Maa siseehitus - lühitutvustus (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Planeet Maa

Planeet Maa Referaat "Helesinise planeedi" ajalugu  Maad hüütakse tema värvuse järgi ka "helesiniseks planeediks". Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, suuruselt viies ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult on olemas

Astronoomia

7

doc

Füüsika referaat maast

Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j

Füüsika

8

pdf

Kordamine kontrolltööks - Litosfäär.

Kordamine KT­ks litosfäär    1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?  Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega,  puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete  uurimisega.    2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades?  Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal.  a. Pinnalained ehk L­lained  aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa  siseehitusest  b. Pikilained ehk P­lained  kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui  ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s)  c. Ristilained ehk S­lained  kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes  keskkonnas(6­7 km/s)    3.Maa siseehitus, erinevate osade

Litosfäär

10

docx

Maa, Päike ja meie Galaktika

Tänu maapinnal leiduvale veele ja hapnikurikkale atmosfäärile on tekkinud tohutul hulgal elusorganisme. Maa on koduks inimestele ja miljonitele teistele liikidele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid arvatavasti tekkisid esimesed eluvormid miljard aastat pärast Maa teket. Maa tiirleb ümber Päikese, kulutades ühe tiiru tegemiseks 356,26 päeva ehk ühe aasta. 3 Maa siseehitus ja koostis Maa kõige välimist kihti nimetatakse maakooreks ja see jaguneb 17 osaks, mida nimetatakse laamadeks. Need laamad ei püsi paigal, vaid triivivad aeglaselt sulanud kivimitest moodustunud kihil, mida nimetatakse astenosfääriks. Aeglased voolused astenosfääri pinnal panevad liikuma ka laamad. Kui laamad põrkuvad kokku, eemalduvad või nihkuvad teineteise suhtes, võib juhtuda tugevaid maavärinaid ja sündida vulkaane ning tekkida võimsaid mäeahelikke. Sellist Maa

Füüsika

32

odp

Maa-tüüpi planeedid

Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Maa .  Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüst eemi planeet . Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.  Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana- kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).  Merkuuri orbiit Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km. Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km. Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km. Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km. Orbiidi pikkus: 360 000 000 km.  Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva.Merkuuri keskmine

Füüsika

3

odt

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Vedela me

Astronoomia

6

docx

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene käinud ainult Maa kaaslase Kuu pinnal. Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks laamaks, mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud. Umbes 71% Maa Maa pinnast

Megamaailma füüsika

7

odp

Füüsika slideshow - Maa

MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu  Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis miljonite aastate vältel planeedi pinnal ringi liiguvad. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ­ ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja sa

Bioloogiline füüsika

Kommentaarid (1)