Madalmaade muusika (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Madalmaade muusika

Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. 

Muusikaõpetus

5

doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

RENESSANSS 14.saj.teine pool ­ 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso ­ helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?

Muusikaajalugu

24

odp

Madalmaade koolkonnad

Madalmaade koolkonnad Sissejuhatus  Madalmaadena mõistetakse Euroopa kultuuriloos kogu piirkonda, kus räägitakse flaami ehk hollandi keelt.  Ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili määranud madalmaade koolkond kujunes Burgundia hertsogiriigi hiilgeajal, umbes vahemikus 1420-1460.  Madalmaade koolkonnas kujunes uudne muusikaline keel ning sealt sai alguse ka polüfooniatüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga.  Ideaaaliks sai kõigi häälte ühtsus ja ühtesulamine.  I põlvkond(1420-  1460) kujunes uus stiil ja uued zanrid  uue stiili aluspanijaks Guillaume Dufay  Dufay ligi 200 säilinud teose käsikirjad on pärit enamasti Itaaliast  Dufay legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores„  põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois  tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud

Muusika ajalugu

25

docx

Varane muusikalugu

I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) ­ kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.­17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad

Muusikaajalugu

6

pdf

Klassikaline muusika

Mina ja klassika      Minu  elus  on  klassikaline  muusika  väga  tähtsal  kohal.  Olen  muusikakoolis  õppinud  seitse  aastat  ning  selle  aja  jooksul  olen  õppinud  taolist muusikat hindama. Minu  jaoks  on  klassikaline  muusika  rahustava  toimega.  Pole  midagi  paremat,  kui  mängida  pärast  pikka  koolipäeva  üks  emotsionaalne  Chopini  teos.  Klassikaline  muusika  on  minu  arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid.    Keskajal  olid  muusika  ja  teised  kunstiliigid  kiriku  teenistuses  ning  seotud  jumala  teenimisega.  Kõige  tugevamini  mõjutas  keskaegset  muusikat  usk  ainujumalasse.  Euroopa  muusika  alusmüüriks  on  ühehäälne  keskaegne  kirikulaul  gregooriuse  laul,  mida  esitasid  poisid  või  mehed  ilma  saateta  ja  ladina  kee

Klassikaline muusika

11

rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

Braanl ­ üks levinumaid tantse, rohkem keskklassi seas; eeltants branle simple, järeltants branle double või lihtsalt gay (kiiresti, elavalt). Passamezzo ­ kiire itaalia tants, pavaani kiirem variant, moodustab paari saltarelloga.( lõbus itaalia rahvatants, 16. saj Lääne- Euroopas seltskonnatants) Volta - ??? esimese või teise lõpu tähistus helitöö korduvates osades.  Canarie ­ dziigi-taoline Kanaari saartelt pärit vana-prantsuse tants kiires tempos. · Renessansi muusika: 14.saj.teine pool ­ 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja Lõuna-Prantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso ­ helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M

Muusikaajalugu

7

doc

Renessanss muusikaajalugu

RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento ­ taassünd). Vararenessanss 14.saj ­ 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool ­ 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad ­ 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus

Muusika ajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)