50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
e4eiert
Õppematerjali autor
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvalu
• Kultuure saab jagada veel arheoloogiliseks kultuuriks. • Arheoloogiline kultuur on selline kultuur, mille kohta on meil arheoloogilised leiud. • Vanemad leiud Eestis on Kunda kultuur (9-5 aastatuhat eKr) arvatakse, et see oli kultuur kus olid osalised venemaa, läti,leedu, 1500 inimest elasid. Konn, liha, veri, nüri sellised sõnad arvatakse, et on Kunda kultuurist. • Kultuuri järjepidevus on traditsioonide säilimise tulemus. • Kultuuri alguseks peetakse keelt ilma milleta ei ole kultuuri ja teiseks religioon ehk rahvausund, mille eelduseks on samuti keel. • Rahvuskultuur- kuuluvad samasse rahvusesse , üks määrab teise. • Rahvuslus ehk natsionalism- ideoloogia mis keskendub rahvusele. Kuidas rahvust säilitada?- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust,
kaaslase kombeid. Tööleht. 1.Mis on traditsioon? 2.Kas on vaja peretraditsioone, kombeid, mis päranduvad vanematelt lastele või korduvad aastast aastasse? 3.Milline teie pere traditsioon sulle kõige rohkem meeldib? Põhjenda vastust. 4.Milline teie pere traditsioon sulle tundub mõttetu. Põhjenda. 5.Kuidas saaksid sina kaasa aidata, et teie pere traditsioonid püsiksid? 6.Miks on see oluline, et just sina kaasa aitad? 7.Mis on traditsioonide puhul halb/tüütu? Too näiteid. 8.Mida head on traditsioonides? Miks on traditsioonid head? Too näiteid. 9.Kuidas suhtud inimestesse, kelle kombed tunduvad sulle võõrad ja imelikud? Miks? 10. Kuidas käitud, kui oled külas ja seal on kombed, mis tunduvad sulle võõrad olevat? Käeline tegevus. Joonista pilt kõige toredamatest peretraditsioonidest. Perekondlike traditsioonide ringi kuuluvad
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik Gert Põlluäär Pulma kombed Kirjand Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Abiellumine oli ja on praegugi keskseim sündmus inimese elus. Abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külakogukonnas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt. Tänapäeva kiire elutempo ja üldise globaliseerumise taustal on pulmatavandis toimunud põhjalikud muutused: mis kaasaega ei sobi, jäetakse ära või asendatakse uuega. Nagu igale arenenud ühiskonnale omane, nii on ka Eestis kujunenud välja erinevad traditsioonid ja kombed. Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kah
Kunagi oli abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka pulma- aastapäevade tähendused, milline on mis pulma- aastapäeva tähis ja mida tuleb pidulistele kinkida? Ja milliseid mänge on sobilik mängida pulmades! 3 PULMASÜMBOOLIKA
Põhiliseks teda
mõjutavateks teguriteks on olnud majandus, religioon ja hilisemal ajal ka poliitika. Samas on
abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli
abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel.
Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi.
Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Pulmade puhul on palju planeerimist, mille
käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma
traditsioone ja millised on nende juured. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma
traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis
vanasti ja praegu.
2011). Negatiivses aspektis võib välja tuua kolm vaadet. Esimene negatiivne variant kui kättemaks. Mõned emad süvendavad oma tütardes meeste vihkamist, ässitades neid teadlikult meessugupoole vastu. Eriti hästi mõjub see, tuues näitena oma abikaasa (lapse isa). Erilist kahju teeb see tütardele, poisslastele, kui samasoolisele, on see mõju väiksem. Teine negatiivsuse variant negatiivsus kui enesekinnitus. Tihtipeale on peredele oluline traditsioonide hoidmine. Selle põhiprintsiip on see, et mees peab juhtima. Kolmas variant negatiivsus kui profülaktika. See variant tekib sagedamini kuulujuttude baasil. Negatiivsus toob perre sageli selliseid resultaate, mida vanemad on püüdnud vältida. Negatiivsust võib iseloomustada mitte ainult perekeskset, vaid ka kui "ühiskonna arvamuse" mõju ( . 2002). Ühiskond ignoreerib seksuaalset sfääri. Kui vaadata, missugust suhtumist seksuaalsfääri
mitte julm ja askeetlik. Kasvatus sai võimalikuks väljaspool perekonnaelu (kasinuse nõue), isiklikku omandit (vaesuse nõue) ja isiklikku tahet ning isetegevust (kuulekuse nõue). Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopkoolid. KRISTLANE. RÜÜTEL Rüütlikultuur oli isesugune nähtus sisu ja vormi ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitumisvormide kogum. Rüütlikasvatuse neli põhimõistet olid: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütliideaali aluseks oli üllus, sündsus, tagasihoidlikkus, halastus ja ustavus. Väga olulist osa rüütliideaalis mängis au mõiste. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn. rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine ,vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid