ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Kodune kontrolltöö 11. klass (20061) 1.Mida kujutavad endast pöörisvoolud? Pöörisvoolud on elektrivoolud, mis tekivad elektrijuhis teda läbiva magnetvälja tugevuse muutmisel või püsimagnetvälja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes. Muutuva magnetvälja tõttu tekib juhis suunatud liikumine. Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. 2.Milles seisneb pöörisvoolude kahjulik toime ja kuidas seda vähendada?
elektromotoorjõud. Paigalseisvas juhis paneb elektronid liikuma elektriväli, mille tekitab muutuv magnetväli. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse olemus seisneb vabadele laengutele mõjuva elektrivälja tekkimises. pööriselektriväljad elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu, vaid need on kinnised kõverad nagu magnetvälja jõujoonedki. Pööriselektrivälja jõujoonte suund ühtib induktsiooni voolusuunaga. Foucault´ vooluseadus ehk pöörisvoolud Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Eneseinduktsioonnähtus, kus tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni
Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse pöörisvooludeks (ka Foucault' [fukoo] voolud nende esimese uurija, prantsuse füüsiku Léon Foucault' (18191866) nime järgi). Pöörisvoolud kuumendavad metalli, milles nad kulgevad, ning tekitavad magnetvood, mis Lenzi
Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse pöörisvooludeks (ka Foucault' [fukoo] voolud nende esimese uurija, prantsuse füüsiku Léon Foucault' (18191866) nime järgi). Pöörisvoolud kuumendavad metalli, milles nad kulgevad, ning tekitavad magnetvood, mis Lenzi
magnetväljaga samasuunaline(takistab kahanemist). Lenzi reegli praktiline rakendamine: 1)tuleb kindlaks teha välise magnetvälja jõujoonte suund 2)tuleb kindlaks teha, kas kontuuris magnetvoog kasvab või kahaneb 3)vastavalt Lenzi reeglile tuleb kindlaks teha kontuuris tekkiva magnetvälja suund 4)tuleb määrata induktsioonivoolu suund Induktsiooniseaduse rakendusi: Tänu EM induktsioonile tekivad elektrit juhtivates materjalides pöörisvoolud. Mida suurem on juht, seda väiksem on takistus, seda tugevamad on pöörisvoolud. Pöörisvoole saab kasutada juhtide soojendamiseks nt. Induktsiooniahi. , kasut. Mõõteriista osutite võnkumise vähendamiseks, heli taasesitamine magnetinfokandjalt(kassettid, arvuti kõvaketas, magnetkaardid), elektrodünaamiline mikrofon, elektrikarjus. Kahjulikud on induktsioonivoolud transformaatorites, nende vähendamiseks tehakse südamikud õhukestest metalllehtedest.
Faraday induktsiooniseadus näitab, et elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. i = k( /t) Lenzi reegel: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele Induktsiooniseaduste rakendusi: 1.Pöörivoolude tekkega kaasnev pidurdusefekt võimaldab summutada metallkehade võnkumisi. 2. Perioodiliselt muutuva magnetvälja abil tekitatakse aines pöörisvoolud, mille energia vabaneb soojusena. Sellel põhinevad induktsiooniahjud. Endainduktsioon on nähtus, kus voolu muutmise teel tekib magnetvoo muutus, mis põhjustab induktsiooni elektromotoorjõu. Induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud e tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul e= L* l 2 Wm= L*I = B*S*cos
Karol Pakkas ET21 Arvuti toiteplokk Arvuti toiteploki ülesanne on muundada ja alandada vahelduvvool(110-230v) stabiilseks alalisvooluks (3.3-12V), mida saab kasutada arvutikomponentides. Toiteploki põhilisteks komponentideks, milles kasutatakse materjalide isoleerivaid omadusi on trafod, kaablid, trükiplaat ja elektrolüüt kondensaatorid. Samas kasutatakse elektrijuhtmeid, mis on kaetud PVC-ga. PVC-l on väga hea suhteline dielektriline läbitavus = 3.0. Kaablite pistikute juures kasutatakse ka isolatsiooni juures kummi, millel on dielektriline läbitavus = 3.0 4.0. Toiteplokkide hindamisel on põhiliseks parameetriks toiteploki maksimaalne väljundvõimsus. Tänapäeval on tavalise koduarvuti keskmiseks toiteploki väljundvõimsuseks 300500 W. Mängurite ja teiste jõudlust vajavate arvutite toiteplokkide väljundivõ...
muutub. Neid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks, sest neid tekitab pööriselektriväli. Kui metallkeha magnetväljasliigub, siis pidurdatakse selle keha liikumist pöörisvoolude poolt. Keha kineetiline energia muutub laengukandjate liikumise energiaks ning takistuse tõttu eraldub see energia soojusena. Pöörisvooludel põhineb ka induktsioonahi. Suure sagedusega perioodiliselt muutuva magnetvälja abil tekivad aines pöörisvoolud, mille energia vabaneb soojusena. Soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele ei toimu. Elektromagnetilist induktsiooni kasutatakse magnetiliselt salvestatud andmete taasesitamiseks( helid või kujutised). Tähtsamaks detailiks on juhtmepool, mis asub ketta või lindi magnetkihi läheduses. Domeenide magnetväli muudab pooli läbivat magnetvoogu. Poolis tekivad induktsioonivoolu võnked. Nende tugevus ja sagedus on määratud domeenide magnetväljaga.
t Lenzi reegel induktsioonivool omab sellist suunda, et selle voolu poolt tekitatud magnetvälja voog püüab takistada (kompenseerida) induktsioonivoolu põhjustanud magnetvoo muutust; EMI elektriväli erinevalt paigalseisvaid laetud kehi ümbritsevast väljast on see väli pööriseline (kinniste jõujoontega, mittepotentsiaalne); Foucault´ voolud mikroskoopilised pöörisvoolud, mis tekivad massiivsetes juhtides, mille tõttu juhid soojenevad (kasutatakse induktsiooniahjudes juhtivast ainest kehade kontaktivabaks kuumutamiseks, nt mikrolaineahi); Eneseinduktsiooni nähtus seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises suletud juhtivas kontuuris tänu voolutugevuse muutumisele selles kontuuris, mis põhjustab magnetvoo muutumise läbi kontuuri poolt ümbritsetud pinna; EMI seadus eneseinduktsiooni jaoks eneseinduktsiooni emj on võrdeline kontuuris kulgeva
ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele.
1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...
Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Mineraal on looduslik tahke
Valem, tähised valemis. *10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis. *11. Mida nim. kondensaatoriks? Kondensaatorite liigid ja kasutamine. Kondensaatori energia ja *plaatkondensaatori mahtuvuse valem. *12. Mida nim. endainduktsiooniks? Millistes vooluringides tekib? *13. Mida iseloomustab induktsiivsus? Tähis, ühik. Defineeri 1 H. *14. Pooli magnetvälja arvutamisvalem, tähised valemis. *15. Too näiteid induktiivsuse kasutamisest. *16. Pöörisvoolud ja nende rakendusalad. Lorentzi jõud, elektromagnetiline induktsioon, mahtuvus ja endainduktsioon G2 klass KT. nr. 2. 1. Ühtlasse magnetvälja induktsiooniga 0,085 T lendab risti jõujoontega elektron kiirusega 46 Mm/s. Leida magnetväljas elektronile mõjuv jõud ja trajektoori raadius? 6,2 * 10 -3 N 2. Elektron liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega ristuvas tasandis mööda ringjoont raadiusega 10 cm
sekundaarpool, raudsüdamik. Töö põhineb EMI nähtusel, kuna prim.pooli läbib vahelduvvool, tekitab see muutuva mag.välja, mis indutseerib EMI sek.poolis (ka prim.poolis esineb takistav EMI nähtus). Kehtib seos: U 1/U2=n1/n2=k (ülekandearv) k<1 U tõstev, k>1 U madaldav (PU1>U2). Raudplekkidest südamik on vajalik mag.voo tugevdamiseks. Plekid on üksteisest eraldatud, et suurendada südamiku takistust, muidu tekiksid südamikus tugevad pöörisvoolud. Aktiivtakistus füüs. suurus, mis isel. akt.koormuse omadust muundada elektromag.välja en. pöördumatult teissteks en.liikideks ning piirata I-d. R=l/S (-eritakistus,l-jutmelõigu pikkus, S-ristlõikepindala) Tähis R, 1. Seega sõltub R aine eritakistusest, juhtmelõigu pikkusest, ristlõikepindalast. R-i põhjustab kitsamas mõttes suunatud laengukandjate vastastikmõju teiste aineos.- ga, mille käigus eraldub soojust, laiemas mõttes kõik need jõud, mille vastu el.vool tööd teeb
sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese pööriseline liikumine on Maa tugeva magnetvälja põhjustajaks. Välistuum Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km
Vahelduvmagnetväli indutseerib voolujuhis elektrimotoorjõu, mis on voolujuhile rakendatud pingele vastassuunaline. Selle emj väärtus on seda suurem, mida rohkem magnetvälja jõujooni haarab voolujuhi mingit osa voolujuhi keskmist osa haarab rohkem jõujooni kui tema pindmist osa. Seega indutseeridakse voolujuhi keskmes suurima väärtuseda vastuemj. See vastuemj tekitab vooljuhis pöörisvoolud, mis geomeetriliselt liituvad liituvad põhivooluga. b. Juhul kui voolujuhid paiknevad teineteise läheduses, mõjutavad neid läbivate voolude poolt tekitatud vahelduvmagnetväljad vastastikku teineteist, mille tulemusena voolujaotus voolujuhi ristlõike ulatuses võib muutuda veelgi ebaühtasemaks. See ongi lähedusefekt, mille kvantitatiivseks hindamiseks
Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Laamad võivad triivida horisontaalselt kuna vahevöö ülaosas põhjustab rõhu vähenemine kivimite ülessulamist, pöörleva Maa tingimustest võivad aga mõni kuni paarkümmend %
4. Magnetvälja järgi määrame voolusuuna Induktsiooniseaduse rakendusi Tänu elektromagnetilisele induktsioonile tekivad elektrit juhtivas materjalis ringikujulised voolud, mida nim. pöörisvooludeks Kahjulikud induktsioonivoolud · Trafo südamikud (pöörisvoolude vähendamiseks tehakse trafode südamikud õhukestest lehtedest) Kasulikkus · Magnetsummuti (osutis tekivad pöörisjooned, mis takistavad osuti liikumist) · Induktsiooniahi (tekitatakse pöörisvoolud ja selle tagajärjel soojenevad) · Magnetkandjatelt info lugemine (erineva magneetumisega piirkonnad tekitavad elektromotoorjõu) · Elektrikarjus (traadis on vool, loom läheb vastu traati maandab, tekib voolukatkestus, magnetväli muutub, indutseeritakse elektronotoorjõud, mis on tunduvalt suurem kui juhtme toitepinge) Endainduktsioon. Induktiivsus Endainduktsiooniks nim. nähtust, kus juhtmes induktsioonielektromotoorjõu tekkimiseks
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Maakoor on valdavalt tahke ja
Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal vesi vedelal kujul ei esine. 3. Maa siseehitus 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks
Jõud, millega see väli mõjutab laengut q avaldub endiselt valemiga F-> = qE->. Pööriselektrivälja töö positiivse ühiklaengu ümberpaiknemisel suletud liikumatu juhi ühekordsel läbimisel võrdub induktsiooni elektromotoorjõuga selles Väga tugevad induktsioonivoolud võivad tekkida massiivsetes juhtides. Selliseid voole nimetatakse Foucault´ vooluseaduseks ehk pöörisvooludes. Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Sellepärast ei tehta transformaatoritele, elektrimootoritele ja generaatoritele massiivseid raudsüdamikke, vaid need koostatakse üksteisest isoleeritud metallilehtedest. 20. Induktsiooni elektromotoorjõud liikuvates juhtides Kui juht liigub magnetväljas, siis koos juhiga liiguvad ka tema vabad laengud. Seetõttu mõjutab magnetväli neid laenguid Laurentzi jõuga, mis kutsub esile laengute liikumise juhis.
Vahevöö ehk mantli ülemist osa on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7%
energiaks? 2. Milleks muundub toteallikast saadav elektrienergia vooluga juhtme liikumisel magnetväljas? 3. Milline on juhtmele mõjuv jõud? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 4. Mis põhimõttel töötab lihtsaim elektrimootor? 34.Pöörisvoolud. 1. Millal ja kus indutseeritakse elektrivool? 2. Milliseid voolusid nimetatakse pöörisvooludeks? (ehk Foucoult´/fukoo/ vooludeks). Kuidas seda nähet seletada? 3. Kus pöörisvoolud tekivad, mida nad teevad? 4. Mida nimetatakse pöörisvoolukadudeks? 5. Mida pöörisvoolukadude vähendamiseks tehakse? 6. Kas pöörisvoolud on kasulik või kahjulik nähe? Tuua näiteid. 35.Induktiivsus. 1. Mis takistavad juhis elektronide suunatud liikumist 2. Millest oleneb endainduktsiooni emj.? 3. Mida nimetatakse pooli induktiivsuseks ja kuidas induktiivsust tähistatakse? 4. Mida nimetatakse induktiivtakistuseks? 5. Millal võrdub pooli induktiivsus ühe henriga? 6
Elektrikaarahjudes kasutatakse kahte sulatusmeetodit: Oksüdeerimisperioodiga sulatusmeetod Oksüdeerimisperioodita sulatusmeetod Induktsioonahjudes toodetakse kõrgkvaliteetseid eriteraseid ja teiste metallide sulameid. Induktsioonahi töötab transformaatori põhimõttel, mis tähendab, et elektrienergia antakse primaarahelalt sekundaarsele. Primaarmähiseks on induktor, kuhu juhitav vahelduvvool indutseerib sekundaarmahiseks olevas sulatatavas metallis pöörisvoolud. Induktori toitmisel kasutatakse nii kõrg- kui ka tööstussagedusega voolu, sõltuvalt tiigli mahust ja täite takistusest. Induktsioonahjudes viiakse läbi oksüdeerimisperioodita sulatust. Induktsioonisulatuse iseärasuseks on metalli pidev segunemine tiiglis pöörisvoolude toimel, mis tagab temperatuuri ja koostise ühtlustumise. Induktsioonahjude eelised võrreldes elektrikaarahjudega: Võimalus toota väga väikese süsiniku sisaldusega teraseid
Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline Maakoore kivimiline koostis maakoor maakoor on meie planeedi unikaalse settekivimid geoloogilise arengu produkt.
kiirendamata/aeglustamata, on Hall-anduri pinge stabiilne. Pidurdamisel anduri kere ja summutusplaadi liikumine aeglustub, püsimagnet, aga püüab jätkata liikumist. Selle liikumise tulemusena indutseeruvad summutusplaadis pöörisvoolud, mis tekitavad püsimagneti magnetväljale vastupidise magnetvälja. Summaarne magnetväli väheneb ja põhjustab Hall-elemendis pinge muutuse. Mida suurem on püsimagneti liikumine summutusplaadi suhtes seda rohkem summaarne
Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessaulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnaks. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jääb tuum, mis jaguneb kaheks: Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. 4 Maa pöörlemine
Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Tänapäevaks on selgunud, et astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise s.o basaltse magma tekke piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tänapäevaks on Maalt leitud ligi 3600 eri liiki mineraale. Vaadeldes litosfääri elemendilist koostist, näeme, et selle keskkonna mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana
arvbuus Fileerimisnuga painduva teraga, 18-24 cm pikkune. Kala ja liha fileerimiseks. Koorimisnuga kaarja teraga, kartulite, puuviljade ja köögiviljade koorimiseks. Oivaline sokolaad ja parmesani juustu kaabeteks, samuti sobilik riknenud piirkondade eemaldamiseks viljadelt. Induktsioonpliit klaaskeraamilise pealispinnaga pliit, mille tööpõhimõte seisneb pliidi pinna all olevat pooli läbivas elektrivoolus. Pooli ümber tekib magnetväli, mis omakorda tekitab pöörisvoolud pliidile asetatud nõus. Pöörisvoolude tulemusel tekib nõu põhjas ja seintes soojus. Induktsioonkuumutuse meetodil muutub näiteks vee keetmine keskmiselt kaks korda kiiremaks ja poolteist korda ökonoomsemaks võrreldes "tavalise" keraamilise kuumutustsooniga. Luakatted Rootsilaud kasutatakse nii hommiku-, õhtu- kui ka lõunasöökide serveerimisel. Lauale pandakse korraga kogu eine, nii eel-, pea-, kui ka järelroad, serveerides need kaunilt kujundatuna suurtelt vaagnatelt.
kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel asuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. Võrdlus: näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km
600/4=150s= 2,5 min 6.1 Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluringi all mõistetakse mingit tarvitit, mida sümboliseerib reostaat R. Kui jätta R muutumatuks ja suurendada pinget U mingi arv korda siis suureneb vool I sama arv korda. Järelilult on vool võrdeline pingega. Vool on ka pöördvõrdeline takistusega. Siit tulenebki Ohmi seadus vooluringi osa kohta: vool vooluringi mingis osas on võrdeline selle osa pingega ja pöördvõrdeline sama osa takistusega. I=U/R U=I*R ja R=U/I 2. Pöörisvoolud Mähise toitmisel vahelduvvooluga, mille tugevus ja suund pidevalt muutuvad, tekib südamikus vahelduv magnetvoog. Selle muutumine indutseerib selles samas südamikus ringvoolud. Neid ringvoolusid nim. pöörisvooluks. 3.Vahelduvvoolu saamine Tänapäeval töötavad elektrijaamad toodavad kolmefaasilist voolu. Kolmefaasiline voolu eelis: 1)lihtne pöörleva magnetvälja saamine 2)kolmefaasilise voolu on lihtne toota ja ökonoomne üle kanda. Kolmefaasiline süsteem koosneb kolmest võrdse
vähendamise eesmärgil räni. Elektrit juhtivas kehas (magnetahelas) indutseeritakse vahelduvmagnetvälja mõjul pöörisetaoline elektrivool. Pöörisvooluga kaasnevad soojuse eraldumine ja energiakadu (pöörisvoolukadu). Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod. Trafosüdamiku koostamisel tekivad paratamatult õhuvahed üksikute trafopleki kokkupuutekohtades. Mida suurem on õhupilu, seda suurem on vajalik magneetimisergutus ja tühijooksuvool antud suurusega magnetvoo tekitamiseks. Seetõttu asetatakse südamiku plekid südamiku koostamisel üksteisele järgnevates kihtides vaheldumisi, et plekkide kokkupuutekohad ei ühtiks.
4 Elektromagnetiline induktsioon 54 4.1 Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 54 4.2 Juhtmes indutseeritav elektromotoorjõud 54 4.3 Lenzi reegel 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud 56 4.5 Mehaanilise energia muundamine elektrienergiaks 57 4.6 Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks 58 4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5
See saadakse pindkihi kiire kuumutamise ja sellele järgneva kiire jahutamisega. Meetodid: a) Leekkarastus - pind kuumutatakse atsetüleenhapnikuleegis ja kohese jahutamisle veejoaga. Meetod on lihtne, seda kasutati varem, puuduseks on kuumutusT ja karastatud kihi sügavuse reguleeritavus. b) Kõrgsageduskarastus - detail asetatakse vasktorust induktorisse, seal tekib magnetväli, mis indutseerib metallis pöörisvoolud, need omakorda kuumutavaddetaili pinnakihi mõne sekundiga ja siis järgneb detaili jahutamine veega. Mida suurem on sagedus, seda vähem on voolu sisenemise sügavus. Eeliseks on karastanud pinnakihi sügavuse täpne reguleeritavus, puuduseks induktori valmistamine ja režiimi määramise maksumus. c) elektrolüütkarastus – detaili katoodne kuumutamine 5-10%-lises soodavesilahuses. d) laser-elektronkiirkarastus – kas.seadmete maksumuse keerukuse
Maakoort koos astenosfääri peale maakoorr jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega litosfäär Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks astenosfäär plastiline välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. alumine vahevöö vahevöö tahke välistuum vedel tuum sisetuum tahke Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus, millele viitab asjaolu, et seismilised ristlained sumbuvad seal täiesti. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa sisetuumas on nikkelraua mass kõrge rõhu tõttu tahkes olekus. 2. Laamade liikumine ja sellega kaasnevad geoloogilised protsessid. Millistes piirkondades mis protsessid toimuvad vaja kaardil ära tunda (kaardil on näha laamade piirid). Litosfäär jaguneb plaatideks ehk laamades, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamasid liigutavad vahevöös tekkivad konvektsioonivoolud ehk kivimassi liikumised
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks.
Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma
See saavutatakse pinnakihi kiire kuumutamisega ja järgneva kiire jahutamisega. Pindkarastuseks saab kasutada erinevaid kuumutusmeetode: Leekkarastus seisneb detaili pinna kuumutamises atsetüleenihapnikuleegis ja koheses jahutamises veejoaga, karastatud kihi paksus on vastavalt vajadusele 2-5mm, Kõrgsageduskarastuse korral asetatakse detail vasktorust induktorisse, millest läbijuhitav kõrgsagedusvool (500-10 000 000 Hz) tekitab magnetvälja, mis indutseerib metallis pöörisvoolud, need kuumutavad detaili pinnakihi mõne sekundiga karastustemperatuurini. Järgneb detaili jahutamine veega. Kuumutussügavus ja seega saadav karastuva pinnakihi paksus sõltuvad eelkõige voolusagedusest. Mida suurem on sagedus, seda väiksem on voolu sisenemise sügavus. 17.2. Terase termokeemiline töötlus Termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus koos difusioonist tingitud struktuurimuutustega.
Tõuseb detaili vastupanu väsimusele, kuna martensiitmuutusest tingitud mahu muutus tingib surve pingete tekkimist pinnakihis. Leekkarastust kasutatakse põhiliselt üksiktootmisel, sammuti pikkade ja suurte toodete (võllid, pingivängid jt) karastamisel. Kõrgsageduskarastus Kõrgsagedus- ehk induktsioonkarastamise korral kasutatakse induktaatori poolt loodud kõrgsagedusvoolu poolt tekitatud magnetvälja, mis omakorda indutseerib metallis pöörisvoolud. Pöörisvoolud kuumutavad detaili kihi mõne sekundiga karastustemperatuurini, detail jahutatakse veega. Kuumenemissügavus ja sellega kaasnev karastussügavus sõltub voolu sagedusest ( mida suurem on sagedus seda väiksem on voolu sisenemissügavus). Induktsioonkuumutamisel kasutatakse sagedusvoolu 500-10 000 000 hz. Sujuvalt ja võimalikult ühtlase induktsioonkuumutamise saavutamiseks tuleb iga detaili jaoks valmistada vastava kuju ja kontuuriga vesijahutusega vasktorust induktor. Kõrgsageduskarastus
vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. mandriline ookeaniline maakoor settekivimid maakoor graniit basalt vahevöö Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende
ahelast teise, vaid varje kaudu maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda võimsate väljundtrafode korral ja parim vahend sellise tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 46 6.6 Transistori töö lülitireziimis e. impulssreziimis 6.6
Indutseeritud pöörisvool tekitab vastavalt Lenzi reeglile (parema käe reegel) omakorda magnetvälja, mis on polaarsuselt vastupidine pöörisvoolu tekitanud magnetväljale. Teisisõnu: indutseeritud pöörisvoolu magnetväli püüab kompenseerida teda tekitanud magnetvälja olemasolu. Pöörisvoolude magnetvälja tõttu esinevad juhtide või ka näiteks pooli ja selle südamikus paikneva püsimagneti vahel tõuke- ja tõmbejõud. Nagu kõik elektrivoolud, tekitavad ka pöörisvoolud elektromagnetväljasid ja muudavad keskkonna temperatuuri. Selle kohta oli ka näide kuidas ta mingeid tükikesi mööda metall plaati alla lasi libiseda. 46. Induktiivsus. Omainduktsioon. ε = - L* (dI/dt) Tuletamine; ε = - (dΦ/dt) = - (d/dt)* (L * J )= - L* (dI/dt) Omainduktsiooni ehk eneseinduktsiooni ε tekib voolutugevuse muutmisel vooluringis endas, kus on olemas induktiivsus (induktiivsus on elektromagnetilist induktsiooni iseloomustav suurus)
trafo ümbritsetakse suure magnetilise läbitavuse materjalist kopsikuga. Joonis 2.7.4 Sel juhul sulgub magnetvoog väiksema magnetilise juhtivuse ahela kaudu (kopsiku kaudu) ning ei välju enam ümbritsevasse ruumi. Kasutatakse ka elektrostaatilist varjet mis on samuti trafot ümbritsev "kopsik" kuid ta valmistatakse tavaliselt Al või Cu. Taolise varje toime on teistsugune nimelt indutseerib puistemagnetvoog hea juhtivusega varjes pöörisvoolud ja nende poolt tekitatud magnetvoog on suunatud puistemagnetvoole vastu ning ta kompenseerib viimase toime. Magnetilised varjed on tõhusad madalatel sagedustel elektrostaatilised varjed kõrgemad sagedused. Tagasiside ühise toiteallika kaudu avaldub kõige ilmekamalt kolmastmelise võimendi puhul Joonis 2.7.5 Kui väiksena me püüaks teha toiteallika sisendtakistust on ta ikkagi reaalselt olemas. Suurima signaaliga ja suurima vooluga on kolmas aste ja see vool tekitab
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib varjes pöörisvoolud, pöörisvoolude magnetväli on aga suunatud teda indutseeritava magnetväljale vastu ja kompentseerib viimase. Magnetilised varjed on efektiivsed madale sageduse signaalide korral elektrostaatilised aga kõrgemate sageduste korral. Operatsioon võimendi. Operatsioonvõimedil on kaks sisendit ja üks väljund ja väga oluline tunnus on se et tal peab olema sümeetriline toitepinge ehk maa suhtes kaks võrdset pinget E1 ja E2.
vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda 105 tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. 106 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID Vedelkristallindikaatorite (LCD - Liquid Cristal Display) töö põhineb vedelkristallides esinevatel elektrooptilistel nähtustel
Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. 76 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
