Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Punetised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viirus, punetised, kurguvalu, lümfisõlmede, lööve, rasedus, viirushaigus, nahalööbe, inimeselt, sülje, kevadeti, eritab, nakkusohtlik, nakkusallikaks, haigusel, peiteperiood, kukla, palavik, rasedatele, tõsisemadVIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline.
ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib põletikukolle, mis levib lümfisõlmedesse
PUNETISED Punetised Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Sümptomid ehk kliiniline pilt Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt kõrvade taga ja kuklaosas. Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad
väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändavad mööda õhku, maad või vett. Nad rändavad lennukeid ja
vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7. sajandil kasutasid India buda mungad mao mürki toksoidisarnase immuunsuse kujundamiseks. 10
Süntsütsiaal ne e. pneumo viirusinfektsi oon Tekitaja RNA viirus RNA-viirus RNA viirus. A-tüüp: sage (¤serotüüpi) DNA- viirused. Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B. ja massiliseim levik vastupidavad; toatemp- patoloogias Äge Tähis püsivad 4 tundi olulisemad hingamisteede
Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab
Viirushaigused Mumps Lastehalvatus Mum p s Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna Kuidas levib ? Haigus levib piisknakkusena Mumps on kergesti nakkav, levides nakatunud inimeselt tervele. süljepiiskadega. Viirus eritub Tavaliselt põevad haigust lapsed ja nakatunu organismist juba paar noorukid.(Haigestumus on viimasel päeva enne ja 7 päeva peale ajal oluliselt vähenenud seoses sümptomide teket. plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.)
................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud...............................................................................................
13 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini läbipõdeda, kui on tehtud vaktsineerimine. Tuulerõuged Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid: Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Ravivõimalused:
kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi
Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus. Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed lööbenähud peale nakatumist. Esmalt tekib sügelus ja valulikkus suguelundite piirkonnas, millele järgneb haavanduvate vesivillide teke. Tekivad uued villid ja haavandid. Suguelundite ohatise kordumist võivad
Viirusnakkuse puhul hävitavad T-lümfotsüüdid nakatunud rakke ning sellega peatatakse organismi immuunsüsteemi poolt viiruse paljunemine. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab organismile konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. Vaktsineerimisel viiakse organismi (süstides või suu kaudu manustades) nõrgestatud haigusttekitavate omadustega viirus, mis kutsub esile immunvastuse. Vastsündinud laps saab immuunkaitse emalt rinnapiimaga, mis sisaldab antikehi. Need hoiavad ära lapse nakatumise terve rea viirustega. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane
lagunemine, äge neerupuudulikkus, palavik ning organite hulgikahjustus. Shigelloosi läbipõdemisel tekivad organismis antikehad, mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega. Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=316 Video shigelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=qkQi3kdg4Rk Kõhutüüfus Palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehiehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ningpaljuneb seal.
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
............... 8 2 Süüfilis ka luues Syphilis, lues(ld.k) Syphilis (ingl.k) Seletus Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. XX saj.-ni polnud süüfilisele mingit efektiivset ravi. Loote nakatumisel võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib sündida elusalt, kuid haigustunnustega või sünnib näiliselt terve laps, kellel ilmnevad haigustunnused alles kuude või aastate pärast. Levik Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus. Süüfilis tuli Euroopasse üheaegselt Cristoph Columbusega ja levis kuninglikes õukondades, sõjaväes ning rändkaupmeeste hulgas. Pikka aega vähenes Lääne tööstusriikides uute haigusjuhtude
Roe on vedela konsistensiga ja sisaldab sageli erütrosüüte. Roojamine võib olla valulik. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetraprimiga või ampilitsiini, ofloksatsiini. 4 Kõhutüüfus Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole
infektsioone. Enne vaktsineerimise kasutuselevõtmist oli tegemist epideemilise haigusega, mis põhjustas suuremaid epideemiaid iga 2 kuni 5 aasta möödudes. Tegemist on väga kontagioosse (nakkava) ägeda hingamisteede nakkusega. Viimasel ajal on selgunud, et tegemist pole vaid laste nakkusega, ka noorukid ja täiskasvanud põevad seda, olles ilmselt haigusetekitaja reservuaariks. Nakkus kandub inimeselt inimesele valdavalt piisknakkusena, aga ka kontamineeritud esemete vahendusel. Haigus kulgeb staadiumidena: katarraalse, paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis • Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased:
bronhid-(kulgevad koos kopsuarteritega ja veenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse) Neelu kaudu toimub ülemiste hingamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus 12. Olulisemad hingamisteede infektsioonid põhiliselt viiruste poolt tekitatud · nohu ( nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli samaaegselt neelupõletikuga ) · ninaneelupõletik ( äge ja väga nakkav viirushaigus,iseloomulik ninakinnisus,vesisus,valulik neel , väike palavik ) · kurgumandlite põletik (Punetav neel,tonsillid tursunud,katud tonsillidel,neelamine valulik,palavik,halb enesetunne,vahel lõhnab hingeõhk mäda järele) · keskkõrvapõletik (kuulmekile põletikulised muutused ja eritis kõrvast ) · põskkoopapõletik (nohu,palavik,rö-pildiga kinnitatud põletik vähemalt ühes urkes)
vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest,
ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt. PUUGID - BORRELIOOS Borrelioos on haigus, mille eest tuleb eriti hoolikalt hoiduda suvel metsas käies. Selle haiguse põhjustajad levivad puukide vahendusel. Kui borrelioosipõhjustajat kandev puuk imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu.
põletikust. Viirusliku kurgupõletiku kaebused Kurguvalu Nohu Köha Silmapõletik Kõhulahtisus Nahalööve Halb enesetunne Kõrge palavik Nakkus levib käte vahendusel (nakkusohtlik 3-4 esimest haiguspäeva) Neelumandli põletik e tonsilliit Äge algus Neelu tagaseina, kurgukaarte,kurgunibu, kurgumandlite punetuse ja turse. Kurgu- ja neelamisvalulikkus - Kõrge palavik - Eksudaat tonsillidel (bakteriaalse põletiku puhul mandlitel mädakorgid) - Kaela eesmiste lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus - Peavalu - Lihasvalu Väsimus ja isutus Enamasti haigestuvad koolieas lapsed Kuidas aidata kurgupõletikus last Kui tegemist bakteriaalse põletikuga on näidustatud antibiootikumid Toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkus ja palaviku alandamine Valuravi Soojad joogid Kurku pihustatavad preparaadid ja imemistabletid leevendavad sümptomeid lühiajaliselt.
vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid! Rasedus teismeeas Ootamatu raseduse korral on raske otsutada, mida teha, eriti kui Sa pole harjunud veel ise nii suuri asju otsustama. Kui nüüd raseduse olemasolu kinnitust leiab (rasedustesti, arsti läbivaatuse või ultraheli abil), tuleb Sul valida: Laps alles jätta ja sünnitada raskustele vaatamata? Paljud tüdrukud valivad selle tee, sest mõte abordist tundub neile absoluutselt vastuvõetamatu. Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata
Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. Neelu kaudu toimub ülemiste higamisteede ja seedekanali algosa kooskõlastatud tegevus. Infektsioonid: nohu e. riniit- nina ja selle kõrvalkoobaste haigus, sageli sammaegselt neelupõletikuga. Sagedasemaks põhjuseks mõni 200 rinoviirusest. Kaariese kõrval levinuim infektsioon maailmas. Ninaneelupõletik e. Nasofaringiit- äge ja väga nakkav viirushaigus. Iseloomulik ninakinnisus, -vesisus, tundlik ja valulik neel, väike palavik. Kestvus 1-2 nädalat. Parim ravi kodune voodi ja hoolitsus. Väldi kätlemist, kasuta ühekordseid taskurätte. Kurgumandlite põletik e. Tonsilliit- sagedasemaks tekitajaks streptokokk, alla 3a. ka viirus. Punetav neel, tonsillid tursunud, katud tonsillidel, neelamine valulik, palavik, halb enesetunne. Vahel lõhnab hingeõhk mäda järele. Kaela
ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega. Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin muutub tumedaks nagu seisnud tee ning väljaheide väga heledaks, nagu pahtel. Sümptomid võivad püsida paarist nädalast mitme kuuni. Isegi pärast nende kadumist võib haige olla veel mitu kuud väsinud.
inguinale trachomatise eriline tüvi) täielik paranemine Bakter (Chlamydia õigeaegse raviga on Klamüüdia mõned päevad Antibiootikumid trachomatis) täielik paranemine Viirus ( HIV-1/-2) HIV-test on positiivne pole ravitav, viirus antiretroviiruslikud HIV-nakkus/ AIDS kahe kuni kuue nädala, umbes kaksteist aastat eluiga pikendav võ medikamendid
Venoosne e passiivne hüpereemia – vähenenud venoosse vere äravool. Staas – elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos – vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia – veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad – veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom – verega täitunud õõnsus kudedes. 8. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega.
Staas elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom verega täitunud õõnsus kudedes. 7. Veiste füsioloogilised näitajad Lehm vajab päevas 100-150l sülge. Sülje pH on 8,5 ja päevane kogus sisaldab 3,5kg bikarbonaate. Et sellist kogust sülge produtseerida, peab lehm tegema 30-50tuhat mälumisliigutust. Et mälumisliigutusi teha, peab lehm seedima vähemalt 2kg pikka kiudu ja visemao talitlemiseks on vaja üle 2cm kiudu. Iga kg kiudu stimuleerib 20-30 min mäletsemise. Lehm on rohusööja ja seetõttu seotud taimsete toitainete seeduvusest. Vatsas sümbioos mikroobidega.
peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus
annaabi.ee 
