Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivas...
• Portugali keel • 192 mln elanikku • Pealinn Brasiilia Loodus • Savann ja vihmamets • Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur • Jalgpall • Kohv • Rio de Janeiro’s asub 1 seitsmest maailmaimest • Turistid • Olümpia 2016 Kasutatud materjal • http://vikerraadio.err.ee/helid? main_id=1631201 • http://et.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Ja neiro • http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia • http://en
Metsandus Metsandusega seotud probleemid: 7,74 miljonit ha maharideks Põhjused: lubatuda metsa Trans-Amazonase kiirtee Põlis- ja istutatud metsad Liigne urbaniseerumine Liigne raie Eukalüpt ja mänd Teede laiendamine Eksporditavad tooted Tagajärjed: Väheneb liigirohkus Kliimemuutused Veeringe kadu Kultuuride häivitamine Metsade maha raiumine Brasiilias on juba üle 50% metsast kaitse all Metsatööstus METSAVARUMINE, METSARAIE SAEVESKID (palgid, prussid, lauad) EHITUSTÖÖSTUS (laast- ja kiudplaadid, vineer) MÖÖBLITÖÖSTUS TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUS
võtavad vastu objektidelt (toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt) peegelduvat kaja. Huvitav fakt on see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, ehk siis idast läände. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. Ühe ruutkilomeetri suurusel alal võib loendada üle 1000 erineva puuliigi, kusjuures uute liikide avastamine jätkub. 2 3
arapaima (ehk kohaliku nimega paiche), kuulsamatest aga barrakuda ning piraaja. Huvitav fakt on ka see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. 3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on vihmametsas vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt.
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
tähtkujudel, horoskoopidel ning astroloogial on tõepoolest otsene mõju elule maal. On avastatud, et maa liikumine mööda Linnuteed on mõjutanud läbi aegade ka maa liigistikku. Eri liiki loomade väljasuremine ning tekkimine pole mõjutatud vaid evolutsiooni poolt ning hiljutised uurimused on tõestanud, et astroloogia kaudu võime me leida vastuseid küsimustele, millele evolutsioon pole vastuseid leidnud. Fossiile uurinud teadlased avastasid, et liigirohkus on tõusnud maal iga 62-miljoni aasta tagant. Suured väljasuremised on samuti mõjutatud selle tsükli poolt. Tuleb välja, et päike liigub üles-alla Linnutee Galaktikas iga 64-miljoni aasta tagant, mistõttu arvatakse, et elutsüklit mõjutavad kosmilised tegurid. Kui päike jõuab 64-miljoni aasta möödudes Linnutee ääreni, hakkavad teda tabama kosmilised kiired, mis tekitavad pilvi (maa jahtub tervikuna), osoonikihi hävimise ning elu väljasuremise. [12]
J. Lenné projekti järgi peahoonest põhja poole looklevate teedega vabakujuline park. 20. sajandi algul tehtud ümberehitustega täiendati järve kaldaterrasse M. von Sieversi kavandatud treppide, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. 1923. aastal eraldati pargi kõrval asuv lage ala ülikooli dendropargi tarbeks. Istutustöödega alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli sinna istutatud 2900 puud ja põõsast. Rajamisel võeti eesmärgiks liigirohkus, nii kasvas sel ajal dendropargis 400 taksonit puid ja põõsaid. 1990. aastail istutati mõisapargi korrastamise käigus üksikpuid ja puudegruppe; lõunaväravani viivat pärna-alleed noorendati.“ (Keskkonnaamet 2015) Pargi liigirikkus „Raadi park koosneb eriilmelistest osadest, mida eraldab Raadi järv. Ajaloolise peahoone ümbruse terrassidel on suhteliselt vähe vanu puid; selle vastas teisel pool Raadi järve asub
lummust ajavoolus. 9)Ligipääsetavus ja lähedus- lihtsalt ligipääsetav ja võimalik kasutada kõigil. Teine periood: täiskasvanud ja vanemad Täiskasvanud vanuses 20-65 on suur rühm erineva arvamuse ja elustiiliga inimesi. Mõni armastab lõbustusparke, teine metsikut loodus, kolmas karjamaid ja salumetsi. Enamik väljendab siiski kindlat vajadust eelatavalt iga päev viibida suuremas sundimatus looduses või pargis, mille põhiomadusteks on rahulikkus, ruumikus ja liigirohkus. Rohelised alad on on olulised selleks, et inimesed taas tasakaalu leiaksid. Vaheldusrikkas õuekeskkonnas tuleb lihtalt leida koht, mis vastaks kõige paremini antud hetkemeeleolule, olgu siis lohutuse otsimise või rõõmuga. Täiskasvanud külastavad neil puhkudel sageli oma vanu meeispaiku. Võib-olla on tegu aja kulgemise või iseenda ja küpsuse mõistmise otsinguga: küsimusega, kesma praegu olen ja milliseks olen saanud (Grahn 1991, 1994). Kõigi uuringute puhul
Kõige suuremad troopilise vihmametsa massiivid esinevad Lõuna-Ameerika (Amazonase madalik), Kagu-Aasia (Sunda saarestikud ja Uus-Guinea) ning Aafrika ekvaatorilähedastes piirkondades. Väiksemad, kuid koostiselt vaesemad vihrnametsa massiivid esinevad ka subekvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes (eranditult sademeterikastel tuulepealsetel mäenõlvadel). Troopilise vihmametsa silmapaistvamaks iseärasuseks on erakordne liigirohkus ja seda ka puude-dominantide hulgas. Ei ole haruldaseks, kui ruutkilomeetri suurusel alal loendatakse 200-300 erinevat puuliiki. Troopilist vihmametsa kirjeldades kõnelevad mitmed autorid kolmest, neljast, seitsmest ja isegi kaheteistkümnest rindest, millest koosnevat mets. Kuid väga paljud uurijad väidavad, et puude mistahes grupeerimine kõrguse järgi on subjektiivne ning rindeid tegelikkuses ei eksisteeri. Sageli väidetakse, et troopiline vihmamets koosneb mitmest rindest
Energiavoog ökosüsteemis määrab ja piirab (limiteerib) järgmiseid suhteid: 1. Taimede-produtsentide ja loomade-konsumentide suhteid; Kiskjate ja saakloomade suhteid; Organismide arvukust ja liigilist koosseisu koosluses. 48.Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. Geneetiline mitmekesisus – genetic library. Geenidel erinevad alleelid – vajalik liigi säilimise ja evolutsiooniliste muutuste toimumise jaoks. Kas eksisteerib ideaalset genotüüpi? Liigirikkus ehk liigirohkus - liikide arv mingis uuritavas bioüksuses, arvestamata üksuse pindala. Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum
1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemi...
lateriitpinnas). Vihmametsad on orgaanilise aine produktsiooni poolest maailma tootlikumaks õkosüsteemiks. Taimedele vajalik toitainete varu on kogunenud fütomassi. Orgaanilise aine lagunemine on väga kiire. Sellele aitavad lisaks mikroorganismidele kaasa termiidid. Metsa raie järgselt tekib kiire mulla mineraalainete väljauhtumine ja erosioon, mida metsaga pidavalt kaetud aladel ei esine. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. 1 km2 suurusel alal võib loendada üle 1000 erineva puuliigi, kusjuures uute liikide avastamine jätkub. Primaarse vihmametsa struktuuri määrab kõrge puurinne, mis koosneb paljudest erinevatest puuliikidest. Kõrgeim puurinne koosneb 40-50 (kuni 60 m) kõrgustest hajusalt paiknevatest puuhiiglastest ja umbes 25-30 (40) meetri kõrgusel paiknevast ülarindest, mille all paikneb veel 1-2 rinnet. Teine rinne on tavaliselt 15-30 ja kolmas 5-15 m kõrgune. Maapinnani jõuab vähe valgust.
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
nõudlikuks. Teiselt poolt aga püütakse niidumurudega jäljendada looduslikke maastikke ning taimekooslusi, mistõttu kasvupinnase koostis peaks olema võimalikult lähedane looduslike niitude mullale ning lähtuma eelkõige rajatavas niidumurus kasutatavatest taimeliikidest. Ajalooliselt on niidud tekkinud looduse ja inimtegevuse koosmõjul välja kujunenud kasvukohtadesse, mida iseloomustab nii mikroreljeefi kui mulla omaduste küllalt suur varieeruvus ning sedakaudu ka liigirohkus. Sageli ongi otstarbekas niidumuru rajada otse olemasolevale pinnasele, parandades vajaduse korral selle 78 omadusi näiteks liiva lisamisega. Üldjuhul ongi püsivamad toitainetevaestele kasvukohtadele rajatud kooslused; viljakatel kasvukohtadel ei ole rikkalikult õitsvad niidutaimed konkurentsivõimelised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
