Õlide kasutamine puidu ja muude ehitusmaterjalide viimistlemisel Kadri Lajal Maaehitus - I Milleks? Vähendavad puidu lõhenemist Kaitsevad niiskuse eest Kaitsevad mustuse eest Kaitsevad hallituse eest Uuendavad ilmet Õlivärvide kasutamine välistingimustes Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Õlivärv ei tohi kuivada liiga kiiresti(võib tekkida nahataol...
Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leida müüja nime järgi tabelist M_töötajad, kasutades funktsioone INDEX ja...
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ppeaines: EHITUSMATERJALID I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 12 Juhendaja: lektor Sirle Knnapas Tallinn 2008 SISUKORD. 1. Niiskuse mõju puidule ja puidu kuivatamine.................................. 3 1.1. Puidu niiskussisaldusest........................................................................................................3 1.2. Kuivatite klassifikatsioon..................................................................................................... 4 1.3. Projekteerimisest...................................................................................................................4 1.4. Kokkuvõtteks........................................................................................................................5 2. Savitellise toormaterjal, tootmine, omadused ja kasutamine.........6 2.1. Too...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks...
Puidu kuivatamine Marco Oolo KAOB21 Tasakaalu niiskus Puidu kuivatamisel muutuvad materjali omadused, ning võivad tekkida suured pinged mis omakorda viivad puu lõhenemiseni. Joonis . Lõhed- 1-liitsäsilõhe, 2-säsilõhe, 3-kuivalõhe Niiskusdeformatsioonid Niiskusdeformatsio oni mõjul muutuvad puidu mõõtmed, mis võivad muutuda segavaks ehitusel. Seda on võimalik vältida termotöödeldes. Puidu kuivatuse vajalikkus Kuiva ja märja puidu mehaanilised omadused on vägagi erinevad. Arvestades, et puidu tihedus sõltub niiskusest, siis on teada, et pui...
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore ...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? ...................................................................2 Kuidas tekib puit ? .................................................................................................... 2 Puidu kestandumine ..................................................................................................3 Kasvuperiood............................................................................................................. 3 Puidu koostisosad.......................................................................................................3 Puiduliigid .................................................................................................................4 Süsinikuringe metsas........................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante............................................................................
Tallinna Ehituskool Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Madis Aavik Puitkonstruktsioonide montaaz ja paigaldamise nõuded Referaat Juhendaja: Rooland Allak Tallinn 2013 Puit ehitusmaterjalina Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehit...
Puit ehitusmaterjalina Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator. Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Puit on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Puit kahaneb vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks...
Puidutöötlemise õppetool Referaat Õppeaines "Puiduteadus" Puidu kuivatamine Üliõpilane: Marco Oolo Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 PUIDU NIISKUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...........................................................4 Tasakaaluniiskus........................................................................................................4 Niiskusdeformatsioonid..............................................................................................5 PUIDU KUIVATUSE VAJALIKKUS..............................................................................6 PUIDU KUIVATAMISE LEVINUD M...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumak...
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puiduosakond PUIDU TULE KAITSE Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Puit 2. Puidu siseehitus 3. Puidu omadused 4. Puidu vead 5. Tuletõkkevahend MP FR 6. Tuletõkkepeits 7. Kasutatud kirjandus 1. Puit Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoops...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristjan Saks HARILIKU MÄNNI PUIDU OMADUSED THE PROPERTIES OF SCOTS PINE WOOD Referaat Metsanduse õppekava Juhendaja: Elmar Kask Tartu 2016 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Pui...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Erik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur fakt...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses ..................................
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus Teravviljad Söödakultuurid Mugulviljad Kiukultuurid Õlikultuurid Köögiviljad Suhkrukultuurid Puuviljad, marjad Mõnukultuurid 2) Loomakasvatus Veised Karus...
Metsandus Metsade jaotus Kasutuse eesmärgilt võib metsad jaotada kolmeks, sõltuvalt sellest, mis on neis metsades lubatud teha. · Tulundusmetsad on metsaalad, kus on lubatud kõik metsa kasutamise viisid. Neid on ligi 80 % meie metsadest. · Hoiumetsad on määratud loodusobjektide kaitsmiseks. Seal on majandustegevus keelatud. Hoiumetsad moodustavad 12% metsadest. · Kaitsemetsad on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad, mis paiknevad kaitsealade sihtkaitsevööndis, veekogude randadel ja kallastel, allikate ääres, joogiveehaaretel, erosioonija tuuleohtlikel aladel, looaladel, muinsuskaitse objektidel. Selliseid metsi on ligi 8 %. Metsade kasutamine Metsast saadakse puitu, mida kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks ja mitmesuguste puitesemete valmistamiseks, kütteks, samuti tselluloosi ja paberi tootmiseks. Metsas korjatakse seeni ja marju ning kütitakse ulukeid. Metsad on olulised tervisliku keskkonnaseisundi h...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja valmistooteid ...
Elektrihöövel Höövli kasutaminer Höövliga töötamisega harjumiseks soovitame kõigepealt testida seda mõnel proovitükil ning alles siis asuda töödeldava detaili kallale. Kui masina seadistused ei ole õiged, siis võib höövel materjali maha hööveldada kiiremini soovitud. Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik te...
Metsatööstus Kaimar Pihlapuu Selgita metsatööstuse, metsanduse ja metsamajanduse mõistet. Metsatööstus-Metsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise ja järkamise), materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. Metsandus-Metsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega metsamajandus-Metsamajandus on metsanduse haru, mis tegeleb metsade majandamisega: metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja kaitsega. Kirjelda metsade paiknemist Maal. Nimeta tegurid, millest see sõltub. Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Kirjelda puidu kasutamise ajalugu. Puitu on enamasti kasutatud ajaloos...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon...............................................................................................
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Mairo Tikerberi 10.b klass EHITUSMATERJALID LÄBI AEGADE BETOON JA PUIT Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Ago Kalberg Tallinn 2010 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 31. augustil 2010. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 31. augustil 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis. Retsensent: Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. Õpilane Mairo Tikerberi, Autoriõigus: Mairo Tikerberi, 2010 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3...
Loeng Erinevad ehitusmaterjalid I 1. Mineraali ja kivimi erinevus. 2. Mineraalide omadused. Värvus, tekstuur, kõvadus, tugevus 3. Tardkivimite iseloomustus. Tihedad, tugevad, raskesti töödeldavad 4. Mis on graniit? Kristalliline tardkivim 5. Mis on settekivimid? On tekkinud mineraalainete settimise teel 6. Kuidas moodustub liivakivi? Tsementeerunud liivast koosnev settekivim, koosneb põhiliselt kvartsist SiO 2 7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid?...
Klientide ja konkurentide uuring Ettevõtlus ja äri planeerimine Kodune töö Õppejõud: Marianne Kallaste Üliõpilased: Kea Karja Kätlin Teedla Herki Rank Tallinn 2016 Sisukord 2 Klientide uuring..................................................................4 1.1Sihtturg...............................................................................4 1.2Intervjuu..............................................................................5 1.3Ankeetküsitlus.....................................................................6 1.3.1 Ankeetküsitluse tulemused.......................................................................................6 1.4Uuringu kokkuvõte ja järeldused.............................................
Tartu Kutsehariduskeskus Immutatud sae- ümar ja höövel materjalid Iseseisev töö Õpilane: Joonas Säde Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinev...
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tul...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist............................................................................. 9 Puidu vastupanu kiudude läbilõikamisele............................................................. 10 Laastusurve lõikuri esitah...
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
Referaat Puidukahjustused Puidukaitsmisvahendid Järvamaa KHK Nimi Grupp 2010 SISUKORD 1. Puidukahjustused 2. Puidukaitsmisvahendid Puitu kahjustavad tegurid Kahjustusprotsessid jagunevad: 1. Keemilised 2. Mehaanilised 3. Füüsikalised 4. Bioloogilised Enamikel juhtudel on objektide kahjustused mitmeliigilised. Kahjustusprotsessid on sageli omavahel seotud vältimatute koosmõjudega. Näiteks füüsikaliste kahjustuste hulka kuuluv liigniiskus on eelduseks bioloogiliste kahjustuste tekkeks. Keemilised kahjustused muudavad matejali omadusi ja see toob tavaliselt kaasa kõiki ülejäänud kahjustuse liike. Keemilised kahjustused Võivad olla tingitud keskonna reostuse...
Tartu Kutsehariduskeskus EV213 Nimi Saematerjalide valmistamine Ehitusmaterjalid- ja konstruktsioonid Juhendaja : Agu Rukki Tartu 2013 Sisukord 1. Tugevussorteeritud ehituspuit......................................................1 1.1.Masinsorteerimine.....................................................................1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaada...
KASK Eestikeelne nimetus: arukask Ladinakeelne nimetus: Betula pendula Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: pu...
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 ...
ENERGIAMAJANDUS ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadus...
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0, kus γ0- materjali mahumass, G- materjali mass kuivas olekus, V0- materjali ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järg...
TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks puidukitt, sellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RE...
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. ...
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED..................................................................................................................7 KAITSVAD PEITSID....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
