· Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus: Lehte katab nii alt kui pealt kattekude, mille kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Selleks on kattekoes õhulõhed, mis koosnevad õhupilvest ja kahest sulgrakust.
Tipp-punga teke Sept/3 Aug/3 Sept/3 Talvekindlus Sõltub sordist Hea Sõltub sordist Sobiv lõimis raskem keskmine kergem Niiskusenõudlus suur keskmine väike Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel
trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel Tipmine meristeem- meristeem, mis asub pungades ning varte ja juurte kasvukuhikutes. Tugikoed- annavad taimeorganitele mehhaanilise tugevuse. Vahemeristeem- meristeem, mis asub sõlmedes(kõrrelistel)
juust, pärmseened pagaritooted, alko, bakteri- ja pärmijuuretised juust ja vein, Louis Pasteur elu saab alguse elusast, vaktsineerimise põhimõte. Meditsiin: Alexander Fleming avastas penitsilliini, rohehallikust (pintselhallik). Biotõrje: seen seene vastu, feromoonid, bakteritoksiin putukate vastu, reovete puhastamine. Taimede meristeempaljundus: taimede vegetatiivse paljundamise e kloonimise meetod. Meristeemkude: algkude on taimede võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemkoe omadused: kiire paljunemisvõimega, ei ole diferentseerunud, ei täida kindlat koe funktsiooni, totipotentsed-võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudes ja areneda tervikorganismiks, viirusvabad. Meristeempaljunduse kasut: saadakse viirusvabad taimed, raskesti paljundatatavate taimede istutusmaterjali saamiseks (orhidee), hävimisohus taimeliikide kaitseks, kartulid, maasikad, viljapuud, pohlad, nelgi d jne
pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule
22.12.12 Kloonimine Kloonimine see on geneetiliselt identse järglaskonna saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA molekul, rakk, organism) Saadud järglaskond moodustab klooni 22.12.12 Meristeempaljundus taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks meetod meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. meristeemkoe rakud on totipotentsed ei ole diferentseerunud (rakud võivad diferentseeruda mistahes tüüpi rakkudeks ja areneda tervikorganismiks) esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede istutusmaterjali saamiseks võimaldab saada viirusvabasid taimi tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid, pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike 22.12.12
jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda üle pika aja jälle kiiremat vee vulisemist. Samuti on veehulk seal suurenenud üpris märgatavalt. Mainimata ei saa jätta, et ka muru on nii mõneski kohas täitsa nähtaval ning esimesed lumikellukesed piiluvad südikalt juba päikese poole. Puutüvedel võib näha juba liikuvaid putukaid, sest puud on juba ammu vabanenud talvel neid matvast lumekihist. Kaskede (ka teiste lehtpuude) lehed hoiavad end veel tihkelt pungades. Pajud on oma urvad juba kõigile vaatamiseks välja toonud. Kahtlemata on oma ,,süü" kevade saabumisel päikesel. Käib ta ju järjest suurema kaarega ning eredama valguse, soojendavama jõuga meist üle. Päevad muutuvad järk-järgult pikemaks, ööd aga seevastu lühemaks. Tänu päikesele saabuvad ning on saabumas põhja poole ka rändlinnud, kes võivad endale juba siit toitu leida. Puude latvades on nii hiljuti saabunud kui ka talvel kohapeal olnud linde üha sagedamini märgata
Raku ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse
Meristeem rakkude omadused: 1)meristeemi rakud pole diferentseerunud, st.pole eritunud mingit kindlat koefunk. täitma 2)nad on säilitanud jagunemisvõime 3)võivad anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed 4)neist võivad tekkida kõigi pisikute rakud.Meritsteem paljunudus kaitseb taimi viiruste eest. Samuti on see hea meetod hävimisohus taimeliikide isotootmiseks ja kaitseks. Meristeem kuda on algkude/on taimedel võrd-sete tippudes, pungades. Meristeemkoed on totipotentsed, rakud paljunevad kiiresti, jagunemisvõimalised, viirustevabad.Meristeemirakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida pisikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St, et väikestest koetõkist võib kasvada terviklik taim.Hübridoomid-antikehad sünteesivad lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi. Hürbidoome saadakse
Louis Pasteur avastas. Süstimine organismi nõrgestatud või surmatud haiguse tekitajaid,mis vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. Reovee puhastamine mikroorganismide abil. Kasutatakse teiste hulgas veel biopuhasteid ehk aerotanke. Algul lõhustavad aktiivmuda aeroobsed bakterid (hapinkuga).Anaeroobsed bakterid (hapnikuta) paljunevad tankides ning lõhustavad muda. Lõpuks tekib metaan, mis on inimesele kasulik. Meristeem. Algkude, mis on taimedel võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal, ka lehtedes. Meristeempaljundus. Üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetoditest. -Taimede uudne, tehnoloogiliselt keerukas kloonimis viis. Totipotentsus. ,,kõikvõimelised" . Tänu totipotentsusele on paljudel taimedel võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükkidest terviklikuks taimeks. Embrüosiirdamine. Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine.
· Bakteritoksiin putukate vastu ühe pinnases elava bakteri toksiin, see bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab soolepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 8. Milles seisneb meristeempaljundus ning mis on selle eelis? Meristeempaljudamise käigus kasutatakse meristeemrakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mitmel pool mujal algkude ehk meristeem. Need rakud pole diferentseerunud (pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma). Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule. Selle käigus eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse söötmele. Kui kultuur on kasvama
metsanduses. Bakteritoksiin putukate vastu: Bt- toksiin, mis põhjustab sooleepiteeli lõhustumise ja põhjustab putuka surma.Erinevad alaliigid, kus üks tapab libilikatöövikuid, teine mardikaid, kolmas kahetiivalisi. Reovete puhastamine: kasutatakse biopuhasteid ehk aurutanke (suured raudbetoonmahutid), kus reovett õhustatakse, et aeroobsed bakterid paljuneksid paremini. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? Taimedel on võrsete tippudes, pungades ja mujal algukude ehk meristeem. Meristeemi rakud pole diferentseerunud täitma kindlat koefunktsiooni. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neis võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes teatud kasvufaktorie toime võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime algusesle, nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Toimib: eraldatakse meristeemi sisaldavast organist väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletud anumasse toitesegule ehk söötmele.Seal on kasvufaktorid
Elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 4. Taimede meristeempaljundus-taimede kloonimisvõimalus. Geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Inimene on iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt, seega klooninud. Tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meriteempaljundus. Meriteempaljunduse positiivne külg: raskesti paljundatavate taimede paljundamine (orhideed), Kiire taimede hulga suurenemine, meristeemrakud on
Hübriidtehnoloogia Rakutehnoloogilste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Nt. immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine jne. LK 21 JOONIS!!! Kordamisküsimused: 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses tekivad kloonid looduslikult (vegetatiivsed taimed ribosoomide abil). Biotehnoloogias tehakse kloonid tehislikult. 2. Millistel bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Taimedel on kasvukuhikus, pungades jms. Algkude, mis samas parandab ka haavu. Samuti pole meristeemi rakud diferentseerunud. Nad on säilitanud jagunemisvõime ning nad võivad anda alguse kogu taime arengule. 3. Mis eesmärgil loodi hübritehnoloogia ja mis probleemid see lahendas? Loodi monokloonsete antikehade tootmiseks. Antiseerumi tootmine, klamüüdia, raseduse jms. Määramine testide abil jne. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees?
Piimhappebakter on näiteks Helluse tootesarja ME-3. Tervistavad piimhappebakterid parandavad laktoosi omastamist organismis, suurendavad B-rühma vitamiinide imendumist Taimede meristeempaljundus Vaata joonis lehekülg 20. Taimede vegetatiivne paljundamine on põhimõtteliselt kloonimine. Meristeempaljundus on kaasaegne meetod. Seda kasutatakse ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Nii saab aretada haigusvabasid taimi. Taimedel on võrsete tippudes ja pungades algkude ehk meristeem. Neid kutsutakse ka tüvirakkudeks see on rakk, millest võib teha ükskõik missuguse koe rakke. Ka viljastunud munarakk on tüvirakk, sest see võib muutuda kõigeks kuni moorulani. Ühest meristeemrakust saab kasvatada uue organismi. Algkude tuleb kasutada, sest nad on haigusvabad. Meristeemrakk võetakse ja pannakse söötmele, kus ta hakkab kasvama ja arenema. Järjest selekteeritakse ja pannakse uuele söötmele. Arenevad koed, viimaks pannakse eraldi
kahjustab noori puid) : Männi-vaigumähkur (Petrova resinella, vaigupahk okstel), Kadakas: Kadakavaablane (Monoctenus juniperi) vastsed söövad okkaid. Männi-pungamähkur (Blastesthia turionella), Männi-ladvamähkur (Rhyacionia duplana), Männi-virvemähkur (Rhyacionia buoliana, röövikud kaevandavad Pahksääsk (Oligotrophus juniperinus) võrse tipupunga okkad koonusjalt pungades ja võrsetes) paksenenud. Seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus) väljumisavad kadakamarjadel Okka- ja lehekahjurid: Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer vastsed
Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud
jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. Kloonimine-geeneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism.(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed(kõikvõimelised). Meristeempaljunduse skeem: 1)võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele (toitesegu)
Käsnad on algelised hulkraksed loomad, kellel puuduvad koed ning elundid. Neil pole närvisüsteemi ega meeleelundeid. Väliselt on nad poorilised, mille sisse vesi viib toitu, kuna ise nad liikuda ei saa. Käsnad elavad terve elu ühe koha peal veekogu põhja kinnitatuna. Käsna keha toestab lihtne sisetoes, võrgustik. 7. Kuidas tekivad ainuõõssete ja käsnade kolooniad? Kolooniad moodustuvad, kui nad paljunevad pungades. Uus käsn ei eraldu vanemlooma küljest. 8. Võrdle polüüpi ja meduusi. sarnasused erinevused Mõlemad on ainuõõssed Polüübil avaneb suu ülespoole, meduusil allapoole. Mõlemal on kombitsad ning kehaõõs. Polüüp kinnitub veekogu põhja, meduus hõljub vees. koed
Pärast vaktsineerimise leiutamist on suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude 2. Meristeemi rakud pole diferentseerunud 3. Algkude on säilitanud jagunemisvõime. 4. Neist võib tekkida kõigi püsikudede rakud 5. Meristeemrakud on totipotentsed anda alguse kogu taime arengule. 4/23) Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvajarakk) hübriidi. Hübridoome saadakse nii, et eraldatud lümfotsüüdid viiakse kokku
Geenitehnoloogia I konspekt Raku ja embrüotehnoloogiad Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Vegetatiivselt taime paljundamine on sisuliselt kloonimine Meristeempaljundus algkoerakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja
Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka
Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Taimi on iidsetest aegadest vegetatiivselt paljundanud nt paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Meristeempaljundus – meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Algkude- meristeem, olgu see võrsete tippudes või pungades jne. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemirakud anda alguse kogu taime arengule, s.t nad on totipotentsed(,,kõikvõimelised’’. Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Meristeempaljundust hakati kasutama raskesti paljundatavate taimede (nt orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Kasutatakse ka
Prosen raku pikkus ületab laiust mitu korda Paren raku laius võrdub pikkusega Taime ja loomaraku erinevused. Ehituse erinevused tulenevad nende erinevatest aine ja energiavahetustüüpidest. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Koed jagunevad: · Algkoed e. Meristeemid · Püsikoed · Haavakoed e. Kallus Algkude. Paiknemine - eristatakse tipmisi(varte ja juurte tippudes, pungades), külgmisi(kambium) ning vahe(varre sõlmekohtades asuvaid) algkudesid. Kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Kiirdrakk on tugevasti vakuoliseerunud, vakuoolid väikesed. Esineb soontaimede alamatel esindajatel sõnajalgtaimed. Paljas- ja katteseemnetaimede kasvukuhiku tipus asub
eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis. Kuulsaks sai oma kunstmuinasjuttudega, kus kujutab inimeste isekust ja silmakirjalikkust. Kuulsaim kunstmuinasjutt on ,,Isekas hiiglane"-tal on väga ilus aed, lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu. Tema kuulsaim teos on romaan ,,Dorian Gray portree"-peategelane on imeilus noormees, kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree. Dorianile saab saatuslikuks kohtumine lord Henry
Feromoon Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. Meristeem algkude, mis asub taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeempaljundus üks taimede kloonimise meetod, kus kasutatakse ühe taime meristeemrakke, et saada suur arv vegetatiivseid järglaseid. Totipotentne rakk on arenguliselt täisvõimeline. Hübridoomitehnoloogia tehnoloogia, mis põhineb B-lümfotsüütide ühendamisel kasvajarakkudega, et luua hübridoome. Hübridoom B-lümfotsüüdi ja kasvajaraku hübriid, mis toodab monokloonseid antikehi.
varisenud lehtedel. Suvel levib lülieostega. Tõrje: sügisel eemaldada puude alla varisenud lehed ja viljad ja need maha matta. Haiguskindlad sordid, fungitsiidid. o Kirsipuu-lehevarisemistõbi talvitub eostena varisenud lehtedel. Puude esmane nakkus toimub kevadel pärast esimest sooja vihma. Haigusõrnemad noored lehed. Tõrje: pritisimine, varisenud lehtede põletus. o Luuviljaliste lehepõletik seen levib koniididega, talvitub mütseelina ja eostena koores ja pungades. Tõrje: ploomipuude pritsimine. o Hõbelehisus kandeostega tuule abil teistele puudele. Peamiselt nakatuvad kahjustustega puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada. o Karusmarja-jahukaste talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada, fungitsiidid.
5.Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Looduses saab kloonida vegetatiivse paljundamise abil (mugulate, sibulate, pisikute, poogendite või muude vegetatiivsete tiameosade abil). Biotehnoloogias saadakse kloone meristeempaljunduse abil. 6.Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi (kartul, maasikas, nelk, krüsanteem.) 7. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine
elektroonikatööstuses kasutatavaks biotehnoloogiaks. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodus meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude, asub taimede võrsete tipus, pungades ja mitmel pool mujal. Kallus ehk haavkude, sisaldab ka meristeemi. Taimede meristeempaljunduse põhiline käik: 1) Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmesse. 2) Meristeemirakkudest hakkavad kasvama uued võrsed. 3) Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4) Juurdumissöötmel kasvatatkse taimi seni, kuni neist on arenenud istutamisvalmis istikud.
RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA-molekulist, rakust või organismist). Saadud järglaskond moodustab klooni. Nt: maasikavõsundid=maasika kloonid Kloonimise meetodid: paljundamine mugulate, sibulate, pistikute või poogendite abil. Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus? *Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele
keskmine temperatuur on 8o-16oC. (Suur Maailma Atlas) Paljudes kohtades on temperatuuri maksimum kõigest 10oC ja seda ainult ühe kuu jooksul. Suve ilmastik varieerub suursti aasta aastalt. (Ratcliffe, 2006) Mõni suvi võib olla soe ja kuiv ning alata varakult, teine aga külm ja märg ning alata hilja. Tavaliselt lähevad kase puud lehte ning lindudelgi on pojad juba mai lõpus. 1993nda aasta suvel saabus suvi väga hilja, 24. juunil olid Finnmarksviddal kased alles pungades ja luni suurte laikudena veel sulamata. Aastal 2002 saabus suvi üle Lapimaa varakult, puud olid täies lehtes juba juuni alguses ja vaid mõnes kõrgemas kohas oli vähesel määral sulamata lund. Sademetega ilm on tavaliselt külm. Suvel võib sadada lund episoododti, kuid see sulab kiiresti ära. Härmatsit esineb harva. Jahedaimaid piirkondi on Varangeri fjord (Rootsi) ja külmim linn Vardo (Roostsi). Temperatuur langeb kõrguse tõustes . Päikesepaistelise ilma võib teinekord
Aeglustab lehtede vananemist kiirendades valkude sünteesi. Toimib vastupidiselt auksiinile stimuleerides pungade teket. Etüleen: Ainus gaasiline hormoon. Soodustab viljade valmimist, lehtede langemist ja inhibeerib rakkude kasvu. Soodustab emasõie teket. Giberelliin: Kontrollib võrse pikenemist. Paljudel asendavad idanemiseks vajalikku valgust või külma. Soodustab isasõie teket. Aktiveeriv alfa-amülaasi geeni ekspressiooni. Abstiishape(ABA): Kasvuinhibiitor viljades ja pungades. Stimuleerib valkude sünteesi seemnetes. Osaleb sulgrakkude sulgumisel. Toitained: C H O. Orgaaniliste molekulide osad. Omastamine gaasina või veest. Toitained: N S P B Si (mittemetallid). Orgaaniliste struktuuride osised. Omastamine nitraadi, ammooniumi, fosfaadi jne. Transport iooni või molekulina. Toitained: K Na Mg Ca (leelismetallid). Orgaanilistes ühendites. Mg ensüümis, Ca kelaadina. Transport ja omastamine lihtkatioonina. Toitained: Fe Mn Cu Zn Mo (raskmetallid)
meetodeist. Inimene on paljusid taimi iidsetest aegadest peale paljundanud peamiselt vegetatiivselt ehk klooninud. Näiteks paljundamine mugulate, sibulate, pistikute, poogendite või muude vegetatiivsete taimeosade abil on sisuliselt kloonimine. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodud meristeempaljunduds meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Taimedel on võrsete tippudes (kasvukuhikutes), pungades ja mitmel pool mujal sh. Ka lehtedes, algkude ehk meristeem. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole diferentseerunud s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised")
3. Taime koed. Kudede liigitused. Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, põhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude rühma nimetatakse koeks. Taimekoed jaotatakse kahte suurde rühma: alg- ja püsikoed. ALGKOED koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Algkudedest arenevad püsikoed. Algkoed paiknevad varte ja juurte tippudes nind pungades, kus nad moodutavad kasvukuhiku. Algkude võib paikneda ka varres kui ka juures puidu- ja niineosa vahel. Seda algkude nimetatakse kambiumiks. Kambiumi rakkude jagunemise tagajärjel jämenevad varred ja juured. Kõrrelistel asub algkude ka sõlmedevahede alumises osas. Ööpäevas võivad nende varred kasvada kuni 75 cm(Bambus). PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb
taimede vartele periderm (korgikiht) ja korp. Algkudede liigitamisel lähtutakse sageli nende ruumilisest asukohast taimes (joonis). Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre sõlmekohtades asuvaid) meristeeme. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke -- kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes
o Melaleuca teepuu-melaleuka Sug roodlehelised (Melastomataceae) Sug. kukesabalised (Lythraceae) hennapõõsas (Lawsonia inermis) granaatõunapuu (Punica granatum). Sug. pajulillelised (Onagraceae): o perekonnad pajulill (Epilobium), o kuningakepp (Oenothera), o fuksia (Fuchsia). Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem. Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud. Õied on hüpantiumiga (õiepõhja ja sigimiku kokkukasvamisel tekkinud moodustis), mille servale kinnituvad tupplehed, kroonlehed ja tolmukad. FABIIDID Klaad 1 (Lämmastikku siduvate bakteritega sümbioos = S): Selts Fabales - oalaadsed Sugukond Fabaceae liblikõielised e kaunviljalised o eluvormilt mitmesugused, sageli rohttaimed, juuremügaratega, mis sisaldavad lämmastikku siduvaid baktereid perekonnast Rhizobium
meredes, käsnad on kui biofiltrid, mis puhastavad vett. · Hüdra tunnused- elab puhtaveelistes veekogudes, tallaga kinnitub taimele, suuava on ümbritsetud kombitsatega, palju mürkaineid sisaldavaid kõrverakke, kui keegi teda puudutab, siis tulevad kõrverakkudest välja kõrveniidid ja ta juhib vaenlase kehasse nendega halva mürgi, haarab toitu kombitsatega, närvirakkude reageerivad ärritusele, hüdra sigib pungades või sugurakkude abil. · Meduusi tunnused- kumer vihmavarjutaoline keha, vabalt ujuv, elavad soolases merevees, liiguvad keha järsult kokku tõmmates, saaki püüavad kombitsate ja suusagaratega. · Vihmaussi tunnused- kehapinnal on harjased, mis aitavad edasi liikuda, toeks on nahklihasmõik, närvisüsteem juhib kõigi organite tööd ja võtab vastu ärritusi, toitub lagunevatest taimeosakesest, elab mullas, vereringe koosneb pikisoontest ja
3. Biotsönoloogiline suund. Selgitab eri eluvormide iseärasusi ja suhteid koosluse elus: kuidas nad kasutavad ära koosluse ajalisi ja ruumilisi muutusi ning milline on nende elustrateegia, mis taganud liikide säilimise koosluse suhetesüsteemis. Eluvormide klassifikatsioonid: C. Raunkiaeri eluvormide klassifikatsioon on läbi viidud arvestades taimede kohastumusi ebasoodsa aastaaja üleelamiseks. Liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu ja paiknemine. (Pungades on kõige õrnemad osad). 10 eluvormiklassi seemnetaimede kohta. I. Serebrjakovi eluvormide liigitus kajastab peamisi tendentse õistaimede morfoloogia evolutsioonis. Liigituse aluseks taime telgorganite ehituse põhijooned, maapealsete osade elutsükli kestus. A. Horjakov käsitleb eluvormide geneesi ürgsete üheteljeliste väheharunenud puude revolutsioonilise muutumisena rohketeljelisteks puit-ja rohttaimedeks, milledel võsud vahetuvad aja jooksul üha kiiremini.
Mõnedel seentel hakkab ühine misel m o odustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja m o odustub e oseks, mida nim etatakse s ügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus. Teistel seentel m o odustub mitu e ost. M õnikord asuvad need e osed paunataolises m o odustises askuses ja neid ni metatakse askospoorideks, e osed võivad tekkida aga piklikes rakkudes basiidiumides, mille üle mises otsas on niini m etatud pungad (ena masti neli). Nendes pungades, igaühes üks, asuvad e osed, mida ni m etatakse basidiospoorideks. Arene miseks vajavad hallitusseened küllaldaselt õhku, seepärast kasvavad nad toiduainetel sageli ainult pealispinnal. Toiduaine sees saavad nad kasvada üksnes siis, kui selles leidub õhuga täidetud tühikud. Välistingi muste suhtes on hallitusseened vähenõudliku mad kui bakterid. Nad kannatavad hästi keskkonna suure mat soolasisaldust ja happesust ning madalat temperatuuri. Se ep ärast
Edasine sõltub jahtumise kiirusest • Külmumisel raku veepotentsiaal langeb külmumata lahusesse jäänud osmootikumide kõrge sisalduse tõttu • Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad toimuma mitmesugused ümberhäälestumised – leiab aset kohanemine Külmumine on mitmefaasiline protsess: - vedela faasi alajahtumine (kuni -10 …12 ⁰C lehtedes ja -30 …-40 ⁰C pungades) – teatud juhtudel võib vesi jääda alajahtunud seisundisse pikemaks ajaks (osmootikumide sisaldus) Karastumine • Indutseeritud madalatest temperatuuridest • Karastumise aste koeti erinev (kõige tundlikum meristeem) • Kasv seiskub • Vakuoolid jagunevad • Osmootikumide hulk suureneb • Biomembraanid ja valgud asendatakse Karastumise võime on evolutsiooniline • Eriti tugev külma kliima taimedel
Suguliselt paljunevad nad kahe raku ühinemise teel. Mõnel seenel hakkab ühinemisel moodustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja muutub eoseks, mida nimetatakse sügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus. Teisel seenel moodustub mitu eost. Mõnikord asuvad need eosed paunataolises moodustises (askuses) ja neid nimetatakse askospoorideks. Eosed võivad tekkida ka piklikes rakkudes - basiidiumides, mille ülemises otsas on pungad (enamasti neli). Nendes pungades asuvad eosed, mida nimetatakse kandeosteks. Paljud seened võivad ebasoodsates tingimustes üle minna puhkestaadiumi, moodustades samuti spoore. Seentel on seega kahesuguse ülesandega spoore: paljunemiseks ja elu säilitamiseks ebasoodsates tingimustes. Hallitusseente paljunemine on põhiline tunnus, mille alusel nad jaotatakse gruppidesse. Kui eoseid pole veel tekkinud, pole ainult mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata.
kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) · Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. · Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis. Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes. Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium) · Initsiaalrakk: moodustab algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. · Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega,
kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis. Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes. Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium) Initsiaalrakk: moodustab algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega,
õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦ Suviteraviljad, spinat, mais Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Aktiivsuse vaheldumine: esineb peaaegu kõigil taimedel, seotud klimaatiliste tingimuste vaheldumisega ◦ Üheaastastel langeb kokku organismi vananemisega, mitmeaastastel teatud osade vananemisega ◦ Puhkeseisundis meristeemid peidus seemnetes või pungades ◦ Puhkeseisund kas füsioloogiline või sundpuhkus ◦ Seemned pole võimelised idanema kohe peale valmimist, nad on puhkeseisundis ◦ Pärast sügavpuhkuse lõppu vajavad seemned vett, vee puudumisel sundpuhkeseisund ◦ Sügavpuhkust on võimalik kunstlikult katkestada: stratifikatsioon, skarifikatsioon Ressursid taimedele Keskkonna biootilised või abiootilised komponendid Kinnitunud organismid ei saa minna mujale toitu/paremaid tingimusi otsima Päikesekiirgus – millest sõltub?
viljad on väikesed ja mõru või magusa maitsega. Metskirsipuu on enamiku maguskirsi kultuursortide esivanem (Hageneder 2006). Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvad magus kirsipuu ja hapu kirsipuu on erinevad liigid, kuid mitmed riigid käsitlevad nende vilju statistikas koos lihtsalt kirssidena. Ka on aretatud nende kahe liigi vahelisi hübriidseid sorte. (Kask 2007) Maguskirsipuu ja hapukirsipuu erinevad puu suuruse, külma- ja haiguskindluse poolest. Õiealgmed pungades on varakevadiste külmade suhtes tundlikud. (Kask, Kivistik 2005) Magus kirsipuu (Prunus avium, sün. Cerasus avium) kasvab looduslikult suurel osal Mandri-Euroopa territooriumil, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Ta kultuuristati kas Kesk- Aasias või 300. a paiku enne Kristust Kreekas. Rooma riigi ajal hakati teda kasvatama Euroopas laialdasemalt. Maadeavastuste järel oli kirsipuu üks esimesi viljapuid, mida uusasukad kaasa viisid Ameerikasse ja teistele mandritele. (Kask 2007)
Põõsad rohkesti hargnevad, tüve koor sile, hallikas. Võrsed: noorelt näärmekarvased, pruunikad, pungad pruunikad kuni rohekad, ripsjalt karvased. Lehed: äraspidimunajad kuni ümaramunajad, 6.....12 x 5.....10 cm, südaja alusega, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, lühidalt teritunud tipuga, pealt läiketa, rohelised, alt heledamad, õhukesed, roodudelt karvased, leheroots 0,5.....1,5 cm, näärmekarvane. Õied: -õied kuni 5 cm pikad, karvased, -õied peidus pungades millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed, õitseb vahel juba enne lume sulamist, III-IV. Viljad: 2....5 kaupa koondunud pähklid on ümbritsetud pehmekestalise sametkarvase narmasja servaga kuupulaga, milline ümbritseb pähklit kas täielikult või osaliselt. Esimesed pähklid valmivad enam-vähem rukki koristuse ajaks, on kuni 2 cm läbimõõdus, hele- kuni tumepruunid, 1000 pähkli mass 1000.....1200 gr., VIII-IX.
Tsoon III. Kultuuristatud väga ammu. Tunnused: Võrsed: noorelt näärmekarvased, pruunikad, pungad pruunikad kuni rohekad, ripsjalt karvased. Lehed: äraspidimunajad kuni ümaramunajad, 6.....12 x 5.....10 cm, südaja alusega, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, lühidalt teritunud tipuga, pealt läiketa, rohelised, alt heledamad, õhukesed, roodudelt karvased, leheroots 0,5.....1,5 cm, näärmekarvane. Õied: -õied kuni 5 cm pikad, karvased, -õied peidus pungades millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed, õitseb vahel juba enne lume sulamist, III-IV. Viljad: 2....5 kaupa koondunud pähklid on ümbritsetud pehmekestalise sametkarvase narmasja servaga kuupulaga, milline ümbritseb pähklit kas täielikult või osaliselt. Esimesed pähklid valmivad enam-vähem rukki koristuse ajaks, on kuni 2 cm läbimõõdus, hele- kuni tumepruunid, 1000 pähkli mass 1000.....1200 gr., VIII-IX.
Sinilille õie alusel on 3 rohelist kõrglehte, mida eksikombel peetakse tupplehtedeks. Botaaniliselt on tupplehed hoopis värvilised kas sinised või valged (roosad), neid on 5-8, kroonlehed puuduvad; õitest leiavad putukad õietolmu, nektar puudub. Sinililled õitsevad aprilli lõpust mai keskpaigani ja see on kindel tõend sellest, et kevad on käes. Õiepungad moodustuvad juba eelmisel aastal; väikestes pungades on olemas kõik õie osad, isegi tibatillukesed õiekattelehed on juba erelillakassinised. Kaitsmaks õietolmu külma ja niiskuse eest, tõmbab sinilill õhtuti ning külmade ja pilviste ilmade tulekul oma õied kokku ja laseb nad longu. Peale õitsemist pikenevad õisi kandvad varred ja painduvad maa ligi. Vilju (pähklikesi), mis valmivad juuni esimesel poolel, kannavad laiali sipelgad. Looduslikes
annaabi.ee 
