100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.3 Küsimused: 1. Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? 2. Mis on bullying ? 3. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? 4. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? 5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1.) Maailma mastaabis kindlasti mõlemad
TEST - vägivald Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? Kogu maailmas sageneb töövägivalla vormina psühholoogiline vägivald Mis on bullying ? Bullying on järk-järguliselt suurenev protsess , mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? Bullying on psühholoogiline vägivald (kellegi ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või kellegi tööülesannete negatiivne mõjutamine). Selleks, et seda tegevust nimetada bullyinguks, peab see olema korduv ja regulaarne. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? Bullyinguks nimetatakse vaid psühholoogilist töövägivalda. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? Jah, bullying on eskaleeruv protsess, mis tähendab, et see on järk-järguliselt suurenev protsess.
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine
Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus 6) PSÜHHO-SOTSIAALSED OHUTEGURID (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, kahjuliku toime leevendamine. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järgi on psühholoogilised ohutegurid: • monotoonne (ühetaoline töö), • töötaja võimetele mittevastav töö, • halb töökorraldus, • pikaajaline töötamine üksi ja muud samalaadsed tegurid, • mis võivad põhjustada muutusi töötaja psüühikas. Väline töövägivald on organisatsiooniväliste inimeste tekitatud solvangud, ähvardused, füüsiline
õppekorraldusest infot, korraldada õpilasele toitlustust vastavalt päevakavale, kasutada õppekavale vastavaid õppevahendeid ja toetada õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja sotsiaalset arengu. Õpilasi kokku on 717, neist 354 on tüdrukud ja 363 poisid. Töötajaid on u. 101 ja neist 64 on õpetajaid. Ettevõtte tegevust mõjutavad kohalike omavalitsuste otsused ja seadusandlus. Ettevõtte personalist tingitud riskid on vargused, töövägivald, tööseadusandluse rikkumine, lubamatud tegevused( pettused, väärteod), organisatsiooni negatiivne maine, võtmetöötajate puudus. Töötajatest tulenevaid riske on ettevõttes väga palju ning need mõjutava ettevõtte mainet ja tegevust igati. Väga oluline risk on vargused, mida võivad ettevõttes ilmneda erineval moel. Kuna tegemist on koolimajaga siis on seal peale töötajate suur hulk õpilasi, kes on samuti riskiks ettevõttele
Tihtipeale aga jäävad märkamatuks ühed mitte kindlasti vähem olulisemad ohud, mis on seotud füsioloogilis-psühholoogiliste probleemidega. See grupp puudutab pigem väiksemat osa inimesi. Füsioloogilised ohutegurid on pigem suurte niinimetatud ,,liinifirmade" probleem, kus inimesed on sunnitud olema sundasendis, tegema kurnavat ja tugevust nõudvat tööd. Psühholoogilised probleemid on pigem seotud ülekoormusega, mis töötajat koormab. Psühholoogilised aspektid on veel ka tööalane kiusamine, ahistamine ja tööga seotud vägivald, mis tihtipeale jäävad kahe silma vahele. Kuid kuidas saab neid ohutegureid vältida ja millised on nende vähendamise võimalused? Kuidas peaks käituma ohtlikes olukordades? Sellest saabki alljärgnevast referaadist lugeda. Kontoritöös valitsevad ohud Õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (riiulitelt dokumentide võtmisel, sinna panemisel); - Kukkumine samal tasapinnal (takerdumine telefon- ja elektrijuhtmetesse, poleeritud
tuleb vaktsineerida. • Riskianalüüsi ja tervisekontrolli käigus teha ettepanekud vaktsineerimiseks. • Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul. • Kindlaks määrata tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks. • Bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus tuleb määrata ja seirata, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik. 8) Psühhosotsiaalsed ohutegurid (stressorid), töövägivald, kiusamine tööl, tööstress kahjuliku toime leevendamine. Psühhosotsiaalsete ohutegurite taluvus on väga erinev, millest tuleneb tõsiasi, e t töö peab vastama mitte ainult oskustele ja nõuetele, vaid ka võimetele ja huvidele. Töötervishoiu ja tööohutuseseaduse järgi on psühholoogilised ohutegurid : monotoonne(ühetaolinetöö), töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus,
· Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega. Missioon peab siduma organisatsiooni liikmed ja andma aluse jõupingutusteks ühise eesmärgi nimel.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid