Keemia protokoll (0)

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Lukas Kalviste LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019


Sisukord KATSED.....................................................................................3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5


KATSED
Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses pidin kasutama nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet,  tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki,  soolhappe ja tsingitüki ning äädikhappe ja tsingipulbri. Minu uurimisküsimus on, kas soolhape ja äädikhape reageerivad samamoodi samade  ainetega. Minu hüpotees on, et soolhappe ja tsingipulbri ning äädikhappe ja tsingipulbri reaktsioon on  kiire. See juures äädikhappe ja tsingitüki ning soolhappe ja tsingitüki reaktsioon on aeglane. Ma sain aru kui toimus reaktsioon, sest nii kui olin pannud teise katse komponendi, siis seal  kohe midagi toimus. Osadel ei toimunud kohe mingit reaktsiooni vaid mingid teatud aja  jooksul. See sõltub happest. Soolhappega reageerisid nii tsingitükk kui ka pulber kiiresti, aga  äädikhappel olid mõlemad reaktsioonid aeglased. Ja kuna soolhape oli 36%, siis on ka  reaktsioon kiirem. Soolhappe ja äädikhappe reaktsioonid ei olnud samasugused, sest esiteks need on kaks eri  hapet ja teiseks on need erineva protsendiga happed ehk siis pole loogiline, et reaktsioonid  oleksid samad. Nende katsete põhjal saab järeldada, et mida suurema protsendiga hape seda kiirem on ka  reaktsioon. Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele Teises katses mul oli vaja kasutada nelja kaitseklaasi, 3%-list soolhapet, 36%-list soolhapet,  magneesiumitükke ja rauatükke. Teises katses panin reageerima üksteisega 3%-lise soolhappe ja magneesiumi, 3%-lise  soolhappe ja raua, 36%-lise soolhappe ja magneesiumi ning 36%-lise soolhappe ning raua.


Minu uurimisküsimus oli selle katsega, et kummal toimub kiirem reaktsioon, kas 3%-lise  soolhappega või 36%-lise soolhappega. Hüpoteesiks panin, et 3%-lise soolhappega segud  reageerivad aeglasemalt kui 36%-lise soolhappega. Reaktsiooni sai näha kohe nii kui olid lisanud teise komponendi. Välja arvatud ühel ja selleks  oli 3%- line soolhape reageerimas rauaga. Reaktsioon toimus kiiremini kontsentreeritud soolhappega kui lahjendatud soolhappega, sest  36%-line soolhappe on kangem, mis tähendab, et see hakkab kiiremini reageerima. Rauaga reaktsioon toimus kiiremini, sest raud on metalliline aine ning metall reageerib  kiiremini happega. Ma järeldasin selles katses, et raud reageerib kiiresti vahet pole, mis protsendilise  soolhappega kiiresti. Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Kolmandas ja viimases katses ma kasutasin kahte katseklaasi, kus oli juba varasem 3%-line  soolhape ja magneesium ning 3%-line soolhape ja raud. Lisaks selle kasutasin ka põletit. Viimases katses pidin põleti leegi juures kuumutama mõlemat katseklaasi ning vaatama, mis  peale seda toimub. Mõlema lahuse kuumutamisel tekkis vesinik, sest põlemisreaktsioonis tekib alati vesinik. Raua kuumutamisel tekkis kiirem reaktsioon kui magneesiumi kuumutamisel, kuna raud on  metalliline kena ja metalliline lahus reageerib kiiremini kuumusele. Mõlemal tekib vesinik, aga raud hakkab keema ja magneesium läheb kergemaks.


ENESEANALÜÜS Ma tahaks teha tunnis rohkem laboratoorseid töid, sest nendega sa näed ise, mis juhtub kui  segada mingid ained kokku. Minu laboratoorse töö tegemise oskused on keskmised. Tugevused on see, et ma suudan  korralikult kaasa mõelda ning ma ei pane liiga palju ainet ühte lahusesse. Minu arenguruum  oleks see, et õpiks ilusti ära, mida tohib kinnasteta katsuda ja mida mitte. Seekord pidin katsetel järgima selliseid ohutusnõudeid nagu: ei tohi liiga palju ainet panna  lahusesse, kuumutamisel ei kallutaks liiga suure nurga all katseklaasi, ei tohiks katseklaase  ilma kinnasteta puutuda. Mina ei suutnud vahepeal jälgida kinda reeglit, sest ma tahtsin võtta  selle katseklaasi enda silmale rohkem lähemale, et saaks rohkem analüüsida seda ja ma ei  võtnud tunni alguses kindaid, sest ma arvasin, et neid ei lähe mul vaja, kuna ma ei pannud  neid aine koguseid katseklaasi. Kirjaliku töö vormistamine pole just kõige parem, sest sellest kooli juhendist ei saa väga  midagi aru. Arenguks oleks veel see, et teeks neid asju palju läbi, et need jääksid meelde.

Document Outline

• KATSED
  • Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele
  • Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele
  • Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele.
• ENESEANALÜÜS