpi andmestruktuuri Ning seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt. DVD-RAM-i (random access memory) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle erinevusega, et kasutatakse faasipöördustehnoloogiat, millel põhinevad praegused Panasonic'u PD/CD (phase change dual/ CD-ROM) ajamid. DVD-RAM kettad on erilises
kutsutakse numbrite järgi (mis ei pea tingimata olema järjestikulised). Ahel ja järjekord Põhilised probleemid sellise ülesande jaoks programmi kirjutamisel on seotud sellega, et järjekord võib teoreetiliselt olla lõpmatult pikk ja igasugune massiiv võib täis saada. On olemas muidugi füüsiline piir arvuti vaba mälu näol, millest ei saa kuidagi üle ega ümber, kuid olemasoleva mälu optimaalne ärakasutamine on siiski võimalik. Selleks on vaja kasutada andmestruktuuri, mida nimetatakse AHELAKS. Lisades andmestruktuurile mõned tegevused, saab formeerida ühe ahela erikuju - JÄRJEKORRA. Programmeerimise algkursus 62 - 89 Mida saab järjekorraga teha? Millised on need tegevused, mis teevad lihtsast ahelast järjekorra? Need tegevused on järjekorda lisamine ja järjekorrast väljavõtmine, kusjuures lisatakse alati järjekorra lõppu ning välja võetakse järjekorra algusest. Teeme mõned joonised:
antakse number ja sisse kutsutakse numbrite järgi (mis ei pea tingimata olema järjestikulised). Ahel ja järjekord Põhilised probleemid sellise ülesande jaoks programmi kirjutamisel on seotud sellega, et järjekord võib teoreetiliselt olla lõpmatult pikk ja igasugune massiiv võib täis saada. On olemas muidugi füüsiline piir arvuti vaba mälu näol, millest ei saa kuidagi üle ega ümber, kuid olemasoleva mälu optimaalne ärakasutamine on siiski võimalik. Selleks on vaja kasutada andmestruktuuri, mida nimetatakse AHELAKS. Lisades andmestruktuurile mõned tegevused, saab formeerida ühe ahela erikuju - JÄRJEKORRA. Mida saab järjekorraga teha? Millised on need tegevused, mis teevad lihtsast ahelast järjekorra? Need tegevused on järjekorda lisamine ja järjekorrast väljavõtmine, kusjuures lisatakse alati järjekorra lõppu ning välja võetakse järjekorra algusest. Teeme mõned joonised: +-----+ +-----+ +-----+ |<---| 1 |<---| 2 |<---| 3 | +-----+ +-----+ +-----+
muret, et näiteks kahe firma andmed omavahel segamini võiksid minna. Järgnevas näites kirjeldatakse selliseks omaette andmestruktuuriks punkt tasandil, kaks täisarvulist muutujat asukohti määramas. struct Punkt{ public int x; public int y; } Kui edaspidi programmis kirjutatakse Punkt p1 siis on teada, et p1-nimelisel eksemplaril on olemas x ja y väärtused ning neid on võimalik vaadata ja muuta. struct-iga kirjeldatud andmestruktuuri põhjal loodud muutuja omistamisel teisele sama tüüpi muutujale kopeeritakse väärtused ilusti ära. Nii nagu ühe täisarvulise muutuja väärtuse omistamisel teisele tekib sellest arvust koopia uude mälupiirkonda, nii ka struktuurina loodud Punkti omistamisel teisele Punktile on mälus kaks eraldi ja sõltumatut piirkonda, mõlemal x-i ja y-i teise x-i ja y-iga samasugused. Õieti ei peakski sellist kopeerimist eraldi rõhutama - tundub ju
annaabi.ee 
