"Carmen" Prosper Merimee (14)

Prosper Merimee „ Carmen ”
Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu . Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas.
Don Jose oli võitlejahingega noormees , kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline.
Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud : „Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon .”
Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni „püünisesse” ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas istutud aega, ei suutnud Don Jose enam Carmenist eemal olla ja temaga taaskohtudes pakkus Carmen talle võimalust tegeleda salakaubitsemisega. Jose haaras võimalusest ennast Carmeniga veelgi tihedamalt siduda ja nõustus. Temast sai röövlite kambaliige.
Mustlaskaubitsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida. Don Josele see ei paistnud aga meeldivat.
Suur armukadedus muutis Jose agressiivseks ja ta tappis Carmeni armukese Garcia .
Carmen tuli Gibraltarist oma uue inglasest armukesega Jose pesitsuspaika ja Don Jose teatas talle suure uhkusega, et Carmen on nüüdsest lesk, mille peale Carmen ütles talle, et too on ikka loll ja Garcia oleks võinud ta maha nottida ning ta suri vaid seetõttu, et oli tema aeg ning küllap ka Don Jose aeg tuleb. Seepeale teatab Don Jose :” Täpselt nagu sinugi aeg, kui sa ei ole mulle truu romi.” (romi tähendas nende keeles kaaslast). See näitas, et Jose armastus on muutnud ta võitlejaks ja nagu näha, suutis ta oma kangelaslikku omamisvõimet näidata ka Carmeni armukest tappes. Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti.
Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus.
Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose’d kunagi üldse armastas . Seepeale haaras Jose’d raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni.
Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles.
Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest.
Carmen Freimann,
10.C