Kõrsumine Kõrsumisfaasi alguseks on aeg, mil lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud mullapinnast 5 cm kõrgusele. peavõrse ja kõrvalvõrse tugevasti püsti ajanud, alustavad sirgu ajamist. Pea asub võrsumissõlmest vähemalt 1 cm kaugusel Esimesena alustab kasvu alumine kõrresõlm, mis kasvab intensiivselt 5...7 päeva ja lõpetab kasvu 10...15 päeva pärast. Seejärel ta puitub ja muutub tugevaks. Esimene sõlm mullapinnal märgatav, vähemalt 1cm kaugusel võrsumissõlmest Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes.Selles faasis on taimed tundlikud vee- ja toitainete puudusele. Viimase lehe (lipulehe) ilmumine; viimane leht veel rullunud Optimaalne temperatuur kõrsumisel on ~15 oC; Taliviljadel algab kevadine kasv kui keskmine
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Krete-Kristin Aruste KÖÖGIVILJADE SORTIMENT JA KASUTAMINE TOIDU VALMISTAMISEL Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2013 SISUKORD Paprika.....................................................................................................2 Kabatsokk................................................................................................3 Patisson....................................................................................................4 PAPRIKA Paprika on kõige C-vitamiini rikkam köögivili(punases paprikas kõige rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel jne. Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tava...
plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani
Okaspuudel on isas- ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses. Küpsenult avanevad isaskäbi soomused ja paiskub õhku õietolmu, mis tuulega kandub emaskäbidele. Kui õietolm on levitatud, kukub isaskäbi maha. Emasõisik puitub käbiks, seemned arenevad käbi sees, mis võib jääda puu külge mitmeks aastaks. Töönduslikud okaspuud Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel. Okaspuude puitu peetakse laialeheliste puidust pehmemaks. Kuid mõnede okaspuude, näiteks lehise ja jugapuu puit on isegi kõvem kui paljude lehtpuude oma. Palmlehikud
Luuvili- on üheseemneline vili, mille seeme on kaetud tugeva kestaga (kirss, ploom) Koguvili- areneb paljude emakatega õiest (maasikas , vaarikas) Marjad- on paljuseemneline lihakas vili, mille seemned paiknevad viljalihas hajusalt (viinamari) Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin) Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel). Tekkekohaalusel · Kohalikud sordid · Introdutseeritud sordid Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht
2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Korp, korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole. Korp kaitseb puud vigastuste eest, korkkude aga järskude temperatuuri kõikumiste eest. Niines asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud. Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel (kevadpuit) ja ta on poorsem. Tumedam kiht aga suvel ja sügisel (sügispuit); ta on kevadpuidust tihedam. 3. Puidu omadused Niiskus Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.
Põõsad on väiksemata mõõtmetega ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühesuurust tüvekest. Nende eluiga ulatub mõnekümnest kuni saja aastani. Liaanid on pikkade ja enamiasti peente, tuge vajavate vartega puittaimed. Ronimiseks ja tugedele kinnitumiseks on neil spetsiaalsed vahendid (köitraod, kinnitusmuhud jne.) neid kastutakse laialt vertikaalses haljastuses, näiteks harilik metsviinapuu , südajalehine aktiniidia. Poolpõõsasteks nimetatakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas , varre ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Poolpõõsasateks loetakse ka selliseid liike, millel vars küll ühe aastaga puitub, kuid teisel aastal pärast õitsemist ja viljumist sureb, näiteks harilik vaarikas . Heitlehised liigid heidavad igal aastal kõik lehed (või okkad) maha ebasoodsa ilmastiku sabumisel- paras- ja külmas kliimas talveks, troopikas kuivaks perioodiks
rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse
Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad? Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada talved aastaajakliima puhul. 24. Juured puuduvad parasiit taimedel, neil on juurte asemel haustorid, millega nad tungivad peremehe kudedesse ja omastavad temalt toitained. Nt soomukad. 25. Klorenhüüm on põhikude, mis moodiustab põhiosa lehes või varre esikoores
elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuumake – ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi (RNA) rRNA ja ribosoomide moodustumine. Taimerakk Rakukest – koosneb tselluloosist ; kaitseb rakku välismõjude eest, annab rakule kuju ja tugevuse, ainevahetus, kaitse ; eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirsi seemned) ; rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Vakuool – membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees ; vee reservaar, kindlustab raku siserõhu, nooremate rakkude vakuoolides on toitained/vanemates jääkained ; võivad sisaldada ligimeelitavad/eemale tõukavaid aineid Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome
Noortes rakkudes on neid mitu, rakkude kasvades ja vananedes rakud suurenevad ja liituvad. Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu. Lisaks rakumembraanile ümbritseb taimerakku rakukest. See annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Noortel rakkudel koosneb rakukest peamiselt tselluloosist, vananedes rakukest puitub või korgistub. Rakk paljuneb jagunemise teel, ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Enne raku jagunemist pärilikkusaine kahekordistub, seejärel pärilikkusaine koondub, raku edasisel jagunemisel tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke
peaaegu kõkidel rakkudel seene- ja taimerakkudel. Loomarakkudel paraku aga rakukest puudub. Rakukest koosneb enamasti tselluloosist või kitiinist. Väga paksud rakukestad on näiteks pähklitel ja kirsi seemnetel. Rakukest loob tugeva toese taimele. Golgi kompleks aitab kaasa rakukesta moodustamisele. Läbi rakukesta ained neelduvad ja väljuvad rakust. Rakukestadel on võimalik venida elastselt ja plastiliselt raku siserõhu tõtttu. Kui rakk vananeb, siis rakukest korgistub või puitub. Rakukest aitab rakul säilitada oma kuju. Rakukesta ülessanded: 1) Kaitseb rakku välismõjude eest. 2) Annab rakule kuju ja tugevuse. 3) Kaitse siserõhu eest. Rakukest on väljatoodud üleval vasakus nurgas. 7 Tsütoplasma
LOOMARAKK Loomarakk ümbritseb ainult membraan membraanis kolesterool Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist vajalik raku jagunemiseks Algloomadel: viburid ja ripsmed TAIMERAKK Taimeraku rakukest koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Ülesanded a) ainevahetus b) kaitse c) kuju ja tugevus Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Osmoregulatoorne vakuool 90% taimeraku massist kindlustab raku siserõhu e. turgori vee reservuaar noortemate rakkude vakuoolis on toitained vananenud rakkude vakuoolis jääkained selles toimuvad lõhustumisprotsessid viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid sisaldavad lahustunud pigmente ja alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse Plastiidid Kahemembraansed organellid
Kahjustatud viljad kas varisevad maha või mumifitseeruvad puu otsas ja jäävad puu otsa järgmise aastani. Oled mõnikord näinud talvel õunapuude küljest pruune pabulaid. Õuna- ja pirnipuu kärntõbi. Kärntõvesse nakatuvad viljapuude lehed, viljad ja võrsed. Lehtede ülemisele pinnale tekivad vaevumärgatavad lehe värvist veidi heledamad laigud, mis hiljem muutuvad sametjaseks, oliivroheliseks. Viljadele tekivad sametjad täpid ja laigud. Nakatatd kohalt vilja koor puitub (muutub kõvaks ja lõheneb). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. www.miksike.ee 2. Eneke 2,3,4 3. www.google.ee 4. EE 5,6,7 5. 6klassi õpik ja töövihik 8 KIRSIPUU..................................................................................................................................1 HAPUKIRSISORDID:...............................
Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub. Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi. Patissoni viljad sobivad hästi marineerimiseks. 2.12.2012 Ilukõrvits on samuti hariliku kõrvitsa teisend. Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud. Kuivatatud vilja võib säilitada kevadeni. Ka õlikõrvits on hariliku kõrvitsa teisend
· Perekonna tüüpliigiks on A. tumefaciens. · Agrobacterium põhjustab kaheidulehelistel taimedel mitmesuguseid kasvajaid. Sellel bakteril on tohutu peremeestaimede ring. · Nakatuvad näiteks marjapõõsad ja viljapuud. Kasvajad tekivad juurtel, okstel ja tüvel. · Kasvajad takistavad vee- ja toitainete liikumist taimes. Taimed kääbustuvad ja on väheviljakad. · Algul on kasvaja pehme, soolatüükataoline, hiljem aga puitub. · Agrobacterium tumefaciensi poolt põhjustatud kasvaja õunapuu oksal · Agrobacteriumi kasutatakse taimede insenergeneetikas uute geenide sisseviimiseks taimegenoomi. Lisatavad geenid lülitatakse bakteris replitseeruvasse Ti plasmiidi. · Selle tehnoloogiaga on saadud näiteks herbitsiidide suhtes resistentseid taimi. · Herbitsiid "Roundup", mille toimeaine on glüfosaat, mis ihibeerib aromaatsete
ja nende ümberpakkimine. Mitokonder. Varustab rakku energiaga. Sisaldab autonoomset DNAd ja RNAd. Tsütoskelett. Rakule kuju andmine (valkude abil) ja rakkude muutumise kindlustamine. Raku tugi- ja liikumissüsteem. TAIMERAKK Rakukest. Koosneb põhiliselt tselluloosist. Ülesanne: ainevahetuse tagamine, kaitse, kuju hoidmine, tugevus. Eriti tugev rakukest on kivisrakkudel pähklitel, kirsiseemnetel, pirnide sees. Raku vananemisel rakukest korgistub või puitub. Plastiidid. Kromoplastid punased. Ainevahetuslik funktsioon. Aitavad putuktolmnejatel neid paremini märgatavamaks muuta. Kloroplastid rohelised (klorofüll), viivad läbi fotosünteesi suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valguse abil. Leukoplastid värvitud, talletavad varuaineid. Vakuoolid. Magusad! Vakuoolid kindlustavad raku siserõhu taime siserõhk ehk turgor. Kui taimel on veepuudus, kasutab ta vakuoolides olevat vett -> turgor langeb ja taim närbub
(mitokonder, plastiidid) organoid spetsialiseeritud talitlusega raku osa (viburid, ribosoomid) Taimeraku ehituslikud iseärasused 13 - Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist või bektiidist. - Kestades palju poore, mille kaudu toimub ainevahetus. - Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid 3) Plastiidid - Kahemembraansed organellid - Taimerakus 3 tüüpi plastiide a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees
valkude biosüntees ja transport Golgi kompleksi rakk on kandiline) o Rakkude vahel on õhuruum 2. Golgi kompleks Koostis tselluloos ja ligniin Membraansete torukeste süsteem, mis paiknevad üksteisega Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub kohakuti ja mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme 3. Taimeraku keskel on osmoregulatoorne vakuool Ülesanded: Ülesanne säilitada taimerake siserõhk e. turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad
Varsvili (ümar, ovaalne, Parem saak jahedamal suvel Huumusrikkad saviliivmullad kasvukohale rohkem kõva, kiuline, halb koorida) valjka või punaka või violetse Kasvuajal palju vett, muidu Väetise suhtes ei ole nõudlik Hilised otsekülv Ebaühtlane niiskus mõjub Varajast saaki võib korsitada, koorevärvusega) vili puitub ja on maitsetu Võib kasvatada kurgi, Mitte liiga sügavale mulla halvasti (lõheneb) kui saak on 6-7cm jäme. Pika rootusga lehed Niiskuse kõikumine võib kõrvitsa, kabatsoki alla Kasvab hästi ka kasvuaegse Lõika kääridega vahetult
produktiivvõrseteks. Hilisemaid võrseid, mis teri ei anna, nimetatakse mitteproduktiivvõrseteks. 4. Kõrsumisfaas selle alguseks on aeg, millehetupes kasvav õisikualge on jõudnud mullapinnast 5 cm kõrgusele. Kõrsumisel kasvab taim allpool asuvatest kõrresõlmedest, mkis tõstavad õisikut lehetupes ülespoole. Esimesena alustab kasvu alumine kõrresõlm, mis kasvab intensiivselt 5...7 päeva ja lõpetab kasvu 10...15 päeva pärast. Seejärel ta puitub ja muutub tugevaks. Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes. Selles faasis on taimed tundlikud vee-ja toitainete puudusele. Kui kasvuolud sellel ajal on halvad, siis jääb väikeseks viljakandvate pähikute arv ja suurt saaki loota ei ole ka hilisemate soodsate tingimuste korral. 5. Loomine on õisiku väljumine ülemise lehe tupest. Selle faasi alguseks on aeg, kui pool
Söömiseks Selle ülemisest osast varieerub rohekasvalgetest lisatakse võid või arenevad jämedad võrsed. kollakateni. Hariliku aspari sojakastet. Saab valmistada Noor võrse ehk n-ö küünis vili on punane. ühepajatoite, salateid ning sirgub maa-aluse juure küljes. lisada supile. Täiskasvanud aspari vars puitub. Tugevasti harunenud vars on püstine ja võib kasvada 1,5 – 2 m kõrguseks. Taime varrel kasvavad kaharad, 3–6 kaupa kimpu kogunenud 1–3 cm pikkused ja 1 mm laiused harud ehk kladoodid. Õied on kellukakujulised 4,5–6,5 mm pikad, paiknevad kas üksikult või 2-3 kaupa. Vili on väike
Fenoolsed ühendid – fenooli tuumaga ühendid, sekundaarse ainevahetuse tulemusena. a) Aromaatsed ühendid (monofenoolid): vanilliin, kohvhapped, kumariin b) Oligofenoolid: flavanoidid, antotsüaanid c) Polüfenoolid: ligniin, parkained TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub. Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid – nii aitavad loomad levitada seemneid. *Plastiidid: kahemembraansed organellid
• Head dekoratiivomadused • Puidu puhul on positiivne veel see, et tema töötlemiseks minev energia hulk ei ole väga suur -2kwh/kg Negatiivsed omadused: • Suured töötlemiskaod • Imab endasse palju vett • Tuleohtlik • Ebaühtlane struktuur Puit koosneb suurel hulgal rakkudest, peamisteks komponentideks on süsinik, vesinik ning hapnik. Puidu vananedes tekib raku seintele ligniini, mille tagajärjel puit nn vananeb ehk puitub. Puidu tüve otstarve- ehituslikuks otstarbeks kasutatakse puidu tüve. • Maltspuidulised puud on puud, millel lülipuit puudub(kask, haab, lepp) • Lülipuidulised puud on need, millel on lülipuit selgelt eristatav ( ehk siis on kerge vahet teha lülipuidu osal ja maltspuiduosal) ( tamm, lehis, seeder, mänd) • Küpsepuidulised puud on need, mille sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse vaid veesisalduse poolest on kuusk ja nulg nt.
külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS • Eelistab niisket rammusat pinnast; kasvab hästi nii varjus kui ka päikese käes. Sageli kasvab mägedes. • Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas. Sellel kasvavad vahelduvad sulgjad liitlehed. Lehed võivad olla kuni meetripikkused. Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja püramiidja õisiku. Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad. ARUNCUS AETHUSIFOLIUS - KOREA KITSEENELAS • Kõrgus 30-40 cm, laius 50 cm. Madal,
Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoskelett: on võrkjas struktuur, mis moodustab raku paindliku sisetoese, annab rakule vormi. Tsentrosoom: 1 tsentrosoom moodustub 2 tsentrioolist, tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Tsentrioolid on olulised raku jagunemisel. TAIMERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest: kaitseb väliste mõjutuste eest. Annab rakule kindla kuju ja tugevuse. Kaitseb rakku siserõhu eest. Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuoolid: on vee reservuaariks, kindlustavad siserõhu. Nooremates rakkudes on vakuoolides toitained, vanemates jääkained. Mürkainete, mahlade säilituskoht, kaitseks ärasöömise eest. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid struktuure, aitamaks seemneid levitada. Plasiidid: Kloroplastid: 2 membraani, sisu täidab valguline vesilahus strooma. Stroomas on lamedad membraansed
Konkreetne liik: aedfloks ehk aed-leeklill (Phlox paniculata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: mitu püstist vart, mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud. Õied või õisikud: lillad, valged, punased, kahevärvilised ja purpur-punased õied koondunud kohevatesse õisikutesse. Liigi eritunnused: 3-4 aasta jooksul peale istutamist kasvavad laiali ja kaotavad oma dekoratiivsuse. Põõsa südamikus vana juurestik puitub, tõuseb mullast välja ja sureb, õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub. Kasvukoha nõuded: kobe päikeseline, lepib ka poolvarjus kuid avatud kohas, parasniiske ja huumusrikas muld Kasutamine haljastuses: murusse soolotaimena ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks, taustataimeks Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/aedfloks-ehk-aed-leeklill 1.22 Kopsurohi (Pulmonaria) Konkreetne liik: harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis)
41, joon.42) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: mitu püstist vart, mis on ovaalsete roheliste lehtedega kaetud. Õied või õisikud: lillad, valged, punased, kahevärvilised ja purpur-punased õied koondunud kohevatesse õisikutesse. Liigi eritunnused: 3-4 aasta jooksul peale istutamist kasvavad laiali ja kaotavad oma dekoratiivsuse. Põõsa südamikus vana juurestik puitub, tõuseb mullast välja ja sureb, õitsemine väheneb ja põõsa välimus muutub. Kasvukoha nõuded: kobe liivsavimuld, viljakas, parasniiske. Päikseline kasvukoht. Kasutamine haljastuses: murusse üksikult ja rühmana, segapeenrasse ning kõrgeks ääristaimeks. Joonis 41. Aedfloks ehk aed-leeklill (http://www.bulbsdirect.com/index.php?/Perennial-Plants- Phlox) Joonis 42. Aedfloks ehk aed-leeklill Kasutatud kirjandus: Hortes. Aedfloks ehk aed-leeklill. Kättesaadav http://www
Tegemist võib näiteks olla noorte kaladega, kes üksinda oleksid veelgi saamatumad. Võib oletada, et edaspidi nende positsioon salgas ja seega ka jahiedu paraneb. Taastuva ressursi säästev tarbimine Oletagem, et looma toitumine on seotud mingi pidevalt iseuueneva toiduressursiga, näiteks karjamaal kasvava rohuga. Kui loomakari selle ära on söönud, siis peagi kasvab asemele uus rohi ja teatud kindla aja pärast on selle toiteväärtus maksimaalne. Veel vanemaks saades rohi puitub ja tema toiteväärtus langeb. Seepärast oleks loomal otstarbekas külastada üht ja sama toitumiskohta perioodiliselt uuesti teatud optimaalse ajavahemiku tagant. Selline taktika aga läheks luhta, kui teised indiviidid ei käituks täpselt samamoodi. Põhjapõder A, kes tuleb endisesse toitumiskohta tagasi 10 päeva pärast, võiks jääda tühja kõhuga, kui B on seda paika külastanud mõni päev varem. B poolt söödud rohu toiteväärtus ei oleks küll olnud
kinnitusvahenditega. Liaanid kasvavad peamiselt troopilistes vihmametsades (rohkem kui 2000 liiki), vähem parasvöötmes. Liaani varre pikkus ületab sageli kuni tuhandeid kordi varre läbimõõtu. Liaanide hulka kuuluvad maailma pikimad taimed, millede varre pikkus võib ulatuda kuni 200 m. Lisaks eelpoolnimetatuile võib puittaimedeks lugeda ka neile lähedasi poolpõõsaid e. puhmikpõõsaid, millel on vahepealne koht puit- ja rohttaimede vahel. Poolpõõsaiks loetakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas, varre õlemine osa aga jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Puuliikide jaotamine kõrguse järgi Puuliikide rühmitamiseks kõrguse järgi võib aluseks võtta kas: a) liigi maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga,
cm kõrged. Lehed kuni 4 mm laiad, tumerohelised, pealt väga karedad tagurpidi lehepinda sõrmedega libistada ei saa! Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, pööriseharud peened, karedad. Pähikud 4-5 mm pikkused, pruunikaskollased, rohekad, lillakad või hõbedaläikesed. Õitseb juunis, juulis; sageli leidub õitsvaid pööriseid kuni septembrini. Kasutamine: noorena söövad luht-kastervart lambad, hiljem taim puitub ja muutub lõikavalt karedaks ning kariloomad väldivad teda. On tallamisele vastupidav, moodustab kõvu mättaid ning muudab karjamaa mätastikuks. Raiesmikel moodustab kiiresti tiheda kamara, mis takistab noorte puude kasvu. Seega tülikas umbrohi. Levik: peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: naadikaasik, naadikuusik, naadihaavik, naadilepik, naadisaarik. 5.2. SÕNAJALA KASVUKOHATÜÜP (Sj)
- karedapinnalisel EPVl (Endoplasmaatiline võrgustik) - Mitokondrites. - kloroplastides. RAKUKESTAD Rakukestad on : - taimerakkudel - seenerakkudel - protistidel (vetikad, algloomad) - mõnedel loomarakkudel.(muna rakud) TAIME RAKUKESTAD 1.Taimedel eristatakse : a)esikest - *tekib esimesena(elastne ja veniv[võimaldab rakul kasvada]) * sisaldab pektiini, hemitselluloosi, valke. b)teiskest - teiskest moodustub peale raku kasvu lõppemist. Ta on paks ja tugev. Teiskest puitub. Sisaldab tselluloosi ja ligniini. Teiskestas on poorid, ja nende kaudu on ühendatud naaberrakkude tsütoplasmad. Teiskest on puidu tekke aluseks. Taime rakukesta ülesanded : *kaitseb välismõjude eest. *annab kindla kuju. *täidab tugifunktsiooni. *kindlustab turgori. Bioloogia konspekt III tsükkel Paljunemine ja Areng Paljunemine - üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks Paljunemine jaguneb : a) suguline
Viljad: tõrud valmivad teise aasta sügiseks, suured, kuni 3 cm pikad, tipus teravikuga ja paksu kestaga. 59. Perekond pöök ja harilik pöök Perekond pöök (Fagus L.) [fágus] Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega, ühekojalised ja ühesuguliste õitega, tuultolmlejad, suured puud. Isasõied tähataolistes urbades, emasõied 2-4 kaupa, ümbritsetud neljahõlmalise lüdiga, mis viljade valmides puitub. Viljad kolmekandilised pähklid, õhukese läikivpruuni puitunud kestaga. Perekonnas on 10 liiki, millised on levinud põhjapoolkeral. Haljastuses kasutatakse liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) [sülvátika] Harilik pöök on Euroopa varjutaluvaim lehtpuu, kasvades kuni 45 m kõrguse sirgetüvelise, laiuva ja võimsa võraga, helehalli sileda koorega suure puuna. kasvab Kesk- ja Lääne-Euroopast
dekoratiivsele lehtede sügisvärvile. 64. Sugukond pöögilised (Fagus) Heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega, ühekojalised ja ühesuguliste õitega, tuultolmlejad, suured puud. Perekonnas on 10 liiki, mis levinud põhjapoolkeral. Pöögiliigid on väga varjutaluvad ja väärtusliku puiduga, samuti pikaealised, saades kuni 500 ja rohkem aastat vanaks. · Isasõied tähataolistes urbades, emasõied 2-4 kaupa, ümbritsetud neljahõlmalise lüdiga, mis viljade valmides puitub. · Viljad kolmekandilised pähklid, õhukese läikivpruuni puitunud kestaga · Pöögipähklid sisaldavad kuni 50 % rasvu, neist pressitud õli kautatakse toiduainetööstuses ja tehnikas. Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. · Haljastuses kasutatakse perekonna liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena. 65. Sugukond roosõielised (Rosaceae) Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui
Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Puu koore moodustavad: Korp, mis kaitseb puud vigastuste eest. Kork-kude, mis kaitseb puud järskude temperatuuri kõikumiste eest. Kõikidel puudel ei ole kork-kudet. Niin, milles asuvad toitemahlade juhtmed. Koore all asub mähk. Selles tekivad ja arenevad uued puu rakud. 23 Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel. Siis on tekkinud kevadpuit, mis on poorsem. Tumedam kiht on kasvanud suvel ja sügisel. Sügispuit on kevadpuidust tihedam. Piki puutelge kulgeb säsi. Vaata joonisel 3.2.1. puutüve ristlõiget. Joonis 3.2.1. Puutüve ristlõige. Mõnedel puuliikidel on koorealune puit heledam ja mahlakam. Seda nimetatakse maltspuiduks. Südamiku ümber on tumedam osa
) Taime nimetus Fagus esines juba roomlastel. Kreeka keeles tarvitati sõna phaegos söödavate viljadega tamme ja kastani kohta. Arvatakse, et fagus on tulnud sõnadest phagein - sööma. Seega peaks fagus tähendama söödavate viljadega puud. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega, ühekojalised ja ühesuguliste õitega, tuultolmlejad, suured puud. Isasõied tähataolistes urbades, emasõied 2-4 kaupa, ümbritsetud neljahõlmalise lüdiga, mis viljade valmides puitub. Viljad kolmekandilised pähklid, õhukese läikivpruuni puitunud kestaga. Pöögiliigid on väga varjutaluvad ja väärtusliku puiduga, samuti pikaealised, saades kuni 500 ja rohkem aastat vanaks. Pöögipähklid sisaldavad kuni 50 % rasvu, neist pressitud õli kautatakse toiduainetööstuses ja tehnikas. Praetult kasutatakse pähkleid ka söögiks. Perekonnas on 10 liiki, millised on levinud põhjapoolkeral. Haljastuses kasutatakse liike nii pargi-, allee- kui ka üksikpuudena.
annaabi.ee 
