24. Mis on kuupsplaininterpolatsioon? Tuua 2 näidet kuupsplaininterpolatsiooni kohta Kuupsplaininterpolatsioon võimaldab panna joone, mida nimetatakse kuupsplainiks, läbi etteantud punktide nii, et selle esimesed ja teised tuletised on pidevad igas punktis. Kuupsplain moodustatakse kolme järjestikust punkti läbivate ja omavahel ühendatud kuupparabooli kaartest. Näide: Teen eelmises punktis kasutatud andmete põhjal kuupsplaininterpolatsiooni. Selleks leian: 25. Mis on splain? Tuua 2 näidet splainide kohta! Splainiks nimetatakse joont, mis ühendab omavahel etteantud punkte. Näited: v.t. eelmiseid jooniseid 26. Tuua 2 näidet, milles on võimalik katseandmeid ühe polünoomiga interpoleerida vt. Osa 7 punkt 1.15.2 27. Mis on ekstrapolatsioon? Esitada näide ekstrapolatsiooni kohta. Vahel on tarvis hinnata funktsiooni väärtusi punktides, mis on väljaspool etteantud punktide piirkonda. Sellist protseduuri nimetatakse ekstrapoleerimiseks ehk ennustamiseks.
1. CIM Common Information Model, MBS Multi Body Rakendusvaldkondade keeled; 5.-Tehisintellekti ja interfeisi Simulation, FEM - Finite Element Method, RP Rapid keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem on Prototyping, PDM - Product Data Management. programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara 2.Cam- (computer aided manufacturing; VR- Virtual reality ; vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida programming language ; CAT-computer-aided tolerancing efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic; JAVAScript; JAVA; C; 3.CAPP- Computer-aided Process Planning, ; NC- numerical 17. 2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D control; CAD- computer-aided design ; MRP 1- Multiple ...
võimalik kirjeldada vabade pindadena. 3. järku pindade ja joonte kasutamine Nende abil on hea esitada kumera disainiga kehasid, mis tänapäeval on üha enam tähtsamaks minemas. Kolmandat järku joone kõverused lähenevad sirgele lõpmatuseni; kolmandat järku pinna kumerused lähenevad tasapinnani lõpmatuseni Interpolatsioon Joon järgib punkte neid läbides Aproksimatsioon Joon järgib punkte, kuid ei läbi neid, vaid liigub kumeralt mööda kolmnurga servasid Splain Sõnaga splain tähistatakse vabakujulisi kõveraid. Splaini kirjeldamiseks kasutatakse kuup- või kõrgemat järku võrrandit või võrrandite süsteemi. See võrrand või võrrandite süsteem kirjeldab kõverat kahe etteantud splaini punkti vahel. Pierre Etienne Bezier Prantsuse insener, kes oli Bezier kõverate ja pindade looja, mis on enamuse CAD ja arvuti graafika süsteemide aluseks. Ruumis kõverate detailide tegemiseks CADis on üheks võimaluseks ,,skinning". Luuakse
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID a) Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon; paindlikud funktsioonid; autoregressiivsed mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod
Pinnamudelid võimaldavad nähtavaid ja peidetud servasid eristada Võimalik esitada kõverpindasid Ei sisalda ruumi informatsiooni ja sellest tulenevalt ka füüsikalist infot 10.Miks kasutatakse laialdaselt 3järku pindasid ja jooni? Need annavad kõige parema asukoha määrangu. Süsteem saab täpselt aru, kus kohas ruumis peab pind või joon asuma. 11.Mis on interpolatsioon ja aproksimatsioon? Matemaatilised meetodid, mis võimaldavad defineerida pinna kontrollpunktide vahel. 12.Mis on splain? Vabakujuline kõver. Splaini kirjeldamiseks kasutatakse kuup- või kõrgemat järku võrrandit või võrrandite süsteemi 13.Kes oli Bezier ja tuletada kuup Bezier'I spline'I võrrand? Ta oli prantsuse insener, Bezier'I kõverate ja pindade looja n B ( t ) = ( n; i )Pi (1 - t ) t = P0 (1 - t ) n + (n;1) P1t (1 - t ) n -1 + ... + Pn t n , t [ 0,1] n -i i i =0 14.Mis on NURBS? NURB- Non-Uniform Rational B-spline
Kolmandat järku pinnad ja jooned on püsivamad ja nende raadius ei muutu hüppeliselt nagu teist järku pindadel 48. Mis on interpolatsioon ja aproksimatsioon? Nende abil defineeritakse pindasid. Pindasid saab defineerida kontrollpunktide abil interpoleerides või siis aproksimeerides. Pinna mudelid on jagatud pinnaosadeks (surface patches). Pinnaosad on ühendatud pinnamudeliks teatud sidemete abil, et tagada pidevus (punkt, puutuja ja kõverus). 49. Mis on splain? Vabakujuline kõver 50. Kes oli Bezier ja tuletada kuup Bezier'i spline'i võrrand? Oli prantsuse insener, bezier kõverate ja pindade looja; B(t)=P 0(1-t)3+3P1t(1-t)2+3P2t2(1-t)+P3t3, t[0;1] 51. Mis on NURBS? Suurema B splaini üldistus kirjeldamaks peaaegu kõiki jooni ja kujusid, peamiselt kirjeldatakse sellega vabapindasid 52. Kirjeldada ruumis kõverate detailide tegemist CAD süsteemis. 53. B-rep mudeli iseloomustus. Graafidel baseeruv esitusviis
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
Need meetodid jagunevad omakorda: Faktijärgsed meetodid: Statistilised meetodid Prognoositava näitaja aegrea alusel Ekstrapolatsioon (ilma eksperthinnanguteta jääb ebapiisavaks) Paindlikud funktsioonid (tekib modelleerimise käigus, võivad sisse tulla trigonomeetrilised väljundid) Autoregressiivsed mudelid Eksponenttasandamine Harmooniliste kaalude võte Splain meetod Box-Jenkinsi mudelid Mitmeteguriline prognoosimine – on hea kui suudame kõik erinevad tegurid arvesse võtta. Tihti aga jäetakse pigem ekstrapolatsiooni juurde, kuna ei ol eselge prognoositava näitaja kujunemise protsess, puudub info tegurite kohta, pole piisavalt aega või tarkvara. Regressioonmudelid Faktoranalüüsi mudelid Markovi ahelmudel Analoogia meetodid
Selle parameetriga määratakse, kuidas käitub algoritm andmehulga äärealadel ning piirkondades, kus on vähe infot. - Eksponent kirjeldab, kuidas väheneb lähteandemete mõjujõud vahekauguse suurenedes. - Tsoonide arv võimaldab vähendada lähteandmete liigse korrapära mõju · Stohhastiline · Modelleeritud · Splain o Etteantud punktide hulka kasutades arvutatakse osafunktsioonid, nii et need läbivad olemasolevaid punkte. o Erinevad osafunktsioonid ühendatakse nii, et üleminekud oleksid ühtlased. · Kriging Ruumiline variatsioon jagatakse kolmeks: o Üldine trend o Ruumiliselt korreleeritud, aga irregulaarne variatsioon o Juhuslik lokaalne variatsioon (nn müra)
YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaulikool ¨ [email protected] http://www.ttu.ee/gert-tamberg ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 1 / 25 ~ Oppeaine sisu ~ Oppeaine jaotub kahte ossa: 1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9) 2 Integraalarvutus (loengud 10-16) ~ Oppeaine ~ lopphinne pannakse valja¨ viiepallisusteemis. ¨ Tudengil on ~ voimalik saada oma hinne katte ¨ semestri jooksul sooritatud kontrollto¨ ode ¨ ~ pohjal. Selleks tuleb kirjutada...
1. Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon (järgmiste perioodide tulemuse leidmine punktprognoos); paindlikud funktsioonid (tegureid teame aga nende väärtusi ei tea ja/või ei ole aega keerukate funktsioonide kasutamiseks); autoregressiivsed mudelid (otsustusmuutujaks on muutuja eelmiste perioodide väärtus); eksponenttasandamine (kaugemad liikmed väiksema kaaluga); splain meetod (tükeldatakse aegrida lõikudeks, lõike prognoositakse ja hiljem pannakse kokku; mida pikem periood, seda enam võib allperioode olla); harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel (kvalitatiivse näitaja lisamine regressiooni- võrrandisse); faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod