Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel moodustab nii vana- kui ka noorlindude toidulaua putukad, suve teisel poolel ja sügisel aga peamiselt seemned. Põldudel elutseva liigina hävitab põldlõoke ka põllutaimede kahjureid. Samuti sööb ta umbrohuseemneid, olles inimesele tubli abiline. Kasvavatest viljapeadest ta teri ei lüdi ja korjab vaid maha pudenenuid ning on seega põllul elutsevatele pisinärilistele tõsiseks toidukonkurendiks. Põldlõoke on võetud III kategooria kaitstavate liikide nimekirja (kuni 400 meetrit), et sellest kõrgusest siis alla maapinna poole laskuma hakata. Laulmisperiood kestab linnu saabumisest varakevadel tavaliselt juuli
Emas ja isaslind on koos ca 6 nädalt enne pesitsemist. Selle ajal tehakse paaritumisrituaale, mis teinekord muutuvad omavaheliseks võitluseks. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 6 muna. Haub emaslind. Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, marju. Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 2,5 miljonit paari, Euroopas elab 130 240 miljonit paari. Põldlõoke Põldlõoke saabub esimeste sulailmadega märtsis. Linnud lahkuvad augusti lõpus või septembri algul. Pesitseb enamuses Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas. Läänepoolsemad linnud on rohkem paiksed, idapoolsemad rändavad talveks lõuna poole. Talvituvad LääneEuroopas, Aasia lõunaosas ja PõhjaAafrikas. Sulestik on tal pruunikas, heledama alapoolega, ähmaste tumedate triipudega pugualal, seljal ja lagipeal. Pealael on põldlõokesel väike tutike.
Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas. Loodus reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega kohati on maapind karstunud. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul.
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbita...
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid
· Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgija · Metskiur põõsalind · Hallõgija · Sookiur · Aed- · Pasknäär · Hänilane põõsalind · Harakas · Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak
a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6. Sirtsi soo on madalamal kui Lulli soo ja vesi ei saa Sirtsi soost ära voolata.
valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merikotkas, kanakull põllud-niidud- kiivitaja, põldlõoke veekogude ääres- sinikael-part, hõbekajakas. Looduskaitse all olevad linnud ; jäälind, kassikakk, koolibrii, merikotkas. Linnud toituvad teistest loomadest, putukatest ja taimedest. teised loomad- kassikakk taimed- teder, kodutuvi putukad- kiivitaja Õhukotid tagavad kopsude tõhusama varustamise õhuga ja vähendavad linnu keha erikaalu.(teeb kergemaks, aitab õhus paremini püsida). Linnu süda on 4-osaline - töötab kiiresti , arteriaalne ja venoosne veri on täielikult eraldatud
26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; Mustsaba- vigle; Tutkas; Liivatüll; Punajalg-tilder; Kiivitaja; Merisk; Suurkoovitaja · Hanelised · Värvulised: lamba- hänilane; sookiur; põldlõoke Alpi risla Tutkas Mustsaba- vigle Merisk Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, ·
(TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi
Tulikas Naistepuna Ristik Timut Lutser Koerapöörirohi n Kerahein Harilik tindik Lehetäi Heinaritsikas Pääsusaba Lina-tähtöölane Mesilane Lepatriinu Kitsed, hobused, lambad, veised Põldlõoke Sookiur Kiivitaja Põldpüü Rukkirääk Suurkoovitaja Kadakatäks Metskiur Talvike http://pmk.agri.ee/pkt/vana/files/eesti_levinumad_pollulinnud.pdf http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_ja_ruderaaltaimkond http://www.mypriroda.ru/animals_lug.php http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurniidud http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurkarjamaad http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurrohumaa http://www.pikk
tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
Sisukord Sissejuhatus Rääkides värvulistest räägime maailma kõige levinumast linnuriigist. Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata tunduvatele erinevustele välisku...
Palumetsad Elly-Liis Kurg EV112 Millised on palumetsad? ● Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud ● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Ha...
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
heinamaal ja karjamaal kasvama juba noor rohi. Kust kandist Mihklipäeval tuul puhub, sealt puhub ta terve talve. On Mihklipäeval maa valge, on jõulud mustad. Kui Mihklipäeval müristab, tuleb soe ja pikk sügis. On Linnutee Mihkliööl hästi hele ja sirav, tuleb sügava lumega talv. Mihklipäeva ilus ilm toob külma talve, sajune ilm pehme talve oma suluilmaga. Kui suitsupääsuke oli Mihklipäevaö veel siin ja põldlõoke lõõritab,tuleb pikk ja soe sügis, on need linnud läinud, lä heb varsti külmale ning saame varajase sügise. Kapsapea üritab Mihklipäeva öösel peenral veel tublisti kasvada ja rebib tema ümber seotud villase lõnga katki. Kartul on, aga Mihklipäevaks võetud ja üldse kõik põllutööd lõpuleviidud. Põllud jäävad talvepuhkusele. Nii oli vanasti. Tänapäeval on Mihklipäeva kombestik kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku.
..........................................................20 Kägu..............................................................................................................................20 Laulurästas....................................................................................................................21 Lepalind........................................................................................................................22 Põldlõoke......................................................................................................................22 Suitsupääsuke...............................................................................................................23 Valge-toonekurg..........................................................................................................24 Ööbik.......................................................................................
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
kurvitsaliste liikidele. Samade rühmade esindajad domineerivad ka rannaniitudel pesitsevate liikide hulgas. Rannaniitudele iseloomulikeks haude-lindudeks on kurvitsalistest punajalg- tilder, mustsaba-vigle, alpi-risla, kiivitaja, tutkas, meriski, liivatüll, suurkoovitaja. Haruldasemad on naaskelnokk, veetallaja. Partidest pesitsevad rannaniitudel sagedamini sinikael-part, rägapart, luitsnokk-part. Lisaks pesitsevad rannaniitudel veel paljud värvulised nagu näiteks sookiur, lambahänilane, põldlõoke. Võsastuvatel rannaniitudel suureneb pesitsevate värvuliste liikide arv põõsastes pesitsevate liikide arvelt. Karjatatavate lagedate rannaniitude linnustikus on domineerivateks liikideks kurvitsalised. Hanelisi ja värvulisi leidub rohkem tugevalt liigendatud, kulustunud või roostunud/võsastunud rannaniitudel. kuna kaasajal on klassikalisi lagedaid rannaniite säilinud väga vähe, mistõttu on paljud
....E..... Jalase maastikukaitseala taimestiku liigilise koostise uurimine 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Mitmoos – tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise ehk mitmoosi teel. 3. Kooskõla – rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 16. Kellel on moondeline areng? jõevähk, ahven, lendorav, riidekoi, tiigikonn, kartulimardikas, lepatriinu, põldlõoke, ristämblik, meriforell, koger, koerliblikas, harilik kärnkonn, maipõrnikas,emakala ehk kiviluts, delfiin (11) 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer – Avastas imetaja munaraku. Seejärel järeldas, et munarakust saab alguse loomorganismi areng. Teda peetakse embrüoloogia rajajaks. b) M.Schleiden – Avastas, et taimed on rakulise ehitusega. c) R.Hooke – Ta võttis kasutusele raku mõiste ja tegi valgusmikroskoobi. Ta uuris sellega korgilõike. d) R
Liigirikkam on aga randniitude, jõeluhtade ja 12 siseveekogude kaldaalade linnustik. Üheks enamesinevaks liigiks on siin kiivitaja. Veel esineb rohkesti punajalg-tildrit, harvemini mustsaba-viglet ja suurkoovitajat. Pesitsevad ka mõned partlased (sinikael-part), kalakajakas, jõgi- ja randtiir ning rohukoskel. Värvulistest on üheks tavaliseks pesitsejaks põldlõoke, sookiur, kohati lambahänilane ja kadakatäks. Rändel peatub siin rohkesti kurvitsalisi, hanesid, laglesid ja värvulisi. Liigivaene on elu nõmmedel, kus pesitseb nõmmlõoke ja harva võib kohata vaenukägu . Puistutes on linnuelu raskemini jälgitav, kuid seevastu liigirikkam. Tavalisteks elanikeks aasta ringi on ronk, hallvares ja harakas. Pesitseb ka rida kullilisi. Kogu aasta viibivad puistutes tihased. Haruldasem on musträhn. Kõikjal kogu aasta võib kohata suurt kirjurähni
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
(Parnassius mnemosyne), kes võivad tõenäoliselt paikneda ka Rannapungerja luhtadel. Kahaneva leviku ja arvukusega on kaerasori (sihktiivaline)elupaigad(Kukk2004). Mittevärvulistest haudelindudest on ülekaalus kurvitsalised: tikutaja, kiivitaja, suurkoovitaja; kurelised: rukkirääk, täpikhuik ja partlased: sinikale-part, rägapart. Haruldastest liikidest võib lamminiitudel pesitseda soopart, luitsnokk-part ja soo-loorkull. Värvulistest on arvukalt esindatud põldlõoke, sookiur ja lambahänilane. Globaalselt ohustatud linnuliikidest Eestis elab lamminiitudel kolm: rohunepp, suur-konnakotkas ja rukkirääk (Kukk 2004). Nõmmemetsad Kuna Kauksi piirkonna metsad on enamasti männikud (joonis 2), siis on alust arvata, et tegemist on nõmmemetsadega sambliku kasvukohatüübis (Paal 1997). Seda näitab ka mullastik happelised, õhukesed kuni keskmise sügavusega leedemullad kuivadel liivadel (Maa-amet 2006)
ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad mitmed linnud, näiteks põõsa ja lehelinnud, põldlõoke ning putuktoidulised loomad (karihiir, arusisalik). Sageli lendab üle saagijahil hiireviu või lõopistrik. Põõsaste vahel jooksevad ringi halljänesed ning metskitsed, kellele peavad jahti rebased ja hundid. Hiirtele ja väiksematele lindudele peab jahti rebane. Mulla ja kõdukihis elavad mullaussid, hooghännalised, naksurlased, jooksiklased ja põrniklased ning nende tõugud. Ka ainuraksed, bakterid ja seene
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad neerud. Lindude sigimine ja areng emasloom isas...
karihiired. Mutid ja karihiired on loomtoidulised, kes toituvad putukatest ja teistest selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti
saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised 9Põldlõoke Alauda arvensis Põldlõoke on varblasest veidi suurem, jässaka kere, suure pea ja võrdlemisi väikese koonusja nokaga lind. Emas- ja isaslind välimuselt ei erine, mõlemal on ülapool muldpruun heledamate triibukeste ja laigukestega. Alapool on roostepruun, kõhualune kollakas. Lind paistab veidi raskepärane, kui ta liigub maapinnal kõndides, hüpates ja joostes väga kiiresti ning osavalt. Elupaik ja -viis Põldlõoke on väga sage haudelind peaaegukõigis lagemaastiku elupaikades - niitudel, laialdastel metsaväludel ja metsaservadelgi, eriti meelsasti aga põldudel (teravilja- ja heinapõllud). Elutseb ka steppides ja kinnistatud liivaaladel poolkõrbetes. Päevase eluviisiga, algul viibivad saabuvad linnud salkades, mõne päeva pärast jagunevad paaridesse. Ränne Oma leviala põhjapiirkondadest rändab talveks ära, lõunapoolsetele aladel on paikne. Talvituvad Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...
lendavad kaugemale. Nähtavasti on mäng sagedasest külastamisest liialt häiritud ja tedred hellaks tehtud. Nad tulevad küll kolmveerand tunni pärast tagasi, aga õiget nahka mängust sel hommikul enam ei saa. KELL VEERAND KUUS hüüavad jälle sookured vanade turbaaukude kandis. Käivitan veelkord lindi, et võtta sest viimasest tedremänguhommikust see viimane varakevadehõnguline õhk. Sel hetkel tõuseb lauldes üles üks põldlõoke. Kui salvestatut hiljem puhanult raadiomajas ümbervõtte ajal suurtest kõlaritest kuulan, saan aru, et olen Põhjaka rabalt kaasa toonud õieti kauni helipildi. See on lihtne, üheainsa solistiga suurte sündmuste taustal. Sedamööda, kuidas lõoke lõõritades mikrofonist kaugeneb, jääb ta laul vaiksemaks ja see on, nagu tõuseks hing taeva poole. See on, nagu ärkaks roheliste kaselehekeste kevad ning murraks end välja jää sulamise ning vete kevadest.
tead? Inimtegevus Eesti rannarohumaadel (soovitused kaitseks ja majandamiseks). Rannaniitude loomastik (millised loomarühmad esinevad, millised kohastumused peavad rannikul elamiseks välja kujunema). Imetajad: • Metssiga, halljänes, rebane, põder, metskits, mügri Linnud: • HALLHANI, VALGEPÕSK-LAGLE, paljud kurvitsalised • Meriski, kiivitaja, tutkas, punajalg-tilder, mustsaba-vigle • Liivatüll, suurkoovitaja, põldlõoke, sinikael-part, lambahänilane Kahepaiksed • Kõre, rohukonn, harilik kärnkonn, rabakonn, vesilik Selgrootud: • Sipelgate rada, triip-lutikas, lauluritsikas, kõrvahark, koerliblikas, taevastiib Antropogeense tekkega kooslused Kus sellised kooslused tekivad ja millised on nendele iseloomulikud tunnused? Inimmõjuga paigad • Teeservad • Aiaääred • Kruusaaugud • Kaevanduste puistangud • Prahipaigad
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
hein-penikeel, mis on üsna olulised veekogude kinnikasvamisel, räni- kardheina jt. Kiirema vooluga vetes ka tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikaid) Mürkputk – kuidas ära tunda? Kõrge tugeva varrega taim. Valged õienupsakad. 3. Jõeloomastik. Selgrootud. Kalad, nende rühmad. Eesti jõgedega seotud linnud ja imetajad. Selgrootud- kaanid, teod, ainuraksed Kalad- jõeforell, haug, ahven, särk Linnud- jäälind, sookiur, põldlõoke Imetajad- saarmas, ondatra, kobras Kalade rühmad: Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (haug, võldas, lepamaim, trulling). Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid
(Charadrius hiaticula), suurkoovitaja (Numenius arquata). Haruldasemad on naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), veetallaja (Phalaropus lobatus). Partidest pesitsevad rannaniitudel sagedamini sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk- part (Anas clypeata). Lisaks pesitsevad rannaniitudel veel paljud värvulised nagu näiteks sookiur (Anthus pratensis), lambahänilane (Motacilla flava), põldlõoke (Alauda arvensis). (Pärandkoosluste kaitse ühing, Loomastik, 2011 ) 33 Kasutatud allikad http://www.pky.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=71:loomastik&catid=29:ueldiseloomustus&Itemid =81 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/VULVUL2.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=68 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0111/piret.html http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased http://www
idanemiseks vajalikud 1. metsaraie 2. parajalt valgust seenehüüfid. 2. puisniitude 2. tolmeldavad kindlad kinnikasvamine mesilaseliigid 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B
Hävivad rohttaimed ja isegi puud. Kevadeti ja suveti ujuvad saartele põdrad ja metssead, kes vastavalt koorivad paljaks puid ja põõsaid või teevad säru käpalistele. Kui mõnele saarele on suveks jäänud rebane, siis langeb oluliselt pesitsevate lindude arvukus; sama kuulsus on ka kährikul. Laidude kiviaedades võivad elada veel kärp ja isegi metsnugist on saartel kohatud. Rannaniitudel pesitsevad iseloomulike liikidena kiivitaja ja punajalg-tilder, värvulistest põldlõoke, sookiur ja hänilane. Sagedased haudelinnud on veel balti risla e niidurüüt, mustsaba-vigle, tutkas, sinikael-part, rägapart ja luitsnokkpart, paljandikel ja madala muruosaga aladel liivatüll ja meriski. Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat ja kiviaedades või kuhjatistes kivitäksi. Haruldastest linnuliikidest võib meil vaid rannaniitude veeloikudega aladel pesitseda veetallaja
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
kasvavat ja paremal kahanevat populatsiooni. 9.6. 9.7. Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. parajalt niiskust 2. parajalt valgust 1. idanemiseks vajalikud seenehüüfid. 2. tolmeldavad kindlad mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
mürgine. Kahepaiksete seas meil mürgiseid ei ole. Paljud neist on dekoratiivsed. Kahju neile teha ei tohi. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. Loomade ja lindude kaitset propageerivad ka rahvusloomad ja -linnud. Selle aasta puu Eestis on pärn, aasta lind varblane; rahvuslind suitsupääsuke. Rahvuslinnud USA-s valgepea-merikotkas, Jaapanis faasan, Taanis põldlõoke, Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg. Punane raamat Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli Sveitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994. aastast Maailma Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) juba 1949. aastal, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate ja haruldaste (väikeste leiukohtade arvuga) taime- ning loomaliikide kohta. 1966
km2 kohta). Metsalindudest on arvukaimad pesitsejad metsvint (1,5–2,5 miljonit haudepaari), salu-lehelind (0,8–2 miljonit) ja mets-lehelind (0,5–1 miljonit). Suhteliselt linnuvaesed on lagerabad (kuni 70 paari 1 km2 kohta), kuid seal pesitseb palju ainult sellele elupaigale omaseid liike (rabapüü, rüüt, hallõgija, heletilder, väikekoovitaja, varem ka rabapistrik). Kõikjal Eestis elavad linavästrik, põldlõoke, kuldnokk, metsvint ja väike-lehelind. Jahilindudeks on kuulutatud 36 liiki, enim kütitakse Eestis parte ja hanesid. Eesti lindude kuulumine punasesse raamatusse ja nende kaitse Eesti punases raamatus (1998) on tollal kehtinud kategooriasüsteemi järgi 0 (hävinud või tõenäoliselt hävinud) kategoorias 2, 1. (eriti ohustatud) kategoorias 7, 2. (ohualtid) kategoorias 8, 3. (haruldased) kategoorias 19, 4. (tähelepanu väärivad) kategoorias 11 ja 5. (määratlemata) kategoorias 9 linnuliiki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
