Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks: ettekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marjad, toominga, verejooksu, davad, kibuvits, jugapuu, vilju, pihlaka, mürgised, mürgistus, kont, kadaka, toomingas, marjade, ajav, vitamiin, haavu, viljad, verev, kontpuu, pärismaised, põõsad, laukapuu, pihlakas, keedist, reuma, kibuvitsa, parandav, lodjapuu, ravimina, lahtisuse, suus, türnpuu, viirpuu, marikäbi, näsiniin, põletus...........................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik.........................................................................6 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks.................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana).........................................................................
Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil. Taime erinevaist osadest tehtud preparaatidel on rögalahtistav, kuse- ja sapieritust ergutav, põletiku-, ateroskleroosi- ja kasvajavastane, verejooksu peatav, valuvaigistav ja haavu parandav toime. Neid võetakse sisse kehvveresuse, valuliku menstruatsiooni, kusepõiepõletiku, emaka verejooksu, bronhiidi, bronhiaalastma ja hingelduse puhul, samuti ateroskleroosi ärahoidmiseks. Nendega tehakse vanne rahhiiti põdevatele lastele. Juuretõmmist kasutatakse munasarjapõletiku ja kasvajate ravimiseks. Värskeid puruksmuljutud lehti tarvitatakse välispidiselt verejooksu peatamiseks, haavadele,
botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega kohas kus kasvavad sookailud võib tekkida iiveldus ja tugev peavalu. Kasutatakse rögalahtistina, vesitõmmist köha ja bronhiidi korral, sobib ka
künnapuu oma on sile. Õitsevad maikuu alguses, vili valmib juulis. Ohtlik vaenlane on tõbi ,,jalakasurm". Künnapuust tehti vanasti kvaliteet lookasid. Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme
Saab kasu diabeedi, südame-ja veresoonkonna haiguste, alkoholist sõltumatu rasvmaksa, maksatsirroosi (maksafibroos), pärmseenepõletiku, masenduse ja vähi ennetuse ning täiendava ravi puhul. Berberiin sobib kokku praktiliselt kõikide ravimitega ja ei esine ravimitele omaseid kõrvalnähtusid. Berberiin võimendab diabeedi- ja kolesterooliravimite mõju, mil nende vajadus ja kõrvalnähtude risk minimaliseerub. Rasedad naised ei tohiks siiski süüa kukerpuu vilju, sest see võib põhjustada emaka kokkutõmbeid ja põhjustada raseduse katkemist. Fraxinus exselsior(harilik saar) Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Mürgine mäletsejatele, on ka põhjustanud dermatiiti mõnel inimesel. Sambucus nigra(must leeder), Sambucus racemosa(punane leeder) Õienupud, puhkenud õied, lehed ja toored viljad on mürgised, kuid küpsed, kolme pikliku
veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel(mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen). Toidunõud: ummiknõud õõnestatud
Kadakamarju kasutatakse meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. 20. Sabiina kadakas Juniperus sabina Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Venemaa lõunaosas. Eestisse sissetoodud. 1-2m kõrgune mägipõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub põuda ja külma. Väga valgusenõudlik. Okkad tumerohelised, lõhnavad, nõeljad 0,3-0,8cm pikad. Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses. 21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv. On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku
Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel
......................... 12 2 Sissejuhatus Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat.
Elupuu tagasilõikamine.............................................................................................................. 50 Elujõulisuse suurendamine, hooldus.......................................................................................... 50 Kosmeetiline hooldus................................................................................................................. 51 4 HARILIK JUGAPUU ....................................................................................................................52 Iseloomustus ja kasutus.............................................................................................................. 52 Hooldus.......................................................................................................................................53 MÄGIMÄND................................................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Lehed enamasti okkakujulised, harvem soomuse-kujulised ja kinnituvad võrsele 3 kaupa männasjalt või vastakuti. Noorusvormidel on lehed enamasti okkakujulised, vanadel taimedel tihti soomusekujulised või nii soomuse- kui okkakujulised. Õied enamasti ühesugulised, asuvad võrsete tippudes võikaenaldes. Emasõied 3...8 soomusega, millised pärast viljastamist kasvavad kokku, moodustades marjataolise käbi (marikäbi). Seemned lennutiivata, valmivad 1. või 2. aastal. Kadakate vilju kasutatakse laialdaselt meditsiinis, alkoholitööstuses, kulinaarias jm. Perekonna 50...60 liigil on majanduslik tähtsus, kuivõrd puit on pehme kuni kõva, mädanemiskindel, aromaatne. Harilik kadakas (Juniperus commúnis L.) 15 Communis ühine, koos gruppidena kasvav. Kuni 10 m kõrgune puu või tihedakasvuline kõrgem kahekojaline põõsas. Tsoon II. 1560.
Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest
..............................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus...................................................................................................................................50 33.Thuja - perekond Elupuu..............................................................................
............................................................................. 24 Iseloomustus..........................................................................................................................24 Hooldus................................................................................................................................. 25 JUGAPUU (Taxus)................................................................................................................... 26 Jugapuu iseloomustus........................................................................................................... 26 Harilik jugapuu..................................................................................................................... 26 Hooldus................................................................................................................................. 27 ELUPUU (Thuja).................................................................................
kahe-, harvem ühekojalised. Võra on tihe, lai, sügisel, on varrelised, Tolmlevad veebruaris/ Perekond või munajas, laimunajas, pikad, tugevad kerajad peakesed 6-14 Taxus märtsi lõpus/ aprillis/ jugapuu horisontaalsed oksad ei asu männastes. tolmulehega. Emaskäbid mai alguses. Pungad on väikesed, ovaalsed, rohelised. moodustuvad kevadel, on Lehed kinnituvad võrsetele spiraalselt. Pealt väga väikesed, rohekad.
lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits), sirelite (ungari sirel, harilik sirel, liguster) okaspuuvormidel (harilik kuusk, harilik mänd, harilik elupuu) pookealuseid; · hekitaimi (magesõstar, viirpuud, läikiv tuhkpuu, harilik elupuu, harilik ja thunbergi kukerpuu, harilik liguster, kurdlehine roos, harilik lumimari, suur läätspuu, harilik põisenelas, laukapuu, jalakas, must aroonia;
.........................................................................33 Sorbus aucuparia ...................................................................................................................... 34 Harilik pihlakas................................................................................................................34 Taxus baccota ........................................................................................................................... 35 Jugapuu ............................................................................................................................35 Thuja......................................................................................................................................... 36 Elupuu ..............................................................................................................................36 Kasutatud kirjandus.................................................................
Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia
(tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad · Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud. Apofüüs kaksikpüramiidjas, terava tipuga. · Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. 16. Perekond elupuu (Thuja) Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad nt harilik elupuu (Thuja occidentalis), hiigelelupuu (Thuja plicata). Eestis
Puud jaotatakse soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi järgnevatesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -500 C ja isegi madalamale (nt hall lepp harilik kuusk ja mänd) II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -350 C. (nt must lepp, harilik tamm ja vaher) III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -250 C: (nt har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök) IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni -150 C (nt mammuti- virsiku- ja pukspuu) V Troopikaliigid. 7. Mets ja vesi. Vee tähtsus puittaimedele vesi tagab normaalse elutegevuse, kui vett on vähe on häiritud puude juurtoitumine. Vesi on oluline ka fotosünteesiks ning 1 tonni kuivaine moodustamiseks kulu puudel umbes 170-340 t vett. Transpiratsioon - protsess, mille käigus taimed omastavad juurte kaudu mullast vee, mööda
organismi. Teeleht Tänapäeva meditsiin tunnustab teelehe raviomadusi eeskätt röga lahtistava ja maomahla happesust tõstva vahendina. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti suurepoorilise naha hooldamiseks. Teelehte kui ühte vanemat ravimtaime, on vanemas kirjanduses soovitatud ussi ja mesilase hammustuse, silma ja kõrvahaiguste, kõhutõve, katarride, paisete, haavade raviks. Mitte ühelgi taimel pole nii head võimet sulgeda verejooksu. Teelehe teed on joodud köha, tiisikuse ja kopsuhaiguste, isupuuduse ja öösiti voodi märjaks tegemise vastu. 5 Salvei Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei
Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg
Viimastel aastatel on astelpaju keemilist koostist ja selles taimes leiduvate vitamiinide, eriti just antioksüdantide toimet paljudes teaduslaborites uuritud. Esialgu ei ole veel kindlaks tehtud, kas taimsest toormest eraldatuna on antioksüdantide toime organismis sama kui taimes koosmõjus teiste antioksüdantidega. Tänu astelpajus leiduvatele bioloogiliselt aktiivsetele toimeainetele on toiduainetööstuses, meditsiinis ja kosmeetikas kasutust leidnud kõik taime osad: koor, lehed, marjad ja seemned. Koorest valmistatakse ravimeid ja kosmeetikatooteid. Lehti kasutatakse ravimites ja ravimteedes ning kosmeetikatoodetes. Marjad on allikaks eeterlike õlide, mahlade, ravimite, spordi- ja tervisejookide, kosmeetikatoodete jm valmistamisel. Seemnetest saadakse õli ravimite ja kosmeetikatoodete jaoks, jäägid kasutatakse loomasöödaks. Meditsiinis kasutatakse ravimina peamiselt astelpajuvilju, aga ka -lehti. Lehti kogutakse augustis ning kuivatatakse õhurikkas ja kuivas kohas.
Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees
19 Taimsed taastumisvahendid Ravimtaimed Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat.
viljapuu. Siiski kasutatakse teda mitmeti. Teda kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna, tema viljad kõlbavad ikkagi süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Pihlakat saab kasutada teiste roosilaadsete, näiteks pirnipuu ja hariliku küdoonia pookealusena. Poogitud oksad ja puud võivad vilja kanda 10 aastat. 6 Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge
Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread. Püsivad puul 4...8 aastat. Võra ülaosas okkad spiraalselt, varjus olevatel võrsetel kamja asetusega. Õitseb mais, seeme valmib sama aasta sügisel. Isaspähikud
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
Sammaspoolikulaadsete nahahaiguste korral on abi saadud vereurmarohu salvist searasvaga (1:10). Vereurmarohu vesilahus (1 peotäis liitri keeva vee kohta) sobib pealoputuseks kõõma, isegi soomussammaspoolikupsoriaasi puhul. Vereurmarohuga mitte liialdada, sest tegemist on tugevatoimelise ravimtaimega. On täheldatud mõnedel kasutajatel valusid maos, maksas ja iiveldustunnet ning isegi krambitaolisi nähtusi. Viirpuu õied ja viljad Meil kasvab mitmeid viirpuu liike, mille õisi ja vilju kasutatakse mitmesuguste südamehäirete korral, sest nad sisaldavad glükosiide, saponiine, rutiini ja C-vitamiini, mis aitavad virvendava arütmia neurootiliste vormide ja hüpertooniatõve korral. Viirpuuõisi võetakse 1 supilusikatäis klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata ja juuakse 1 klaas päevas lonkshaaval. Ka võib kasutada viirpuu valminud vilju toorelt või kuivatatult teeks. Väikeseõieline pajulill Kasvab hõredates põõsastikes, kraavikallastel ja mujal
- toores, - koristusküps, - tarbimis(söömis)küps, - ülevalminud. Suvisordid koristatakse söömisküpselt. Sügis- ja talisordid koristusküpselt. Õunte ülevalmimine vähendab tarbimis- ja realiseerimiskvaliteeti. 7. Õunte säilitusreziim. Säilitusreziim Optimaalne säilitustemperatuur 0 kuni +4°C. Temperatuuri kõikumine halvendab viljade säilimist. Madalal temperatuuril olnud vilju enne toasoojusesse viimist hoida 10 24 tundi +8 12 kraadi juures. Madalal säilitustemperatuuril õhuniiskus 85 90%. Süsihappegaasirikkas keskkonnas 95%. 8. Õunte kasutamine toiduainetööstuses. Õunu kasutatakse: - värskelt, - erineval viisil töödeldult. Mahla valmistatakse: - madalama kvaliteediga õuntest, - spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest.
intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini
annaabi.ee 
