Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Punaste õhtute purpur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luulekogu, runnel, purpur, kasutan, salm, õhtute, hando, luuletuse, runneli, toober, poeetika, kirjutan, rahvuslus, kelam, luuletuses, veri, referaad, aimu, hoog, luuletustes, lugedes, higist, purskab, vaenulik, kraavi, juhendaja, brock, teaks, vaatlen, tsükkel, rahvuslikkus, salme, osadel, armastan, laulupeol, lauluks, lisas, öelnud, õhkub......................................................................... 4 2. LUULE....................................................................................................................................5 2.1 Lasteluule.............................................................................................................................6 3. TEOSED..............................................................................................................................7-8 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE"..................................................................9-10 5. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 6. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12 SISSEJUHATUS Hando Runnel on luuletajana olnud Eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis
.. Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud me ei vaja tuge kui ühised rõõmsad võlad Hando Runnel Runneli lood, mis on viisistatud: ,,Maa tuleb täita lastega", ,,Kaua sa kannatad". Päikeseluule See on Runneli luule algusest kuni 1960ndate lõpuni. Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija".
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus...........................................................
........................................................................................................7 Ülevaade loomingust.........................................................................................................8 Aukirjad ja preemiad.........................................................................................................9 Teosed...............................................................................................................................10 Ühe luuletuse analüüs........................................................................................................13 Valik luuletusi...................................................................................................................14 Pildimaterjal.......................................................................................................................15 2
Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [..
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab
Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsiselt. [..
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja meloodiaga mõjuvad võimsamalt kui ilma nendeta. Eriti pinev tulemus
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2
...............................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu...............................................................................................................................4 1.2 Looming.............................................................................................................................4 2 Luulekogu analüüs............................................................................................................................5 2.1. Kogumiku üldiseloomustus...............................................................................................5 2.2. Luule poeetika...................................................................................................................5 2.2.1. Kõnekujundid............................................
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus",
2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on luuletaja Sveta Grigorjeva. Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste loomingust: 1999- luulekogu „Sonetid“ 2000- luulekogu „Veri valla“, punkluule kogumik 38 autori poolt „Tagasi prügimäele“ 2002- luulekogu „Lameda taeva all“, ühiskogu „Pegasus on pisut pervers“(Jürgen Rooste ja Ivar Sild nime all Tandem) 2003- luulekogu “Rõõm ühest koledast päevast“ 2005- CD luulekogu „Ilusaks inimeseks“ 2006- novell „Pornofilm ja pudel viina“ (Vikerkaar 2006, nr 6) 2008- luulekogud „Tavaline eesti idioot“ ja „21. sajandi armastusluule“
Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22
Välisministeeriumisse. (Koeru) Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm.(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru) Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala, leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni) 2 KALJU LEPIK ,,ÖÖTÜDRUK" Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus. Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused on erineva pikkusega ja neid lugedes tekivad erinevad emotsioonid. Luuletused ei ole selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest.
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest
Lisa 2. Pilt Artur Alliksaarest 18 KASUTATUD ALLIKAD 19 2 SISSEJUHATUS Artur Alliksaar on tuntud Eesti luuletaja. Ta on kirjutanud palju väga olulise tähtsusega luulet ning ühe näidendi. Alliksaar ei elanud küll kaua, aga see-eest suutis eestlastele väga palju edasi anda oma eripärase ning sügavamõttelise loominguga. Tema eluajal ei näinud trükivalgust mitte ükski luulekogu, aga kirjastuses suutis trükimusta näha vaid tema ainuke näidend. Mõne ajakirjandusväljaande teenena siiski üksikud Alliksaare luuletused jõudsid ka tema eluajal avalikkuse ette. Peatükkidest on sõltuvuses luulekogu „Päikesepillaja“ tsüklilise järjestusega, mis mingil määral on kronoloogiline. Peamiseks järjestamisargumendiks on aga assotsiatsioon, mis on ühtlasi ka parim sõna iseloomustamaks enamikku Artur Alliksaare loomingut. See tugineb
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus. „Lapsetapp“ erineb minu jaoks ülejäänud luulekogu loomingust
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
........... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................................................................................................... 13 2.2.Hando Runnel.....................................................................................................17 Mitte ainult luuletaja...........................................................................................18 Luuletaja sellegipoolest...................................................................................... 19 3.Jalgsema looduslikud vaatamisväärsused................................................................. 19 3.1.Jalgsema järv...................
Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,,Eesti mõttelugeja" peatoimetaja, Eesti Raamatu Aasta (23.04.2000-23.04.2001) algataja, Eesti Rukkiseltsi asutaja (2000)
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega. Luuletused räägivad armastusest, kevadest ja kõiges ilusast. Visnapuule on iseloomulik jõuline
× "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) × "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) × "Tähekaardid" (2002) × "Tuul kägistab ust" (2002) × "Contrarünnak" (2004) × "Liivatee imepeen seeme" (2005) × "Minu jonn" (2006) × "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) × "Tahaksin olla autobuss" (2008) ~6~ Luulekogu: ,,Contramutter 10. Lend" Luulekogu näol on tegemist Contra neljanda kogumikuga, mis ilmus aastal 1997. Luulekogu puudutab mitmete luuletustega Konnula Eesti Piirivalves veedetud aega. On luuletusi ajateenistuse valudest, rõõmudest ja lihtsalt läbiaelatust. Keegi polnud selleks ajaks veel taasiseseisvunud Eesti Kaitseväe ajateenistusest luuletusi kirjutanud. See oli midagi uut siinsel luulemaastikul. Sõjaväge oli ikka peetud karmiks ja
Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 20062007. Aastast 2007 õpib ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas kirjandust ja eesti keelt. Andra Teede on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. ( Vikipeedia) 4 Looming ja kirjanduslik tegevus 2005.a. on ilmunud tema luulet koguteoses ,,Väike kuri kevad" koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga 2006. a. ilmus debüütkogu ,,Takso Tallinna taevas" 2007.a luulekogu ,,Saage üle" 2009.a luulekogu ,,Atlas" Tema luuletusi on ilmunud ka ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm). 2007. a. ilmunud Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" üks autoreid Andra Teede on tegev ka kirjanduskriitikuna (Eesti Ekspress, Sirp, Eesti Päevaleht, Lugu jm), kelle kirjatöid sel alal iseloomustab hoolikas lähenemine vaadeldavale materjalile. Peale selle on ta teinud intervjuusid ja portreelugusid kirjanikega (Heljo Mänd, Oskar Tanner)
lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad
Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:................................................................................. 6 Biograafia..................................................................................................................................... 8 Hariduskäik...............................................................................................................................8 Ilmunud teosed....
Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Pilk on muutunud ja saanud salapära. Süda liiguta end rinnus ühtelugu, aga suu ei suuda seletada ära, miks on igal ajal omamoodi valu, see, mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks. Käsi kirjutab. Ja kord see tume valu tõuseb paberilt ning muutub elujõuks. 11 "Elujoon" Kirjanduskriitik Katre Väli on lühidalt ja meeldivalt iseloomustanud Viivi Luige luulekogu " Elujoon", mis hõlmab endas autori luuletusi mitmetekümnete aastate vältel. Kõrvale on pandud ka noore kirjanduskriitiku Rolf Liivi arvamust. "Elujoon" on autori valik oma luuleloomingust läbi aastate 1962-1997. Need tekstid, nagu ta on väitnud ühes intervjuus, tundusid just sel hetkel 2005. aastal kõnekad ning meeldisid kõikidest kõige enam. "Luulekogumiku minupoolseks pealkirjas võiks olla ,,Kus on kurva kodu?", kuna luuletekste läbistab kurblik, sumbuvalt nukker alatoon
Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis mind tihti jalutama - Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus meiega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudes t ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus räägiti peamiselt poliitikast
kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi
s i i n elus võetakse kõik sõnad suust. Luuletuse teemaks on armastus, selles põrumine ning haiget saamine. Luuletaja arvates on armastus pigem koosviibimise viis. See paneb meid teisest inimesest sõltuma, millest järeldub, et inimesel pole enam oma mõtteid, sõnu, tegusid – ta on tulvil teisest elust. Luuletus on pärit Kareva valikkogust „Armuaeg“, kus puudub enamikel luuletustel pealkiri, küll aga loetakse sisukorras pealkirjaks luuletuse esimest rida: „Viib sünnieelsest unest surmaunne…“. Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“). Luuletaja püüab luuletusega edasi anda ilmselt seda, et armastuses ei ole kõik nii lihtne ning
annaabi.ee 
