suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd. Küti Mäeveski Asukoht: Koloreino, Võru vald Iidne Küti Mäeveski on töötanud siin järjepidevalt 1868. aastast tänapäevani, viimasel ajal elektri jõul. Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel Asukoht: Kütiorg, Võru vald Kütioru keskosast kilomeetri võrra ida pool asub kultuurimälestiste kogum Ilmamägi ja Tammetsõõr. Looduse ja inimeste heast vahekorrast jäävad järgi pärimused pühadest puudest, mägedest, ojadest, kividest ja paikadest, millel usutakse olevat jõudu ning tervist andev mõju. Veelgi varasemad pärimused kõnelevad ohvriandidest ja talitustest tulevase saagi nimel või lihtsalt selleks, et enda töidtegemisi loodusrütmidega ühte viia. Hilisemad pärimused räägivad pühade puude ja kivide lõhkumisest võitluses nn ebausu vastu, samuti sellest, mis on või ei ole lõhkujatega juhtunud. Kui aga kohalik rahvas endast liiga palju rääkida ei
Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses. ,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvuste eepiline pärimus ,mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Tõsi ,on see,et pärimused...
islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Koraan. Kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja peale tema surma edasi antud pärimused. Ametlik väljaanne valmis seitsmenda Anastasia kekspaiku. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad. Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid, ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest. Jeesuse elu mainitakse, kuid ristilöömist eitatakse.
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikal...
luksuslikumas kääbiku-urus GANDALF • on headuse jõudude peamine juht ja pärast oma uuestisündi Gandalf Valgena ka Keskmaa võimsaim võlur. • Tal oli pikka valge habe ja puhmas kulmud. Ta kandis sinist teravatipulist kübarat, ning halli mantlit. • kuulub Võlurite Ordusse John Ronald Reuel Tolkien • Elas 3.01.1892 – 2.09.1973 • Oli inglise kirjamees • Eriliseks huviobjektiks olid muistse Põhja– Euroopa ja vanad Anglosaksi pärimused. • Luges palju • Õppis erinevaid keeli TOLKIENI TEOSED • "Kääbik, ehk sinna ja tagasi" 1937 • "Leht ja puu" 1945 • "Talumees Giles Hamist" 1949 • "Suur-Woottoni sepp" 1976 • "Sõrmuste isand. Esimene osa: Sõrmuse vennaskond" 1954 • "Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi" 1954 • "Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek" 1955 • "Silmarillion" 1977 • "Roverandom" 1998 • "Lõpetamata lood" 1980 Hendrik Ratasep
smalt klaassegu, vitraazid. VANAVENE. Õigeusk IEU ja Balkanil. A.Ridiger Aleksius II (19992008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vanaslaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev Sofia katedraal, *Novgorod esinduslik ja tore, *VladimirSuzadal
* smalt - klaassegu, vitraažid. VANA-VENE. Õigeusk I-EU ja Balkanil. A.Ridiger – Aleksius II (1999-2008). L ja I kirik lahknesid 1054 kirikulõhega. Venemaal võttis ristiusu vastu Kiievi vürst Vladimir, kes laskis end ristida 988.a. Kiievi metropoliidi (algselt piiskop, hiljem peapiiskop) residents viidi 14.saj. üle Moskvasse. Ja 1448.saj. Vene ortodoksest kirikust iseseisev kirik eesotsas patriarhiga (kiriku kõrgem vaimulik). *usuõpetuse aluseks piibel ja pühad pärimused, *seitse sakramenti – ristimine, võidmine mürriga, armulaud, pihtimine, preestriks pühitsemine, abielu, haige võidmine. *ülestõusmispüha! * teenistus vana-slaavi keeles. ARH: tähtsaim ehitus kirik, ristkuppel kirik, tihti mitmelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas koor, vanemad kirikud telkkatuse torniga, hiljem skulptuurid. 5 PIIRKONDA: *Kiiev – Sofia katedraal, *Novgorod – esinduslik ja tore, *Vladimir-Suzadal – skulptuurilised kaunistused, *
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast
Muinasjuttudes juhtub nii mõndagi, aga elus võib olla nõndagi, et seal juhtub veel palju enamgi sellest sünnibki uus muinasjutt. Eesmärgid: meelitada inimesi taas lugusid jutustama. äratada huvi pärimuste vastu (paikkonna, pere ja isiklikud pärimused, rahvajutud, muinasjutud, muistendid, legendid). Arendada eneseväljendusoskusi ja esinemisjulgust. MUINASJUTTUDE VÕLUJÕUD Muinasjuttude tähtsus laste kasvatamisel. Milline muinasjutt lapsi köidab. Erinevate muinasjuttude analüüsid. Bruno Bettelheim Austria lastepsühholoog Uurinud muinasjuttude tähtsust
Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad). Valdavalt olid ühiskonna liikmed kirjaoskamatud. Kirjapandud tekste asendasid suulised pärimused. Keskaja periood pani aluse tänapäeva Läänemailmale.
◦ Minnesang – Saksa rüütliluule nimetus ◦ Minnesinger – lauliku nimetus ◦ 12.sajandi minnesangi esindaja Dietmar von Aist ◦ Luule on sisu ja vormi poolest rahvalikult lihtne ◦ 13.sajandi minnesinger on Tannhäuser ◦ Luule sisaldab hulgaliselt autobiograafilisi andmeid ◦ Rahvusvaheliselt tuntakse teda samanimelise ooperi kaudu RÜÜTLIROMAAN Rüütliromaan: ◦ Enamasti värsivormilised ◦ Põnev ainestik ◦ Ajaloolised ja legendilaadsed pärimused ◦ Põhilised teemad armastus ja sõda ◦ Esines fantastilisi elemente: ◦ Sündmuste üleloomulikkus ◦ Muinasjutulisus ◦ Erakordsus ◦ Kangelasteod polnud rahva heaks, vaid rüütli enda au ja kuulsuse nimel ◦ Kasutati põhjana antiikkirjanduse teoseid Bütsantsi romaanid ◦ Kahe truu armastaja seiklused ◦ Üks kuulsamaid 13.sajandi „Aucassin ja Nicolette“ ◦ Armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest ◦ Kohtab palju sentimentaalseid lugusid
mõnel vähem, kuid osadel see üldse puudub. Kuid milleks neid üldse vaja on ja miks üha enam traditsioone unustuste hõlma langevad ning kuidas mõjutavad vanu tavasid uuendused? Maailmas on palju erinevaid riike, rahvuseid ja tavasid. Traditsioonid on just need, mida põlvest põlve edasi antakse, et need ei hääbuks ning, et iga uuem generatsioon saaks vanadest tavadest aimu ja neid omakorda edasi anda oma järglastele, et elus hoida neid oma erilisi tavasid. Kahjuks need pärimused siiski ei säili ning ajapikku siiski hääbuvad ning varsti ei mäletata neid enam üldse. Peamiseks põhjuseks võib olla noorte ükskõiksus vanade tavade suhtes, kuid kindlasti ka iive. Kui järglasi ei sünni üldse või sünnib väga vähe ja nende seas leidub ka neid, kes on ükskõiksed selle koha pealt, mis puutub traditsioonidesse, siis need kaovadki. Uuendused, millega iga inimene tänapäeval kokku puutuub, tulevad aga
Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees
Koolid ja haridus Kirjaoskus oli vähe levinud ja kooliõpetaja elukutset ei hinnatud. Hariduse aluseks oli Koraan. Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde juba Muhamedid eluajal, peamiselt õpiti seal Koraani pähe, pisut kirjutamist ja elementaarset arvutamist. Osad noored aga olid püüdlikumad ja varsti kujunesidki moseede juures keskõppekeskused ja ülikoolid ehk medresed (Bagdad, Kairo, Damaskus ja Tunis). Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigused ja pärimused ning Koraani kommentaarid ja teoloogia. Kestis 4-6 aastat, õppejõud said palka, tudengid stipendiumi. Araabia ja pärsia-tadziki kirjandus Zanritest olid lubatud tõsielulised jutustused. Tuntumad kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd", ligi 300 lugu, avaldati 1835. Egiptuses. Luuletaja Firdausi koostas rahvuseepose ,,Sahname". Mongolite vallutused 13. sajandil tingisid tagasimineku nii pärsia ja araabia kirjanduses, samuti islami kultuuri teistes valdkondades.
Gilgames Kuningas Gilgames valitses Uruki linnas umbes viie tuhande aasta eest nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Mesopotaamia on üks kõige vanemaid pideva inimasustuse alasid. Umbes viie tuhande aasta eest rajasid sumerlased tammide ning kanalite võrgu ja õppisid tulvavett kõrvale juhtima. Eeposeski on juttu suurest veeuputusest, kus said surma kõik inimesed peale Utnapisti ja tema kodakondsete, kellele jumalad õigel ajal märku andsid laeva ehitamiseks. Mitu tuhat aastat hiljem on sedasama motiivi
Inimene on rohkem oma aja, kui oma isa nägu Juba aegade algusest peale on lapsed pidanud käima oma vanemate jälgedes ning võtma üle nende ameteid ja seisusi. Puusepa pojast sai puusepp ja kuningatütrest kuninganna. Aastatuhandeid polnud mingisuguseid muutusi ega ka võimalusi nende tekkeks. Viimaste sajandite jooksul on suudetud pöörata pea peale kõik traditsioonid ning ära tallata isegi nende ajalooline ilu. Kuigi näib, et paljud pärimused on tänapäeva noortele arusaamatud, on neilgi olnud omad põhjused eksisteerimiseks ja kasutamiseks. Näiteks ameti pärandamine oma lastele. Ajaarvamise alguspunktis oli see ainus võimalus luua oma lastele tulevikku. Kooliharidus jalutas ringi lapsekingades ja tavainimestel oli raske haridust saada. Enesestmõistetavana tundus isalt ameti õppimine. Olles kõige lähedaem inimene, sai temalt kui õpetajalt alati nõu küsida. Nüüdisajal ei
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu
koolid, et elus hoida vanade eestlaste traditsioone. Lastega käiakse kelgutamas, räägitakse neile linapärimust, tutvustatakse traditsioonilisi toite. Tänapäeva levinumad vastlatoidud on hernesupp ja vastlakuklid (vt lisa 1). Osa peresid teeb valmistab kodus oma kukleid, kuid enamus ostab neid poest. (Soopalu 02.04.2012) Kokkuvõte Vastlapäev on liikuv püha, mida eestlased tähistavad juba aastasadu. Pühaga käivad kaasas traditsioonilised vastlamängud, toidud ja pärimused. Aja jooksul on tähistamise viisid muutunud, kuid tähtpäeva olemus on samaks jäänud. Traditsioonilistest toitudest on püsima jäänud hernesupp ja vastlakuklid. Vastlamänge, mida vanasti mängiti, mängitakse järjest harvem. Tänapäeval on tegemist pigem laste pühaga, kuna saab kelgutada ja lõbusalt teiste lastega aega veeta, enamasti tähistavad lastega töötavad asutused nagu koolid ja lasteaiad. 4 Kasutatud kirjandus
Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajandist palgasõjavägi ja ratsavägi kaotas oma tähtsuse. Feodaaltsivilisatsiooni üks peamine ja esmane tunnus oli katoliiklus- kõik pidid olema katoliiklased. Katoliiklus tähendas vaenulikkust ülejäänute vastu. Seda nimetatakse sügava religioossuse ajastuks ja see mõjutab veel tänapäevaelugi. Katoliikliku külaühiskonda kuulusid kirjaoskamatud ja suulised pärimused. See oli feodalismi ideoloogia. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Hiljem hakkas levima linnamajandus. Feodaaltsivilisatsiooni arengus oli oluline roll linnal ja linnakultuuril, kuna linnades elasid inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete
Islam rõhutab, et Muhamed oli inimenene, mitte jumaldamise objekt. Sellele vaatamata on ta prohvetite ahelas viimane ja ühtlasi tähtsaim Allahi saadik. Ta on vahendanud inimkonnale Jumala tahte koraani. Oma nägemustes ühendas Muhamed judaistliku ja kristliku ainese erilaadseks araablaste mugendatud monoteistlikuks raamatu usundiks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis Uuel Testamendil. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkusele vastavalt
Noorem põlvkond ei pruugi olla väga hästi kursis vanema rahvaluulega, kuid see eest uuem on täielikult praktikas käiku lastud. Anekdoodid, mõistujutud, paroodiad, naljandid, pajatused- need on vägagi tuttavad ka uuemale põlvkonnale. Kohandatuna kaasaegsesse maailma on rahvaluulel ka tänapäeval inimeste elus oma täieõiguslik koht olemas. 2. Identiteet ja folkloor Identiteedi- kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus ja pärimused on välised märgid, mis näitavad, kes keegi on ja millisesse gruppi kuulub. Kui käsitleda veel eraldi alajaotusena rahvakeelt, rahvariietust ja rahvapärimusi, siis on selge, et etnilise identiteedi loobki folkloor, mida peetakse ka kultuurilise identiteedi kindlustajaks. Identiteedil endal on ka erinevaid määratlusi. Identiteedi puhul on oluline just küsimus ühe inimese suhetest teistega. Kas on siis tegemist rahvusliku või näiteks soolise identiteedi küsimusega
tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenning (e perifraas) vana germaani luule iseloomulik stiilivõte.1 nimisõna asendatakse vähemalt 2 sõnalise kujundiga. Sisult jagunevad Edda laulud kaheks: Müütilised e. Jumala laulud ja kangelaslaulud X2 Väga inimlikud jumalad. Allitereeruv värss sõnaalguse silpide kordus.
viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis Uuel Testamendil. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkusele vastavalt
pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea riiklikuks korralduseks) 5. Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks (pandi kirja pärimused ja uskumused- kujunes kõrgkultuur, arenes teadus ja kirjandus) Tsivilisatsiooni tekkimise tunnused: kujunes tööjaotus, maaharimine ja metallitöötlus, ühiskonna korraldajaks oli algul ülemkiht ja neile alluti vabatahtlikult, eraomand 7.Primaarsed tsivilisatsioonid: 3000 a eKr Mesopotaamias (tänapäeva Iraak) Eufrati ja Tigrise jõe alamjooksul ja Egiptuses Niiluse kallastel, Indias Induse jõe ääres(u 2400 eKr),
Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu üldse folkloor- pärimused, legendid ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv. Ja Mozart, too võlur ooperimaailmas, kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine oli vajalik selleks, et anda ooperile täiesti iselaadne helikeel, kuivõrd reaalsus ja muinasjutulisus põimuvad siin nii tihedalt, et on raske märgata, millal üks üle teiseks läheb.
Kõrgus peatorn keskel. Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised
3. Kes uurivad muinasaega ? 4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loodust. Inimene oli osa loodusest, mitte looduse peremees. Usuti loodust kaitsvaid haldjaid ja vaime.
ühendas meeldiva keelekasutuse kibeda ühiskondliku satiiriga. Rohkem kui sisu huvitasid teda üldmulje ja stiil. On öeldud, et eelkõige oli ta poeet, isegi proosat kirjutades ning mõned kriitikud peavad teda juhtivaks romaanikirjanikuks hispaania modernismis. Iroonia on algusest peale läbivaim joon tema teostes. Kirjanik on pärit Galiciast ning uue sajandi esikümnes ilmestavad mitmeid tema teoseid galeegi pärimused, müüdid, inimtüübid, kombestik jne. Luulekogu ,,Legendi aroomid" iseärasuseks on veel seegi, et iga hispaaniakeelne luuletus lõppeb neljarealise galeegikeelse stroofiga. Ta kirjutas commedia dell' arte vaimus näidendeid traditsiooniliste tegelaskujudega: arlekiin, kolombiin, jt. Näiteks ,,Markiis Rosalinda" (La marqusa Rosalinda, 1912) Selle perioodi lavateosed olid täis vaimukust, fantaasiat ja irooniat. Valle-Inlán lõi 1920
,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või on neid anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised moraaliallegooria kuulnud. Kompositsioo Idamaise kirjanduse eeskujul raamjutustusega Teos koosneb 24 jutustusest, Raamjutustusega ümbritsetud 72 n ümbritsetud. Teos koosneb 3 mehe ja 7 naise millest osad on katkendlikud. novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles
Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg
sajandist. Iiri saagad olid loodud proosavormis.Sageli oli proosa vahele põimitud värsse. Iseloomulikud jooned o ülev ja paatoslik toon o suure ja õilsad tunded o maagia, mille taustaks ürgne loodus Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunariigi saagasid tunneme tänu 18.saj.kirjanikule JAMES MACPHERSONILE. 1.2.Islandi eepika Ka Islandil elasid edasi paganlikud pärimused ja müüdid peale ristiusu vastuvõtmist. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja "Vanem Edda". Puudub kindel süzee, vaid koosneb lauludest,mis pärinevad eri aegadest.Arvatakse ,et need on kirja pandud 11.-12.saj.-l. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest..Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalul olevad jumalad aasid,kellede hulka kuulub enamik kõige tähtsamaid jumalaid.Räägitakse maa-alustest kääbustest alfidest, kes
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliu...
siit riigist, et tõsta enda ning oma pere elukvaliteeti. Emigratsiooniga aga üldjuhul unustatakse eestlus ning meie rahva kombed. Tänu sellele aga kannatab vaid meie oma Eesti riik. Jättes maha kodumaa on see üks samm lähemale eestluse lõppemiseni. Kui minna elama välismaale ning seal laps sünnitada, on ta enda juurtelt eestlane, kuid keel ja kultuur on tema jaoks võõras ning laps omandab selle keskkonna pärimused, kus ta üles kasvab, mitte selle, kus ta heal juhul aastas kord satub. Enamus praegustest noortest ei tea, milline oli tõeline eestlus ning ühtsustunne, rääkimata selle edasi andmisest oma lapsele. Teiseks väga suureks probleemiks võib pidada välismaalaste immigratsiooni, mis põhjustab rahvastiku segunemist. Päris puhtaid eestlasi, kelle esivanemad olid ka muinasajal siin, on alles jäänud väga vähe. Tänu ajaloo keerdkäikudele on täna meie seas palju saksa-
koraani pähe õppimisele ja muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele,pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslemite haridus piiruduski neis nn koraanikoolides omandatuga. · Oli ka edasipüüdlike noori kes kogunesid tuntud teadlaste ümber.Neist kõrgema astme ringidest kujunesid peagi moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid-medresed.Traditsiooniliseks õppeaineteks olid loogika,araabia kirjandus,islami õigus,islami pärimused,koraani kommentaarid ja teoloogia. Õpetus ei olnud igalpool ühesugune.Islmai õiguse tõlgendamisel kujunes välja neli suuremat ja mitu väiksemat koolkonda,osa juriste ei liitunud ühegi koolkonnaga.9.saj kanoniseeriti paljudest pärimuste kogumikest kuus,mis moodustasid sunna tuumiku. · Siiitidel oli oma pärimuste kogu. Ka koraani komneteerid teadlased erinevalt.Medrese autoriteet sõltus tema õetlaste tuntusest. Tavaliselt sõideti 1000 km kaugustele,et saada
seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse sõnastas kreeka filosoof Pyrrhon Elisest, kes elas aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt. Erilisi teeneid selles suhtes on tema õpilasel Timonil, kes hiljem oma õpetaja vaateid Ateenas on püüdnud populaarseks muuta. Nii Pyrrhon kui ka Timon, kes esinevad nn. vanemat skepsist antiikses filosoofias, tegelevad peamiselt kolme probleemiga ja püüavad neile leida lahendust. Esimene neist on enam tunnetusteoreetilist laadi ning tahab lahendada asjade olemuse mõistmise küsimust
Loomingu tunnusjooneks on teiste rahvaste keelest, kommetest, minevikust huvituda, rääkida. Tundis suurt huvi Venemaa vastu (ka mustlaste?). Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga, mitmed põhinevad eksootilisel ainestikul. Kangelasteks on vastuolulised isikud, karakteris segunevad hea ja kuri, alatus ja suursugusus, autor ei idealiseeri inimest. · Folkloor ja muinasjutt . Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule, muistendid, pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt
Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi...
kaotaja relvastuse · Rüütelkonna jaoks suured pidustused - võimalus teenida kuulsust, leida abikaasa või teenistus 4) Iseloomusta rüütlikirjanduse temaatikat. Milles avaldus selles nn daamikultus? · Kangelaseepos teemad traditsioonilisest mütoloogiast (Nibelungide laul) või reaalsetest ajaloolistest sündmustest (Rolandi laul) · Rüütliromaan muistsed pärimused kõrgkeskaja ettekujutuses (kuningas Artur) 5) Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastasikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust · Talupojad sõltusid oma isandatest feodaalidest: maa kuulus isandale, enamik talupoegi sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema · Isandal talupoja üle kohtuõigus, ihunuhtlusega karistamine kuni surma mõistmiseni 6) Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut?
1 kiloparsek võrdub ligikaudu: 3261,6 valgusaastaga 206 264 800 astronoomilise ühikuga 30 856 776 000 000 000 kilomeetriga. Linnutee galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks. Linnutee on minu jaoks huvitav ka sellepärast, et on palju erinevaid rahvajutte ja -uskumusi Linnuteest. Ka sõnadel galaktika ja Linnutee on huvitavad pärimused. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Sõna galaktika pärineb kreeka sõnast gala, mis tähendab piima. Kreeka mütoloogia järgi olevat Linnutee moodustunud jumalanna Hera piimast. Soomes on sellised taevased piimajõed olemas ka Siberi rahvastel
sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed(1, millest oskad rääkida). - Anglosaksi eepos. X sajandi alguspoole Inglismaalt pärineb keskaja iidsemaid käsikirju – anglosaksi eepos „Beowulf”. Eepose sündmused toimuvad Taanis ja Lõuna-Rootsis, sest germaani hõimud anglid ja saksid, kes V sajandil tungisid keltide asustatud Briti saartele, tõid kaasa oma pärimused, mis elasid rahvasuus edasi. Kangelane Beowulf võidab koletis Grendeli ja võitleb lohega. 5.Kuidas nimetatakse kangelaslaulude ettekandjaid eri maades? - Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid. 6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust?
Vana Kreeka kultuurist ja olustikust klassikalisel ja hellenismi ajajärgul, mil kultuurisaavutused olid kõige esileküündivamad. Homerose eeposed on ,,Illias" ja ,,Odüsseia" ning Homeros on pime laulik. Homerose eeposed annavad lugejale väga värviküllase pildi Vana Kreeka ühiskonnast, kus on alanud sugukondliku korra lagunemine. Eepos on inimeste fantaasia poolt loodud kus on aluseks müüdid, muistendid, ajaloolised pärimused ja rahvalaulud. Väga kaua aega peeti Homerose eeposeid täielikult väljamõeldiseks ja kaunika muinaslooks. Homerose eeposed tegid suurt mõju teiste laulude tekkimisele.Homerose eepose järgi hakkas Faehlmann ja Kreutzwald tegema rahvapärimusi ja laule Kalevipojast (Eesti eepos). Eeposeid saab lugeda skandeerides. Üheksa päeva nii pildusid meid kesk merd kalarohket hukatust ulguvad tuuled. Ent kümnendal siis juba saime lootosesööjate maale, kes lilledest toidavad
Iiri saagad loodud proosavormis, iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm, millega anti edasi sugukondade põlvnemist, muistseid müüte ja uskumusi. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Esitajateks olid filid ja bardid, kes kandsid saagasi edasi suuliselt. Kangelasteks olid Conchobar ja Cuchulinn. Keldi eepika laulud, mille sisuks olid pagandlikud müüdid ja pärimused, veel ka müüdid. Proosa oli mõjutad rüütlikirjandusest. Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased. Luules ei olnud algselt riimi, mõjutusi selleks saadi aga romaani rahvaste luulest. Esitajateks olid samuti filid ja bardid, kes andsid loomingut suuliselt edasi. 4. Iseloomusta ja nimeta keskaegseid eeposi. Mille tõttu on nad edaspidist silmas pidades olulised ? Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand)
Referaat Juhendaja Helen Oppar Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus ja eessõna 3 2. Hüatsint 3 2.1 Hüatsindi iseloomustus 4 2.2 Hüatsindi sordid ja ajatamine 4 2.3 Ebahüatsint 6 2.4. Kobarhüatsint 6 3. Legendid ja pärimused 7 Kasutatud kirjandus 11 Lisad 12 2 1.Sissejuhatus ja eessõna Eesti aedades on praeguseni kõige enam levinud sibullilledeks tulbid ja nartsissid, madalakasvulistest kevadekuulutajatest peamiselt hüatsindid, siniliiliad ja krookused, millest hüatsint on hinnatuim sibullill. Paljud inimesed nimetavad hüatsinti oma lemmiklilleks
rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi
Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega. Ühel päeval sattus kangelane Herakles Prometheusest mööda kõndima ja ta märkas meest ning vabastas ta ahelatest. Kotka lasi ta noolega surnuks. "Veeuputus" jutustab sellest, kuidas jumal Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, kuidas inimesed röövivad, tapavad, valetavad ja petavad. Ühel õht...
Raamatu tutvustus Vanakreeka muistendid ja pärimused Eduard Petiska Prometheus, Phaetheon, Midas, Tantalos, Niobe Prometheus Tegelased: Prometheus, Zeus, Hephaistos , Athena, Aphrodite, Hermes, Epimetheus, Pandora, Herakles. Väga vanal ajal polnud maa peal ühtegi teist inimest peale titaanide suguvõsast pärit Prometheuse, kes otsis teisi liikuvaid ja elavaid olendeid. Lõpuks meisterdas ta savist ja vihmaveest esimesed inimesed. Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes
3.saj. Võttis Liu Huei kasutusele kolmnurkade sarnasuse mõiste,samuti ka piirprotsessi mõiste. Yang Huei võttis kasutusele kümnendmurrud. Itaalia matemaatik M.Ricci tõlkis hiina keelde esimesed 6 osa Eukleidese "Elementidest". Filosoofia Alged ulatuvad I a-tuh. algusesse. Klassikaline ajajärk oli 5.-3.saj. kujunesid põhikoolkonnad. I filosoof pärimuste põhjal on Laozid. 4.-3.saj. tekkis legismi koolkond. Kirjandus Vanimad mälestised on mütoloogia pärimused ja rahvalaulud. Shijing sisaldab 11.-6.saj-st pärinevaid luuletekste. I a-tuh. Keskpaiku sugenes kirjavara. Kirjandus oli peamine aine riigiametisse ja õpetlaseseisusesse pääsemise eksamitel. Vanim osa koondatud 13 osast koosnevasse konfutsianismi kaanonisse. Budismi kaanon jaguneb kolmeks: muistseks õpetuseks(jing), reegliteks(lü) ja filosoofiaks(lun). Hiina müür Tuhandeid kilomeetreid pikk kaitserajatis. Ehitatud 3.sajandist kuni 17
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
