PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter NIMI JA NIMETUS Referaat Juhendaja: Eve Tapp Pärnu 2011 Sissejuhatus Ma koostasin selle referaadi nime ja nimetuse järgi. Kõik nimed ja nimetused on jaotatud eri rubriikudesse ja asetatud tähestikulisse järjekorda. 15 Eesti pealinna vaatamisväärsust 1. Aleksander Nevski katedraal 2. Bastionikäigud 3. Dominiiklaste Kloostri klausuur 4. Dominiiklaste Kloostri muuseum 5. Eesti Ajaloomuuseum Suurgildi hoone 6. Eppingi torn 7. Hellemanni torn 8. Hobuveski 9. Kadrioru Kunstimuuseum 10. Kadrioru park 11. Katariina käik 12. Kiek in de Kök 13. Mustpeade Maja 14. Neitsitorn 15. Niguliste muuseum 10 minu kodukoha tähtsamad paigad 1. Eliisabeti kirik 2. Lydia Koidula Memoriaalmuuseum 3. Punane torn 4. Pärnu EAÕK Issandamuutmise kirik 5. Pärnu Muuseum 6. Pärnu Uue Kunsti ...
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba. Mitmesuguste tööriiistade väljapanek asub mõisa aidas. Traditsioon...
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poegl...
Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemise...
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
VICTOR VASARELY Victor Vasarely (9 April 1906 – 15 March 1997) Oli Ungari-Prantsuse kunstnik Hakkas 1930.aastatel nägemistaju olemust uurima ning on op-kunsti tähtsaim esindaja Kinetismi rajaja Op- kunst Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Elust Vasarely sündis Ukrainas 1925- 1927 õppis Eötvös Lorándi Ülikoolis meditsiini, kuid jättis selle pooleli. Kunstihariduse sai Budapesti Maaliakadeemias ja Mühley Akadeemias 1930.aastatel asus Vasarely Prantsusmaale elama. 1930.a abiellus Claire Spinner’iga, kellega tal on kaks poega Looming Peale Prantsusmaale kolimist arendas Vasarely välja täiesti oma pildikeele...
Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulil...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö Asukoht 2011 1) Arhitektuur ehituskunst, loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna. Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupo...
Kunstimuuseumid 1) Estii kunstimuuseumid 1. Adamson-Ericu muuseum Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas. Pärast kunstnik Adamson-Ericu lese Mari Adamsoni rohkem kui 800 kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile avati 1983. aastal Adamson-Ericu muuseum. Muuseum avati 2. detsembril, kunstniku surma viieteistkümnendal aastapäeval. Muuseumi direktoriks on Ülle Kruus. Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson- Ericu kogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja t...
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk INFOÖKOLOOGIA Referaat Juhendaja: Lea Baumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Infoökoloogia.......................................................................................................4 Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5 Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................7 Kasutatud allikad......................................................................
Audru khk, seeliku kiri (ERM EJ 156:5); Eesti Rahva Muuseum; Faili nimi:010117_ERM_EJ_156_5.jpg Etnograafilised joonised Number ERM EJ 156:5 Nimetus Audru khk, seeliku kiri Olemus kavand/joonis/eskiis Originaal originaal Seisund määramata Leht 45x32 cm, vesivärvijoonis. Üksikjoonis. Audru khk ( PäMu 1690) Joonistas A. Madisson ( eesti) EJ 156. A. Madissoni joonised Pärnu Muuseumi tekstiilidest Vigala ning Audru kihelkondadest ja Muhust, 5 lehte. Etn. jooniste päevik 14.09.42, nr 156. Katalooginud septembris 1942.a...
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raama...
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Evald Okas............................................................................................4 Elulugu................................................................................................6 Ühisnäitused ja projektid...........................................................................10 Auhinnad.............................................................................................12 Fotod Evald Okasest................................................................................13 Maalid................................................................................................14 Graafika...............................................................................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kok...
Klassitsistlik arhitek. LääneEuroopas(1718 saj. Prantsusmaal) Iseloomulikud tunnused:1)rangemad ja lihtsamad vormid; 2)pööratakse tähelepanu ilule ja monumentaalsele fassaadile; 3)eeskujud võetakse antiikarhitektuurist. Ehitusnäited: Madeleine kirik Pariis; Tähe triumfkaar; Vana Muuseum Berliinis; Brandenburgi väravad. XIX saj. arhitektuur. Raua ja terase sajand. Ehitusnäited: Coalbrookdale sild(1781); Home Insurance Building(1885); Kristallpalee(1851); Eiffeli torn(1889). Iseloomul.tunnused: 1)raudbetoon;2) historitsism (ajalooliste stiilide matkimine XIX saj.2.pole arhris) 3)eklektika(erinevate ajalooliste stiilide mehaaniline ja põhimõttetu liitmine). Sõnad: industriaalne tööstuslik; pseudovale. Juugendstiil LääneEuroopas. Tekkis Saksamaal XIX saj. lõpul. Iseloomulikud tunnused: 1)tunduvalt vabam kompositsioon 2)kasutatakse valdavalt looduslikke ehitusmaterjale 3)rõhutatakse uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. 4)tä...
LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie Florentine. Vändra kirik ...
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=122&lang=est https://et.wikipedia.org/wi...
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
Lydia Koidula Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni tütrena. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa ...
SAUGA VALD Asukoht · Asub Pärnumaa keskel · Naabriteks lõunas Pärnu, läänes Audru vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus. Kultuur ja sport · Treeninguteks võimalik kasutada Sauga Vallavalitsusega ühe katuse all olevat spordisaali. · Pulli külas, mis oli teadaolevalt Eesti esimene asula, asub muuseum. · Vallas tegutseb käsitööhuviliste selts, kirjandus...
Pärnu Ja Pariis Referaat 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................2 Sissejuhatus...............................................................3 Linnade asukoht.........................................................4 Linnade üldandmed....................................................5 Linnade ajalugu...........................................................6 Linnade tuntus........................................................78 Linnade legend Kokkuvõte....................................................................9 2 Sissejuhatus Mina valisin selle referaadi teemaks Pärnu, s...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT 1) Kohad, ehitised v.a liigisõna (meri, jõgi, tänav, mägi, linn, väljak jne) nt Tartu linn, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Pühavaimu kirik 2) Asutused, ettevõtted v.a liigisõna (muuseum, tehas jne) nt Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Eesti Kontsert 3) Riigid nt Eesti Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Rootsi Kuningriik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad nt Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan 5) Ajalehed, ajakirjad v.a sidesõna (ja, või jne) nt Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, Pere ja Kodu 6) Kaubad, sõidukid v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, sai jne) nt kakao Meie Mark, laev Tormide Rand ESISUURTÄHT 1)Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides nt ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi valimise seadus", ballett ,,Luikede järv", ,,Aktuaalne kaamera" 2) Ajaloosündmused nt Jüriöö ülestõus, Teine maailma...
REIN KELPMAN Egon Rehemaa E-08B REIN KELPMAN Sündis 13.aprillil, 1960, Tartus Isikunäitused · 1986 Tallinna Kunstihoone Galerii 1988 A. H. Tammsaare majamuuseum, Tallinn 1989 Kopenicker Bank, Berliin, Saksamaa 1990 Eesti Kunstifondi Galerii, Helsingi, Soome · 1991 Oulu Linna Noorte- ja Kultuurikeskus, Oulu, Soome 1991 Eesti Kunstifondi galerii (koos Jüri Arrakuga), Helsingi, Soome 1992 Volleby Instituut, Vasteras, Rootsi 1992 Tido krahviloss, Tido, Rootsi · 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1992 Eesti Maja, Stockholm, Rootsi 1992 Galerii -G, Tallinn 1993 Galerii Luum , Tallinn 1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Sak...
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Lydia Koidula memoriaalmuuseum Laura-Anett 7.klass Elulugu Ø Sündis 1843 Vana-Vändras Ø Eesti luuletaja Ø Lõpetas 1861. a Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli Ø Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Ø 21. novembril 1871. a kihlus lätlasega Ø 19. veebruaril 1873. a abiellus Ø 1874 sündis esimene laps Ø Suri 1886 a. rinnavähki Teosed Ø Luuletused Ø Raamatud : · "Mu isamaa on minu arm" · "Vaino-lilled" · "Kodu" · "Emajõe ööbik" · "Emasüda" · "Väike luuleraamat" · "Ja õues on kevade" · "Valik luulet" · "Igatsus" · "Löö, süda...
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti...
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese ül...
Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suur-Jaani pole viiva maantee juures. Koidula lapsepõlvekoduks...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011.....................................................
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ...
VENE AEG EESTIS 1. Kes viibis 1764 ringsõidul Eesti - ja Liivimaal? Katariina II 2. Miks puhkesid 1805 talurahvarahutused? Talurahva seadus ei rahuldanud talurahva soove, lisaks levis kuuldus, et mõisnikud on tõelise seaduse ära peitnud ja talurahvale võltsingu esitanud 3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid? Rüütelkonna eriline nimekiri 6. Milline maks kehtestati 1780. aastatel Eesti - ja Liivimaal? pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õ...
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Ida-Virumaa kultuuripärand ja kuulsused Pärnu 2007 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi KULTUURIPÄRAND IDA-VIRUMAA Kuremäe klooster Kuremäe on koht, kus iga külastaja võib peale looduse ilu nautimise tutvuda ka selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga. Võib tutvuda paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ning suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja varavatornidega. Kloostri surnuaia serval kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m - us...
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid ...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
,,Popol Vuh" TÕRU-TÕNN PARTS JA ELERYN LAANEVÄLI PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM G1D 07.10.2018 Mis teos on ,,Popol Vuh"? "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on eepos, mis räägib kitsee ühiskonna mütoloogiast ja ajaloost Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel "Popol Vuh" koosneb neljast proosavormis osast https://et.wikipedia.org/wiki/Popol_Vuh#/media/File: Popol_vuh.jpg I osa Maailma loomine ning inimese loomise katsed Maa loomine Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine Saviinimeste loomine Puuinimeste loomine ja hävitamine Vucub-Caquix'i hävitamine Zipacna hävitamine Cabracan'i hävitamine II osa Hunahpu ja Xbalanqué päritolu, nende isa ja onu lugu Võitlused Xibalba i...
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku lo...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. dets. 1843. Vana - Vändras ja suri 11. aug. 1886. Kroonlinnas. Tema põrm ümbermaetud Tallinna metsakalmistul 1949. 11 .aug. 21.juuli 1945. avati Pärnus Ülejõe Kooli, Lydia Koidula nimeline muuseum. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esiva...
Suur & väike algustäht Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). · territooriumi haldusjaotused: Prantsusmaa, New Jersey osariik · linnad, külad: Pariis, Õngu talu · väikekohad: Nurga talu · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, ja...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996. aastal sai Pärnust Eest...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...
Eesti Venemaa koosseisus Ajalugu · 20.saj algus oli eesti pärisorjuslikust talurahvast saanud taluperemehed · Millal kaotati pärisorjus?? · Muutused linnades: sakslaste osakaal vähenes, kuid jäid mõjukaimateks ja varakamateks. Eestlaste arvukus kasvas, nende positsioon paranes · Eestlased jõudsid keskkihtidesse. Suurenes ka nende osakaal ametkondades. Jaan Tõnisson · 1868- ? · "Postimehe" toimetaja · Üks uue põlvkonna ideelistest juhtidest · Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama majanduslikele küsimustele Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus · Liberalism erinevaid tahke siin esindasid J. Tõnisson, kelle vaated olid mõõdukamad ja rahvusidealistlikud ning K. Päts, kelle vaat...
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1...
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 ...
annaabi.ee 
