Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 2. töö kordamisleht - Elektromagnetväli (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nim Lorentzi jõuks?
  • Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont?
  • Mida nim magnetvooks?
  • Milleks kasutatakse Lenzi reeglit?
  • Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis?
  • Mida nim kondensaatoriks?
  • Mida nim endainduktsiooniks?
  • Millistes vooluringides tekib?
  • Mida iseloomustab induktsiivsus?
KORDAMISKÜSIMUSED Kontrolltöö nr. 2. G2 klass
Elektromagnetväli
*1. Näiteid laetud osakeste liikumisest magnetväljas.
*2. Mida nim. Lorentzi jõuks? Valem, tähised valemis.
*3. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks. Sõnastus ja kasutamine näidetes.
*4. Mis tingimusel liigub osake magnetväljas mööda ringjoont ? Sellise ringjoone raadiuse *arvutusvalem, tähised valemis. Mass – spektromeeter.
*5. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Nähtuse avastaja ja avastamise aeg.
*6. Mida nim. magnetvooks? Tähis, ühik. Valem, tähised valemis.
*7. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus. Valem, tähised valemis.
*8. Milleks kasutatakse Lenzi reeglit? Sõnasta Lenzi reegel.
9. Mis põhimõttel tekib elektromotoorjõud magnetväljas liikuvas juhis? Valem, tähised valemis.
*10. Defineeri elektrimahtuvus? Valem, tähised valemis.
*11. Mida nim. kondensaatoriks? Kondensaatorite liigid ja kasutamine. Kondensaatori energia ja * plaatkondensaatori mahtuvuse valem.
*12. Mida nim. endainduktsiooniks? Millistes vooluringides tekib?
*13. Mida iseloomustab induktsiivsus? Tähis, ühik. Defineeri 1 H.
*14. Pooli magnetvälja arvutamisvalem, tähised valemis.
*15. Too näiteid induktiivsuse kasutamisest.
*16. Pöörisvoolud ja nende rakendusalad.
Lorentzi jõud, elektromagnetiline induktsioon , mahtuvus ja endainduktsioon
G2 klass KT. nr. 2.
1. Ühtlasse magnetvälja induktsiooniga 0,085 T lendab risti jõujoontega elektron kiirusega 46 Mm/s. Leida magnetväljas elektronile mõjuv jõud ja trajektoori raadius? 6,2 * 10 -3 N
2. Elektron liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega ristuvas tasandis mööda ringjoont raadiusega 10 cm. Leida elektroni kiirus, kui magnetvälja tugevus on 0,2 mT 3,5 * 10 6 m/s
3. Prooton liigub vaakumis ühtlases magnetväljas, mille induktsioon on 0,2 mT, jõujoontega ristuvas tasandis. Leida prootoni trajektoori trajektoori raadius, kui ta kiirus on 1,2 km/s. Kui suur on prootoni tiirlemisperiood ? 0,06 m ; 0,30 ms
4. Sirgjuht liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega risti kiirusega 25 cm/s. Leida juhi pikkus, kui magnetvälja magnetiline induktsioon on 0,0038 T ja juhis indutseeritud emj on 28 mV. 0,3 m
5. Sirgjuht pikkusega 120 cm liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega 17 ° nurga all kiirusega 15 m/s. Leida magnetvälja magnetiline induktsioon, kui juhis indutseeritakse emj 6,2 mV. 1,17 * 10-3 T
6. Metallrõngas raadiusega 4,8 cm on astetatud magnetvälja, mille magnetiline induktsioon on 0,0012 T, risti jõujoontega. Rõnga välja viimine kestis 0,25 s. Leida rõngas indutseeritud emj keskmine väärtus? 0,035 mV
7. Raam, millel on 25 keerdu, asub magnetväljas. Leida raamis indutseeritud emj, kui magnetvoog muutub raamis 0,16 s jooksul 0,098 Wb kuni 0,013 Wb – ni? 13,3 V
8. 75 keerust koosnevas poolis on magnetvoog 4,8 mWb. Millise ajaga peab magnetvoog kaduma, et poolis indutsseruks emj 0,74 V? 0,48 s
9. Kui suur eneseinduktsiooni emj tekib poolis induktiivsusega 68 mH, kui 0,012 s jooksul kahaneb temas vool 3,8 – lt A 0 – ni? 22 V
10. Leida pooli induktiivsus , kui voolu vähenemisel 2, 8 A võrra 62 ms vältel tekkis temas eneseinduktsiooni emj 14 V? 0,31 H
11. Millise ajaga kasvab vool 0 –st kuni 11,4 A – ni poolis, mille induktiivsus on 240 mH, kui seejuures tekib eneseinduktsiooni emj 30 V? 0,0912 s
12. Leida pooli induktiivsus, kui voolul 6,2 A on temas magnetvälja energia 0,32 J. 19 mH
13. Kondensaatori mahtuvus on 2 µF ja tema katete vaheline pinge on 200 V. Arvuta kondensaatori kattel oleva laengu suurus? 40 µC
14. Kondensaatori mahtuvus on 20 µF ja kattel oleva laengu suurus on 6 mC. Arvuta katete vaheline pinge? 300 V
15. Leia plaatkondensaatori mahtuvus, kui kondensaatori moodustavad kaks ringikujulist plaati , mille vahel on 1 mm paksune parafiinikiht. Plaadi diameeter on 20 cm. ε =2,1 0,58 nF
16. Plaatkondensaatori kummagi plaadi pindala on 520 cm2 . Millisele kaugusele peab õhus paigutama kondensaatori plaadid , et mahtuvus oleks 46 pF? 0,01 m
17. Plaatkondensaator koosneb kahest teineteisest 2 mm kaugusele paigutatud 200 cm2 pindalaga plaadist. Plaatide vahel on vilgukivi . Millise suurima laengu võib kondensaatorile anda, kui lubatav pinge on 3 kV? ε =6 1,5 μC
18. Plaatkondensaator koosneb kahest plaadist, kummagi plaadi pindala on 50 cm2. Plaatide vahel on klaasikiht. Milline suurim laeng võib koguneda katetele, kui läbilöök toimub elektriväljatugevusel 10 MV/m. ε =7 0,03 C
19. Kondensaator koosneb kahest alumiiniumpaberi ribast. Kummagi riba pikkus on 125 cm ja laius 2 cm. Dielektrikuks on parafineeritud paber paksusega 0,22 mm. Arvuta kondensaatori mahtuvus. ε =2,1
2 nF
20. Vilgukividielektrikuga plaatkondensaatori mahtuvus on 1400 pF. Kummagi plaadi pindala on 14 cm2. Leida vilgukivi kihi paksus? ε =2,1 0,019 mm
21. 2000 pF mahtuvusega kondensaatori valmistamiseks kleebitakse parafineeritud paberi mõlemale küljele alumiiniumpaberist kettad . Parafineeritud paberi paksus on 0,02 cm ja elektriline läbitavus on 2. Arvuta: katte pindala, katte pindala 0,023 m2 ; 0,085 m
Füüsika 2-töö kordamisleht - Elektromagnetväli #1 Füüsika 2-töö kordamisleht - Elektromagnetväli #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor
Sotsiaalkallakuga klasside 2. füüsika kontrolltöö kordamisleht. Sisaldab nii ülesandeid kui ka teoreetilisi küsimusi.

Sarnased õppematerjalid

Füüsika-elektromagnetiline induktsioon ülesanded
2
doc

Füüsika-elektromagnetilin e induktsioon+ülesanded

FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V] i = - n ------- n ­ juhtme keerdude arv , ­ magnetvoo muutus [Wb] t t ­ ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutumist. Kasutatakse induktsiooni

Füüsika
Elektromagnetiline induktsioon
2
doc

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon 1. Sissejuhatus *elektromagnetism uurib elektrivälja ja magnetvälja omavahelisi seoseid *paigal seisva laengu ümber on ainult elektriväli, ühtlaselt liikuva laeng ümber on magnetväli *kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli va

Füüsika
Elektromagnetväli
23
docx

Elektromagnetväli

registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsuma. Juba põhikooli Elektriõpetuses saime teada, et elektromagnetilisel induktsioonil põhineb generaatori töö. Teatavasti muundab generaator mehaanilist energiat elektrienergiaks, olles nii keskses rollis elektrienergia tootmisel. Elektromagnetnähtuste tundmaõppimine võimaldab meil mõista seda inimkonnale üliolulist protsessi. Lorentzi jõud. Selleks, et kirjeldada laengukandjate liikumist elektriväljas, mis tekib magnetvälja muutumisel, peame kõigepealt tutvuma magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõuga

Füüsika
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

mõjul laengute ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Töö laengu liikumisel elektriväljas Elektriväljas mõjub laetud kehale jõud kui laeng liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö ei sõltu trajektoori kujust. Töö elektriväljas laengu liikumisel mööda suletud kontuuri on võrdne nulliga. Selliste omadustega välju nim potentsiaaliväljadeks. A=F*s*cos A=q*E*d (J) d ­ laengute vaheline kaugus, mis on mõõdetud piki elektrivälja jõujoont. Pinge Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise tehtud töö ja selle laengu suhtega. U=A/q E=U/d Ühik V(J/C) Pinge on arvuliselt võrdne elektrivälja punktide potentsiaalide vahega.

Füüsika ii
Elektromagnetväli
2
docx

Elektromagnetväli

normaali vahel. 12. Millest sõltub magnetvoog? ­ Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. 13. Mis põhimõttel tekib induktsiooni elektromotoorjõud liikuvas juhis, valem, tähised? ­ Kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. (Ümar)E ­ elektromotoorjõud = Ak ­ töö / q - laeng 14. Mis on pööriselektrivälja tekke põhjuseks, millised on selle välja jõujooned? ­ Pööriselektrivälja tekke põhjuseks on magnetvoo muutumine. Selle välja jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 15. Mis on endainduktsioon? - Endainduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhtmes endas. 16. Mida nimetatakse induktiivsuseks? Millest sõltub induktiivsus

Füüsika
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

· Laengule mõjub elektriväljas jõud, kui laeng liigub, siis elektrivälka jõud teevad tööd. · Elektrivälja jõujoone- on sellised jooned, mis igas punktis tõmmatud puutja siht ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Suund plussilt miinusele. Homogeenne elektriväli- elektrivälja tugevus kõikides puntkides on ühesugune, seega laengu liikumise jõujooned on paralleelsed ja ühesuguse tihedusega. · Töö ei sõltu trajektoorist, vaid punktide vahelisest kaugusest d, mis möödetud piki jõujoont A=Eqd E-elektrivälja tugevus, q-laeng, d-punktide vaheline kaugus piki jõujoont Pinge elektriväljas- kahe punkti vaheline pinge on võrdne laengu ümberpaigutamisel A U= ühest punktist teise tehtava töö ja laengu suhtega. q J/C=V(volt)

Füüsika ii
Füüsika 2 kordamisküsimused
9
docx

Füüsika 2 kordamisküsimused

Töö laengu liikumisel elektriväljas -Laengule mõjub elektriväljas jõud, kui laeng liigub, siis elektrivälka jõud teevad tööd. -Elektrivälja jõujoone- on sellised jooned, mis igas punktis tõmmatud puutja siht ühtib - elektrivälja tugevuse vektori sihiga. Suund plussilt miinusele. Homogeenne elektriväli- elektrivälja tugevus kõikides puntkides on ühesugune, seega laengu liikumise jõujooned on paralleelsed ja ühesuguse tihedusega.  Töö ei sõltu trajektoorist, vaid punktide vahelisest kaugusest d, mis möödetud piki jõujoont A=σ/2ε0Eqd E-elektrivälja tugevus, q-laeng, d-punktide vaheline kaugus piki jõujoont Pinge elektriväljas- kahe punkti vaheline pinge on võrdne laengu ümberpaigutamisel ühest A U= punktist teise tehtava töö ja laengu suhtega. q J/C=σ/2ε0V(volt)

Füüsika
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
24
pdf

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT

elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Punktlaengu korral kehtib seos: Elektrivälja potentsiaal on skalaarne suurus. Kui mingis ruumi punktis eksisteerivad mitu elektrivälja, siis nende potentsiaalid antud punktis liituvad. 7. Potentsiaalide vahe e. pinge. Töö elektriväljas, ekvipotentsiaalpinnad. Ekvipotentsiaalpinnad on elektrivälja pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga

Füüsika




Kommentaarid (1)

stormchazzy profiilipilt
stormchazzy: Täitsa hea materjal!
14:54 30-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun