Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu
pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Bach on kirjutanud motetti „Jesu, meine Freude". 4.Madrigal- on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus. Madrigalid kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid. Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga madrigale
Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks
Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. · Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus
· Homofoonia- sama meloodia veidi erinevate variatsioonide kooskõla Mitmehäälsus tekkis 10. sajandil, selle aluseks on improviatsioon. Gregoriuse koraali saatehääl(i) nimetatakse organumiks. Notre Dame'i koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid: Leoninus- 2-häälsed organumid Perotinus- 3-4-häälsed organumid Motett Motett on mitmehäälne koraal, mille aluseks on laenatud põhimeloodia. Gregoriuse koraal on alumiseks hääleks, lisatakse juurde põhimeloodia, uued hääled uute tekstidega. Gooti motett I hääl tenor, vähe teksti, võis mängida ka pillil (gregoriuse koraal) II hääl duplum, ladinakeelne vaimulik tekst III hääl trimplum, meeleline armastuslaul Motett keelati kirikus, sest kompositsioon oli liiga keerukas ja see ei kandnud enam liturgilise teksti põhiülesannet (liturgiline tekst) Ilmalik muusika keskajal Muusika kuulus keskajal koolisüsteemi 7 vabakunsti hulka (aritmeetika, geomeetria, grammatika,
Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega · Madalmaade stiili arengut jagatakse viieks etapiks I põlvkond · Guillaume Dufai · Gilles Binchois II põlvkond · Johannes Ockeghem · Antoin Busnois
aluseks retsiteerimine:kõnelaul,psalmoodia:psalmi tekstide laulmine,antifoon:refrääniliselt korduv vastulaul,responsoorium:koori refrääniga estaatiline koorilaul Ars longa, vita brevis est-meistriteoste väärtus kasvab koos ajaga Notre-Dame'i koolkond(katedraali kool ja ülikool), Leoninus-organumid kahehäälsed,Perotinus-kolme ja neljahäälse organumi ilmumine motetid-13.saj. mitmehäälne laul, laenatud põhimeloodia Ihääl:tenor, teksti vähe, häält võidi mängida ka pillil IIhääl:ladinakeelne vaimulik tekst IIIhääl:prantsuskeelne ilmalik tekst
Klassitsism *Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 18.-19. sajand. *Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. *Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Uuteks zanriteks olid sümfoonia, klassikaline instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sonaat, koomiline ooper ja laulumäng. * Tuntumateks heliloojateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
Barokk ,17. sajandi algul toimus Euroopas suur pööre. Oli tekkinud tantsumuusika ja kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaulud. Armastat tempo - ja dünaamikakonstasrte. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Näiteks Vivaldi Kevad 1.osa, selle järgi on ka seltskonnas võimalik tantsida ja sellest ei puudu ka emotsioon. Klassitsism on loodud aavahemikus 1750-1820. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse disoonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. Usun, et peaaegu kõik teavad Beethoveni sünfooniat nr5 1. osa kui ei teate selle nime, siis kindlasti kui seda kuuldakse ie ole see inimestele võõras. Lugu on kohati väga dramaatiline ning helilooja looming jätab ratsionaalse mulje. Kõik viis muusikastiili on omavahel seotud ja on mõjutanud üksteist. Kõigil neil on omad plussid, mis neid kuulama kutsuvad ja muidugi on nad väga erinevad tänapäeval tehtavast
keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmetekstilisus) 8. Kuidas muutus teose ja autori suhe 14. Sajandil? – Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. 9. Miks kujunesid 15-16. Sajandil Euroopa kultuurikeskuseks madalmaad? – Sest Burgundia oli arenenud riik, ning see meelitas kõik andekad kunstnikud nõrgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kohale. 10
Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Võimalik periodiseering Vararenessanss avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgressanss tooni andsid Madalmaad Hilisemrenessanss peamiselt itaalias. Renessansiaegne vokaalmuusika Uued zanrid vaimulikus muusikas. 1) Kõige esinduslikumaks zanriks: missa ordinaariumiosade tsükkel. Missastsükkel ühendati muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia ehk cantus firmusé abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Kujunes völja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. 2) Teiseks põhizanriks endiselt motett ( erines keskaegsest metetist: kadus mitmetekstilisus, lihtsam rütm).
laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili ! John Dunstable väljapaistvaim inglane kes muusikad mõjutas peetakse stiiili otseseks eelkäijaks .Kui muidu tähtis rütm siis temajaoks oli tähtis kooskõla. Uued zanrid 15 16 sj. Tõusis jälle esiplaanile kirikumuusika just missa põhiosadele kirjutatud muusika.( Polüfoonia kõik hääled omavahel võrdsed.) esinduslikum missa ordinaariumiosade tsükkel Cantus firmus ehk põhimeloodia mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Teine põhizanr ikkagi motett. MADALMAADE KOOLKOND Imitatsiooniline pülofoonia hääled kasutasid sarnaseid meloodia kujundeid-
mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel paralleelselt, sellest nimetus paralleelorganum. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vaba organum. 12
kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr, mille nimetuseks sai kirikukantaat. Kirikukantaadi aluseks olid piibli- ja koraalitekstid, järjest enam aga ka kantaaditekstideks loodud vaimulik luule. Klassitsismi ajastul, mis valitses 1750- 1820 aastatel hakati kantaadis väiksemas koguses kasutama keerulisi kaunistusi ning kõike seda, mis segab muusika mõju. Muusikas hakas domineerima põhimeloodia. Hakati vähem kasutama dissonantse ning meloodia muutus korrapäraseks. Romantism muusikas on umbes (1820-1880) valitsenud suund. Kantaadis toimusid mõningad muutused. Meloodia muutus väljendusrikamaks. Samuti romantismi ajastu kantaadis valitseb värvikas harmoonia. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris. Giacomo Carissimi, Alessandro Stradella, Alessandro Scarlatti ja Georg
· Hakati seostama teost ja autorit. · Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides. · Nooditrüki leiutamine aitas kaasa laulude levikule. · Hakati kasutama imitatsioonilist polüfooniat hääled ei vastandu enam üksteisele, ideaalne on häälte ühtsus. Uued zanrid: · Missa ordinaariumiosade tsükkel - kõige esinduslikum zanr. Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega
Beethovenklaverit seitsmeaataselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe. . Looming - 9 sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper „Fidelio“, kaks missat. Muusikat iseloomustab dramaatilisus. 6 Klassitsismi muusikalised arengud Vähem keerulisi kaunistusi, trillerid, kõike mis segab muusika mõju. Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. Sümfoonia areneb kui instrumentaalmuusika vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti virtuoosne uhkeldamine. Klassikalise perioodi alguses on see kolmeosaline teos, üsna lühike (tihti mitte pikem kui ooperi avamäng, millest ta arenes), kahe pikema kiirema osaga suhteliselt lühikese aeglase osaga keskel. Ooperit kärbitakse kõvasti; erilised efektid muutuvad vähem tähtsaks ja aariates saab
kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5. Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ning muusikuid ja teisi kultuuritegelasi üle terve Euroopa ning sedasi tekkis seal ka 15.saj esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. 6. Missa ordinaariumiosade tsükkel tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Missa on läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Leina missa e. reekviem Oli missa erivorm. Motett mitmehäälne (polüfooniline) ladinakeelne vaimulik laul. Enamasti loodud jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Ilmalik polüfooniline laul(mitmehäälne) Ilmalik mitmehäälne laul 15.sajandil
Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel ülemine hääl oli erakordselt liikuv ja elavalt rütmiseeritud, mistõttu jäätis põhihääle varju.; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga III hääl trimplum meeleline armastuslaul Kuna motett muutus liiga keerukaks ja kuulajad ei saanud enam sisust aru, ei kandnud see enam liturgilise laulu põhiülesannet vaimuliku teksti laulmist. Seetõttu keelustati motett kirikulauluna 13.sajandil. Muusikateooria keskajal
Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia. · Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida. · Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot). Muusikateooria keskajal: 7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika:
KESKAEG Algab 476pKr kui langes Lääne-Rooma impeerium Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · ...
Saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule. Jaguneb kaheks: paralleelorganum (hääled liiguvad paralleelselt) ja vaba organum (hääled liiguvad vabalt). · Notre Dame'i koolkond. Leoninus kahehäälsed organumid, kahe erineva pikkusega noodivältus, muusika sarnaneb pigem ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme- ja neljahäälsed organumid, gregoriuse laul jäänud väga aeglaseks. · Motett mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia (ei pea olema gregoriuse laulust). I hääl Tenor (vähe teksti, võidi mänguda ka pillidel), II hääl Duplum (ladinakeelne vaimulik tekst), III hääl Triplum (prantsuskeelne ilmalik tekst, sageli armastulaul). XIII sajandil keelati kirikutes motetid komposit-siooni keerukus, arusaamatus tekstis. Muusika kategooriad (pani aluse Boethius): 3..1. Musica mundana universumi muusika. Kõiksuse harmoonia.
Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub jällegi harf kaks takti sisse põhimeloodiaga, samas kui tsellol on pausid. Kui
see oli esimene lääne muusikaajaloos ❁ Leoniuse looming- kahehäälsed organiumid, ülemine lisatud hääl on erakordselt liikuv ja jätab alumise põhihääle varju. kaks noodivältust ❁ Perotinuse looming- kolme- ja neljahäälse organiumi ilmumine. gregooriuse koraal jäänud veelgi aeglasemaks. pikad tugihelid ❁ motette hakati kirjutama 13. sajandil ❁ motett on mitmehäälsuse vorm. laenatud põhimeloodia, mis ei pea pärinema gregoriuse laulust. laenatud viis on alumises hääles. mitmetekstiline ❁ kirikus keelati motetizanr kuna kompositsioon oli liiga keerukas milletõttu tekst muutus arusaamatuks ja lakkas täitmast põhiülesannet ehk liturgilise teksti kandmist Just in case kui tuleb ka kuulamisega seotud ülesanded Euripides, Stasimon Chorus from Orestes (408 B.C.E.) Gregorian Chant Kyrie Eleison Ave Maria - Gregorian Viderunt Omnes - Leonin
Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250 Notre-Damei koolkond kirikulaul oli sellel ajal tihedalt seotud Notre Damei katedraali kooli ja ülikooliga. Koolkonna silmapaistvamad heliloojad: Leonisus organumid kahehäälsed, sarnanevad ilmaliku tantsulauluga. Perotinus kolme-ja neljahäälne organum. Gregoriuse koraal on muutunud veelgi aeglasemaks ja temast on saanud pikad tugihelid. # Motett uus mitmehäälsuse vorm 13. Sajandist. Aluseks on põhimeloodia, mis küll ei pea enam pärinema tingimata gregooriuse laulust. Motett tekkis kirkulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad kommenteerivad ladinakeelsed vaimulikud luuletekstid. Gooti motett I hääl alumine e tenor, teksti on vähe ja seda häält võidi mängida ka pillil II hääl ladinakeelne vaimulik tekst III hääl prantsuskeelne ilmalik tekst 13. Saj lõpul keelati siiski motetizanr kirikus, põhjuseks toodi kompositsiooni keerukus,
kogunesid sinna. Segunesid inglise, prantsuse, itaalia muusikatraditsioonid Zanrid: missa(cantus-firmus-missa, paroodiamissa) motett kadus isorütmiline ehitus, mitmetekstilisus. Lad.keelne, polüfooniline. Aluseks missa propriumi osa tekst. ilmalik polüfooniline laul prantsuse keelne Cantus firmus: Põhimeloodia missatsüklis, tavaliselt tenor. Cantus firmus'ena kasutatd viis andis missale ka nime. Madalmaade koolkond: tähtsaim keskus Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uudne muusikaline keel, alguse sai uus polüfooniatüüp imitatsiooniline polüfoonia häled ei vastandu tempode ja rütmikaga, ideaal kõkide häälte ühtsus ja harmoonilisus.
Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul
esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued zanrid Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia. Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa. Terve teose laenamine, s.t. et missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos. Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kaotas 15.sajandil oma mitmetekstilisuse, tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile
Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine. Missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis vaid terve varemkirjutatud teos. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem – leinamissa (lad.k. puhkus, rahu) Motett: Tüüpiline selle ajastu motett on lihtsalt polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul missa propriumi tekstile. Oli teine põhižanr 15. Saj Ilmalik polüfooniline laul Samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke
kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued zanrid 15.saj. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus- missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia. Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa. Terve teose laenamine, s.t. et missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos. Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kui teie põhizanr kaotas mitmetekstilisuse, rütm lihtsam. Tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile
sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega (e meisterlike kiirete heliridadega). Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus missa, motett, chanson missa Kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul.
organumid. Ülemine hääl on erakordselt liikuv ja rütmiseeritud. Rütmikujuneid polnud palju, aga kirjaviisis sai eristada pikka ja lühikest noodivältust. Perotinus - tegevusaeg 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algusel. Kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. Ülemised hääled liiguvad rütmikalt, gregooriuse koraal on aeglane ja sarnaneb kordamisega (pikad vahehelid). motett hakati kirjutama 13. sajandil Pratsusmaal. Mitmehäälsuse vorm, mille aluseks on laenatud põhimeloodia, aga see ei pea tingimata olema gregooriuse koraal. Tekkis kirikulauluna ja on mitmetekstiline laul. Algselt kõlasid vaimulikud luuletekstid, mis olid ladinakeelsed. 3-häälsed. 9. Iseloomusta gooti motetti. I hääl prantsusekeelne, ilmalik armastuslaul. II hääl tavaliselt ladinakeelne vaimulik laul. III hääl tenor, ladinakeelne, gregooriuse koraal, vähe teksti, võidi mängida ka pillil. 10. Iseloomusta kiriku suhtumist motetizanrisse. 13
Kool Kursus Enda nimi RENESSANSS REFERAAT Juhendaja: nimi Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Renessanss........................................................................4 Renessanss kirjanduses.........................................................5 Renessanss muusikas............................................................6 Renessanss kunstis...............................................................9 Kokkuvõtte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus..............................................................12 Lisa1 Pildid.......................................................................13 2 Sissejuhat...
2 mängja põlvedel 1 keerutab ratast ja 2 vajutab nuppe, mis muudavad helikõrgusi Puhkpillid: flööt trompet salmei torupill MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL heterofoonia juhuslik mitmehäälsus intervall kooskõla Muusika muutus ühehäälsest mitmehäälseks. Esimesed näited pärinevad liturgilisest muusikast. organum mitmehääln kirikumuusikavorm, kus gregoriuse koraalile lisandub saatehääl, ainus teadaolev mitmehääle tüüp paralleelorganum põhimeloodia oli gregoriuse koraal, dubleeritakse intervalli kvardi või kvindi võrra madalamalt vabaorganum võib kasutada ükskõik millist intervalli, subleeritakse kõrgemalt melismaatiline organum ühele peanoodile on lisatud palju noote Kölni Franco pani aluse solminatsioonisüsteemile (notatsioonisüsteem) iga heli omas konkreetset vältust ja väärtustas ka pause tänapäevane noodisüsteem RENESSANSS kultuurirevolutsioon hiilgeaeg 15
Ent siiski on kahe muusiku esilekerkimine märgiks uuest ajastust, mille põhialuseks on eredad kunstnikunatuurid ja nende loodud isikupärased teosed. Leoninuse tegevusaeg jääb 12. sajandi II poolde (peamiselt 1160-1180) ja tema ajal loodud organumid on kahehäälsed. ( organum- varane mitmehäälne muusika) 13. sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. Ka selle aluseks on laenatud põhimeloodia, mis küll enam ei pea pärinema tingimata gregooriuse laulust. See laenatud viis on samuti alumises hääles, mida nüüd nimetatakse tenoriks (Id k tenere - hoidma, püsima). Selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd aga kaasas ka uued tekstid. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitmetekstiline laul. Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ja
Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
sajandi lõpuni. · Uued zanrid 15.-16. Sajandi muusikas 15.sajandi heliloojate loomingus tõusis esiplaanile jälle kirikumuusika (eriti 15.sajandi alguse inglaste loomingus). Just missa põhiosadele kirjutatud muusika, ka terviklikud missatsüklid, polüfoonilised hümnid. (Polüfoonia- mitmehäälsus, kus kõik hääled on omavahel võrdsed). Kõige esinduslikumaks zanriks sai Missa ordinaariumiosade tsükkel. Cantus firmus- ehk põhimeloodia, mille abil erinevad osad muusikaliseks tervikuks kujundati. Renessansiajastul laenati väga harva seda meloodiat gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime, sisuliselt võib see olla väga ootamatu näiteks- ,,Relvastatud mees". Cantus- firmus-missa kõrval oli oluline nn paroodiamissa (paroodia tähendab siin jäljendamist ilma koomilise elemendita). Teine põhizanr oli endiselt motett
Muusikas on tekstist lähtuv, muusikat kirjutasid põhiliselt flaami päritolu heliloojad. Hiline madrigal kaotas seltskonnalaulule iseloomuliku intiimsuse, muutudes virtuoosseks ja kontsertlikuks zanriks, mida kapellide kutselised lauljad esitasid õukonna ees. Missa kõige esinduslikum zanr 15. ja 16. saj muusikas oli missa, ordinaariumi osade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16. saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
Heaks tooniks peeti 3-4 pilli mängimist ja noodist laulmise oskust. Musitseerimine muutus haritumate linnaelanike kodudes enesestmõistetavaks. Seltskonnamuusikas tõusis konkurentsitult esiplaanile ilmalik vokaalpolüfoonia, mille üks populaarsematest alaliikidest oli motett. Motett on mitmehäälne vokaalteos.Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal olid teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5. Ülemistel häältel oli kõigil erinevad tekstid, samuti olid nad alumise häälega võrreldes liikuvamad. Keskaegsed motetid on isorütmilised ehk ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
