Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogiline töövägivald - kiusamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vägivald, töövägivald, psühholoogiline, kiusamine, töökiusamine, ettevõttele, bullying, karistadaTöökeskkond ja ergonoomika TK nr.3 Küsimused: 1. Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? 2. Mis on bullying ? 3. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? 4. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? 5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1.) Maailma mastaabis kindlasti mõlemad. Füüsilise vägivallaga põhjustatakse kellegi surma, rasked kahjustsused või kerged. Psüholoogilise vägivald: kiusamine, töökiusamine jne. Euroopas on ülekaalus psüholoogiline kiusamine. 2.) Ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või negatiivne mõju kellegi tööülesannete täitmisel
TEST - vägivald Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? Kogu maailmas sageneb töövägivalla vormina psühholoogiline vägivald Mis on bullying ? Bullying on järk-järguliselt suurenev protsess , mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? Bullying on psühholoogiline vägivald (kellegi ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või kellegi tööülesannete negatiivne mõjutamine). Selleks, et seda tegevust nimetada bullyinguks, peab see olema korduv ja regulaarne. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? Bullyinguks nimetatakse vaid psühholoogilist töövägivalda. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? Jah, bullying on eskaleeruv protsess, mis tähendab, et see on järk-järguliselt suurenev protsess.
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine
Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid: • monotoonne (ühetaoline töö), • töötaja võimetele mittevastav töö, • halb töökorraldus, • pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid, • mis võivad põhjustada muutusi töötaja psüühikas. Väline töövägivald on organisatsiooniväliste inimeste tekitatud solvangud, ähvardused, füüsiline
õppekorraldusest infot, korraldada õpilasele toitlustust vastavalt päevakavale, kasutada õppekavale vastavaid õppevahendeid ja toetada õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja sotsiaalset arengu. Õpilasi kokku on 717, neist 354 on tüdrukud ja 363 poisid. Töötajaid on u. 101 ja neist 64 on õpetajaid. Ettevõtte tegevust mõjutavad kohalike omavalitsuste otsused ja seadusandlus. Ettevõtte personalist tingitud riskid on vargused, töövägivald, tööseadusandluse rikkumine, lubamatud tegevused( pettused, väärteod), organisatsiooni negatiivne maine, võtmetöötajate puudus. Töötajatest tulenevaid riske on ettevõttes väga palju ning need mõjutava ettevõtte mainet ja tegevust igati. Väga oluline risk on vargused, mida võivad ettevõttes ilmneda erineval moel. Kuna tegemist on koolimajaga siis on seal peale töötajate suur hulk õpilasi, kes on samuti riskiks ettevõttele
Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Kuid kuidas saab neid ohutegureid vältida ja millised on nende vähendamise võimalused? Kuidas peaks käituma ohtlikes olukordades? Sellest saabki alljärgnevast referaadist lugeda. Kontoritöös valitsevad ohud Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (riiulitelt dokumentide võtmisel, sinna panemisel); - Kukkumine samal tasapinnal (takerdumine telefon- ja elektrijuhtmetesse, poleeritud
· Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega. Missioon peab siduma organisatsiooni liikmed ja andma aluse jõupingutusteks ühise eesmärgi nimel.
oktoobril 2014.a. Rahvusraamatukogus. Ka 2015.aastal on pühendatud psühhosotsiaalsetele ohuteguritele töökeskkonnas Täpsem info: www.tooelu.ee Psühholoogilised ohutegurid • Monotoonne töö • Töötaja võimetele mittevastav töö • Halb töökorraldus • Pikaajaline töötamine üksinda • Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Tööriski suurendavad tegurid • Stress • Depressioon • Rahutus • Töövägivald • Tööahistamine • Töökiusamine • Juhtkonna juhtimisvead • Spetsiifilise väjaõppe puudumine Töötajate vaimset tervist mõjutavad tegurid • Vaimse töö osatähtsuse suurenemine • Võidujooks turumajanduses • Tugevnev konkrentsivõitlus • Töö intensiivsuse tõus • Ületunnitöö, ebarütmiline töö • Süvenev töötus ja ebakindlus tuleviku ees • Töötamine mitmel ametikohal • Töövägivald Psüühilise seisundi muutused
puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. · Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. · Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? liiga suur töökoormus, liigne vastutus 37. Stressi vältimise printsiibid vähem koormust ja vastutust, tuleb vältida ebakompetentsust, ei tohi endasse sulguda, tuleb hinnata situatsioone reaalselt, piisavalt palju puhkust on vaja, ei tohi koguda negatiivseid emotsioone 38. Töövägivald ja kiusamine, nende vältimine Töövägivald on üks tõsisemaid tööga seotud ohte, selle tulemuseks on vigastused, stress, haiguspuhkused ja kehvad töötulemused. Seda saab ennetada näiteks piisava valgustuse ja videovalvesüsteemi paigaldamisega; töökorralduse muutmisega, et vältida töötajate üksinda töötamist 39. Naiste ja meeste ebavõrdsuse põhjused tööturul mehed saavad naistest 30 % rohkem palka, naised lähevad lapsepuhkusele sageli,
Hea uudis on see, et tööstressi saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt nagu muid tervise- ja ohutusküsimusi. Stressiga seotud probleemidega tegelemise kohta leiab palju praktilisi näiteid kõikjalt EList. Õige lähenemise korral on võimalik töötajaid stressi eest kaitsta. Määratlus ja põhjused Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Kuigi stress on psühholoogiline nähtus, mõjutab see ka inimeste füüsilist tervist. Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine. Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Mõni tuleb kõrgete nõudmistega paremini toime kui teine
3. Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus. Mõlemal juhul meeldib inimesele teisi juhendada, kontrollida, mõjutada. Võimuvajadustega inimesed on parimad juhid, sest suudavad kontrollida ja juhtida oma organisatsiooni. Eriti sobivad juhtideks need, kellel on institutsionaalne võimuvajadus, sest nad on suutelised teiste inimeste käitumist mõjutama viisil, mis oleks ettevõttele kasulik. 12. Vroomi ootusteteooria olemus 5 Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon mitte ainult vajadustest, vaid ka ootustest, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus.Töötaja on motiveeritud, kui ta saab töö kaudu ka enda eesmärke täita, ehk töö vastab ootustele
tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustusteni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mitte vastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. · Tööriski suurendavad tegurid stress, depressioon, rahutus, töövägivald, töökiusamine, juhtkonna juhtimisvead, väljaõppe puudumine, käitumishälbed. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. 2
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE:
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutuste
järjest vähemaks, aga me seda nii ei taju. Ikka tundub, et probleeme on liiga palju. Lapsed, kellel on puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu probleeme suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Laps kes oma käitumise ja eneseväljenduse poolest erineb normkäitumisega lapsest. Sageli on tegemist selliste käitumisprobleemidega, mis ohustavad tõsiselt nii lapse enda kui ka kogu kollektiivi tööd 10. Mis on kiusamine? Definitsioon? Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valuvõi ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
21. Mis on tööstress, stressi põhjused ja tagajärjed. Millised on võimalused stressiga toimetulekuks? Tööstress tekib, kui töötingimused on vastolus töötaja võimete, ressursside või vajadustega. 10 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Toimetulek stressiga (M. Csikszentmihalyi): 1. Välised toed sotsiaalsed suhted 2. Psühholoogiline taust isiksuse omadused, haridus, EI 3. Toimetuleku strateegiad Positiivne reageering e küps kaitse Negatiivne reageering e regressiivne toimetulek 22. Mis on kohesiivsus? Mis põhjustab selle suurenemist ning mis on kõrge kohesiivsuse eelised ja puudused? Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus, mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile. Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja
suhtes. Töö-kodu konflikt avaldub kui peresisesed pinged takistavad töösse süvenemist, või vastupidi, töömured põhjustavad pingeid kodus Üksikisiku osa organisatsioonis, tööülekoormus, tööülesannete ebaselgus, töö-kodu konflikt, organisatsiooni struktuur, organisatsioonikultuur, kasjäärivõimalused, halb töökorraldus 39. Tööstressi tagajärjed 5tk Isikuhäired, läbipõlemine, depressioon, stressihaigused, liiklusõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevused, vallandamine, töölt lahkumine 40. Külmas keskkonnas töötamise ohud Külmakahjustused : hüpotermija – alatemp, jahtumine, külmumine – koe temp. Langeb alla 0’i, külmamuhu teke- külma tõttu tellinud põletik, kaevikujalakas – liiga kaua külmas vees 41. Kuumas töötamise ohud Kuumastress,vedelikupuudus, töövõime langemine, kuumakrambid, kuumakurnatus, kuumarabandus 42. Psühholoogilise terviseriski hindamise 5 taset
puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. · Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. · Vastutustunne. 38. Stressi vältimise printsiibid Probleemi teadvustamine; oma tegevuste ja taotluste ümberhindamine; Stabiilne ja tervislik eluviis, õiges proportsioonis une-ärkveloleku tsükkel, tasakaalustatud toitumine, mõõdukas füüsiline koormus 39. Töövägivald ja töökiusamine Psüühiline vägivald on kolleegide ja klientide inimväärikuse alandamine ja nõrgestamine sõnadega. inimväärikuse alandamine on solvamine, ähvardamine, info salastamine, halvustavate repliikide tegemine, ebareaalsete ja mõttetute tööülesannete andmine, pidev kritiseerimine, ignoreerimine, avalik alandamine, karjumine inimese peale, pahatahtlike kuulujuttude levitamine, naeruvääristamine, mõnitamine, asjade äravõtmine jne
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7
Heaolu väheneb Heaolu suureneb Kõrvalekalded aktspteeritud Kooselu reeglite järgimine (abistamine, reeglitest ja normidest jagamine, koostöö) Reegleid aktsepteeritakse erinevas kontekstis:kodu, kool, kogukond, ühiskond ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE (Allikas: Frick jt) VARAVAASTANE AGRESSIIVNE Kiusamine koos ÕIGUSRIKKUMINE KÄITUMINE vägivallaga · vandalism, * varastamine, Kiusamine Vägivald · süütamine, * V valetamine, A Autoagressiivsus Teiste süüdistamine,
Raskuste tõstmine Koormavad tööasendid ja -liigutused Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine Kukkumine ja komistamine Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku Konfliktid, kiusamine ja ahistamine Pidev kõrge või madal õhutemperatuur Kemikaalid Läbipõlemine Vibratsioon UV-kiirgus Vaimne terror Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid Psühholoogilised ohutegurid Turvatunne puudumine Halb meeskond 2. Miks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda?
Füsioloogilised kahjustused · Raskuste käsitsi teisaldamine · Stress · Töövägivald Psühholoogilised · Alkoholiprobleemid tööl 2. Milliste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja -ohutuse alal? 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus *Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad *Alaealised
Tänapäeva uurijad on üht meelt, et mina- kontseptsioon on mitmedimensionaalne. Võimalikud minad (possible self) Mina= inimese ettekujtus endast (liigitus): Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut.
) Organiseerida ühisüritusi ja soodustada tervist säilitavaid /taastavaid tegevusi. Töövägivald Puudub I Tööliste kohtlemine mõistvalt ja võimetekohaselt. Parandada tööliste omavahelisi suhteid
Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus teda ohustab keskkond, 2 võimalus laps ise ohustab ennast). /füüsiline, vaimne vägivald, hooletusse jätmine (tõsine alatoitumine). TEATA: poliseile ja kohalikule omavalitsusele (kodanikuna annad info politseile, aga lastega töötajana KOV-ile) Andmekaitsepõhimõtted ei takista abivajavast lapsest pädevale asutusele teatamast! Abivajavast lapsest võib teatada ja vajadusel edastada lapse abivajadusega seotud (sh delikaatseid) isikuandmeid kohalikule omavalitsusele ja politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esidnaja teadmise ja nõusolekuta.
19.03.2013 kell 8.00 võttis õpilane oma kotist tubaka paki.... Seaduse paragrahvi ei pea sisse panema. Reeglina tuleb rahvatrahv, kui on noorem õpilane läheb juhtum alaealiste komisjoni. Komisjon rakendab alguses hoiatust. Tuleb välja kahtluse korral, koos teise kolleegiga nt, vaadatakse koos lapsega koti sisu. Kui laps ei näita oma asju. Suitsetamine on sageli seotud ka koolist väljalangemisega. Alaealise mõjutusvahendite seadus eesmärk on last aidata, mitte karistada. Laps saab hoiatuse, kui ta kahetseb Abivajajast lapsest teavitamine. Igal inimesel on kohustus teada abivajavast lapsest. Teabe olulisusest ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Eristatakse abivajav laps ja hädaohus olev laps. Abivaja lapse puhul pole tagatud lapse turvatunne, areng ja heaolu. Hädaohus olev laps vajab elu ja tervise kaitset. Hädaohus lapse korral tuleb sekkuda viivitamatult, olenemata ajast jne
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis..............................................................
millega uurija tahtlikult manipuleerinud on – väline valiidsus – kuivõrd on tulemused üldistatavad üldkogumile Eetika 1. KAHJU versus KASU? • Lühiajaline vahetu mõju uuritavale? • Pikaajaline mõju uuritavale? Uurija põhivastutus: • Kõrvaldada/minimeerida võimalikud riskid • Teha kindlaks, et loodetav kasu ületab võimaliku kahju Uurijatel lasub vastutus kuidas minimeerida võimalikku kahjulikku mõju uurimuses osalejatele. • Füüsiline kahju – enamasti selge • Psühholoogiline kahju – keerulisem, vähem ilmne • stressirohke olukord • Tekkivad hirmud (Watson versus Ainsworth?) • Enesehinnangu langus • Võõras inimene küsitleb last • Lastel ebasoovitavate käitumiste avaldamise soodustamine (innustamine) (nt Bobo katse) • 2. Uurija ettevalmistus, pädevus, kvalifikatsioon! – intervjueerija koolitus – Tunneb meetodit, oskab tulemusi analüüsida Eetika standardid laste uurimiseks • 1. mitte-kahjustavad protseduurid – – Uurimuse
Agressiivne käitumine – on tahtlik teiste inimeste (asja) kahjustamine. Võib olla füüsiline ja psühholoogiline. Agressioon – akt, kus tehakse kehaliselt või vaimselt/hingeliselt kahju teisele. Vägivaldne käitumine – tähendab füüsilise jõu kasutamist kellegi vastu. Kiusamist iseloomustab 3 tunnusjoont: a) agressivne käitumine ehk tahtlik vale või kahju tekitamine teisele inimesele Füüsiline Psühholoogiline b) interpersonaalseid suhteid iseloomustab tasakaalutus võimu suhtes: Ohver on tegelikult kiusajast nõrgem Ohvrit tajutakse füüsiliselt või vaimselt nõrgemana Kiustava tahtlik sotsiaalsest grupist väljaarvamine, tagarääkimine, alusetute anonüümsete kuulujuttude /teadete rääkimine või saatmine Esineb arvuline esinevus Erinevus vanuses c) korduvus aja jooksul Arengu spiraal: 1 aste – vaatamine ja ootamine
I Teenuse kirjeldus a) Teenuse kirjeldus (Teenuse valdkond, sisu. Kas tegemist on teenuse arendamise, tegevuspiirkonna laiendamisega või uue teenuse väljatöötamisega? Kuidas aitab teenuse arendamine kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele?) Teenuse valdkond: sotsiaal (nõustamisteenus ja koolitusteenus). Teenuse sisuks on: 1. Perevägivalla ohvrite (nii naiste kui meeste) esmanõustamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. Vajadusel pereteraapia, laste ja teiste pereliikmete nõustamine. Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega: suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine telefoni teel, abi elatishagi ja tasuta õigusabi taotluse koostamisel
OHUTUSJUHEND KORISTAJALE Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: 6 - liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda); - libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal; - elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - kemikaalidest tingitud allergiad; - ülekoormushaigused; - psühholoogiline stress. ENNE TÖÖ ALGUST - Panna selga ettenähtud eririietus, jalga madala kontsaga mugavad jalatsid. - Veenduda, et on olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid kummikindad jms. Eririietust hoida isiklikest rõivastest eraldi. - Kontrollida töökoha valgustatust, selle piisavust tehtava töö iseloomule - Kontrollida vajalike tööriistade ja seadmete korrasolekut, tööks vajalike materjalide olemasolu.
annaabi.ee 
