Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Carmen" Prosper Merimee (14)

5 HEA
Punktid
Prosper Merimee „ Carmen
Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu . Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas.
Don Jose oli võitlejahingega noormees , kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees. Isegi kodumaalt väljudes ei heidutanud teda võõramaa röövlid, petised ja muu selline.
Teose problemaatiline osa algabki hetkega, mil Don Jose kohtub Carmeniga. Carmen kasutas alati ära oma head välimust, tegeledes pettuse, röövimise, huligaansustega. Ta teadis alati, mida tahtis ja tegi kõik, et see saada. Hulljulge, pöörane. Nagu teose lõpuski mainitud : „Oleksin tahtnud, et ta kardaks ja armu paluks, kuid see naine oli deemon .”
Läbi mitmesuguste vahejuhtumite, lasi Don Jose ennast Carmeni „püünisesse” ja too kasutas teda ka omamoodi ära. Don Jose sattus alguses sõjaväkke, hiljem vanglassse. Peale vanlgas istutud aega, ei suutnud Don Jose enam Carmenist eemal olla ja temaga taaskohtudes pakkus Carmen talle võimalust tegeleda salakaubitsemisega. Jose haaras võimalusest ennast Carmeniga veelgi tihedamalt siduda ja nõustus. Temast sai röövlite kambaliige.
Mustlaskaubitsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida. Don Josele see ei paistnud aga meeldivat.
Suur armukadedus muutis Jose agressiivseks ja ta tappis Carmeni armukese Garcia .
Carmen tuli Gibraltarist oma uue inglasest armukesega Jose pesitsuspaika ja Don Jose teatas talle suure uhkusega, et Carmen on nüüdsest lesk, mille peale Carmen ütles talle, et too on ikka loll ja Garcia oleks võinud ta maha nottida ning ta suri vaid seetõttu, et oli tema aeg ning küllap ka Don Jose aeg tuleb. Seepeale teatab Don Jose :” Täpselt nagu sinugi aeg, kui sa ei ole mulle truu romi.” (romi tähendas nende keeles kaaslast). See näitas, et Jose armastus on muutnud ta võitlejaks ja nagu näha, suutis ta oma kangelaslikku omamisvõimet näidata ka Carmeni armukest tappes. Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti.
Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus.
Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose’d kunagi üldse armastas . Seepeale haaras Jose’d raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni.
Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles.
Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest.
Carmen Freimann,
10.C
Carmen-Prosper Merimee #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 261 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiisutydrik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Carmen kokkuvõte peatükkide kaupa
4
doc

Carmen kokkuvõte peatükkide kaupa

PROSPER MERIMEE „CARMEN“ Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .

Kirjandus
Carmen
2
docx

"Carmen"

2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen ­ kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees ­ Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes

Kirjandus
Prosper Merimee - Carmen
3
doc

Prosper Merimee - Carmen

PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .

Kirjandus
Prosper Merimee-Carmen
8
rtf

Prosper Merimee "Carmen"

Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas

Kirjandus
Prosper Mériée --Carmen
7
docx

Prosper Mériée - „Carmen“

1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde.

Kirjandus
Marimee Carmen
3
docx

Marimee Carmen

palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse ­ noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas terve mõtlemise. TEOSE IDEE, PROBLEEMISTIK Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast satub don Jóse vangi. Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse ­ raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi ­ kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa

Kirjandus
Carmeni kokkuvõte
3
docx

Carmeni kokkuvõte

Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus




Kommentaarid (14)

maaarja13 profiilipilt
maaarja13: nendest sekeldustest oleks võinud täpsemalt kirjutada , mis seal toimus , Olen ise teose läbi lugenud, aga vajasin meenutus materjali, väga hea ,
19:44 27-04-2009
maaarja13 profiilipilt
maaarja13: Täpsustus: Oleks võinud kirjutada sellest kuidas Don Jose ja teose autor kohtusid, kus , ja kuidas veedeti koos öö hurtsikus ,
19:47 27-04-2009
SyRuC112 profiilipilt
SyRuC112: huvitav lugeda kui raamatud ei ole,kuid olen sunnitud kuna aega ei jätku
15:52 11-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun