nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma
..........................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod............................................................................................................................... 7 Unetüübid.........................................................................................................................7 Unenägude tähendus........................................................................................................ 8 Teadlik uni....................................................................................................................... 8 Seiklus ja huvi..............................................................................................................9 Sotsiaalne praktika.............................................................................................
sageli mängib rolli ka ümbritsev keskkond ja selle tingimused. Kitsamas mõistes on fenotüüp üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund). 4. Nimeta sügava une staadiumid. Mille poolest nad erinevad? Uni koosneb kahest füsioloogiliselt üsna erinevast osast: REM– ehk kiirest unest (rapid eye movements, REM) non-REM unest (NREM) e aeglasest unest. Ühe unetsükli pikkus on ~90 min. Aeglane uni NREM: On 75-80 % kogu uneajast, mille ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kestab kuni 2 min, selle ajal keha lõdvestub 2. aste – uinumine, kestusega u 20 min, kus südame töö ja hingamine aeglustuvad 3. aste – üleminek deltaune staadiumisse 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada ning sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 5. Aste – kiire uni
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega. 9
EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete silmaliigutustega uni. Mis teda iseloomustab? REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. Lihastoonus on väga madal, Kiired silmaliigutused, Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel, Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega, Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus, Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi, Selles uneperioodis esinevad ka unenäod. 16. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: 1
................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus................................................................................LK13
Meie unevajadus ööpäevas: Täiskasvanud - ~ 8 tundi Noorukid vähemalt 9 tundi Koolilapsed vähemalt 10 tundi Vastsündinu 16 tundi Vanuse kasvades väheneb Uni algab aeglase unega suureneb aju elektriliste lainete võnkeperiood. Aeglase une neli staadiumi: 1) kerge uni - ~ 2 minutit 2) uinumine - ~20 minutit 3) deltauni e. sügav uni ~30 min 4) üleminekuseisund (sarnaneb teise staadiumiga) Nimetatakse ka: Paradoksaalne uni REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silma liikumine) Pimedatel samad staadiumid REM-une ajal puuduvad kiired silmaliigutused Unenäod seotud kuulmisega Aeglane ja kiire uni vahelduvad Koos mood 90-100 minutilise tsükli Öö jooksul 4-5 tsüklit KÕIGE OLULISEMAD: Deltauni Aju talletab deltaune ajal infot, mis enne magamajäämist saadi Puudujäägil inimene tunneb nagu polekski maganud Kiire uni Aitab inimese psüühikal keskkonnaga kohaneda
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast (1). 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine (1). 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) (1). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM-uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega (1).
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga. Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2.aste uinumine,kestusega umbes 20 minutit,hingamine ühtlane 3.aste üleminek sügava une staadiumisse(paar sekundit)
· 2. aste - Uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. · 4. aste - Sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. · 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliseimad une korratused on unetus või raskused magama jäämisega. Umbes 20 % inimestest kannatavad elu jooksul mõnda aega unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud muredest ja stressist ja unetus tihit süveneb, kui inimene sellega tegeleb.
See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. Selles faasis nähtakse 80% ajast unenägusid. Ka pimedatel on samad unestaadiumid. Nende unenäod on seotud kuulmisega. Aeglane uni ja kiire uni vahelduvad. Koos moodustavad nad 90-100 minutilise tsükli, öö jooksul on umbes 4-5 tsüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Deltaune puudumisel võib inimene tunda väsimust
neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad, mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta. 3 1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju, siseorganid, verevarustus, lihaskond ja närvisüsteem taastub. Une ajal toodab aju juurde uusi rakke ning noortel kasvuhormoone, mis seletab teismeliste suuremat unevajadust. Hea ja sügav uni aitab järgmisel päeval tunda ennast värske ja puhanuna, sest siis jõuab keha, sealhulgas rakud, koed ja infosüsteemid, taastuda. Vähese une korral on inimene loid ja väsinud. Uni annab inimesele rohkemat kui hea tervise ja hingelise tasakaalu. Inimesed on
Kuidas und uuritakse? Elektroensefalogramm (EEG) mõõdab erinevate ajukoore piirkondade elektrilist aktiivsust. REM uni tekib tavaliselt 7090 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus: · Lihastoonus on väga madal · Kiired silmaliigutused · Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel · Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega · Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus · Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid
questionnaire and administered it among the teachers of Tapa Gümnasium. Books available to me were the main source of this work. The outcome of the research was that many teachers in Tapa Gümnaasium have problems with sleeplessness, but it doesn´t cause them serious harm. Keywords: Insomnia, sleep disorders, sleeplessness Author: Valdur Kübarsepp Signature Supervisor: Mailis Sults Signature Deposited: Tapa Gymnasium SISUKORD 2.1. NREM uni.................................................................................................. 8 2.1.1. Esimene staadium.............................................................................. 8 2.1.2. Teine staadium...................................................................................8 2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni...........................................8 2.2. REM uni........................................................................
Uni ja hüpnoos Uni Uni ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi
mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4. aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. 5
1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. Staadium domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on "unesplindid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud) ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55%. Kestab ~20 min. 3. Staadium üleminek deltaune staadiumisse. Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. Staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. On sügavaim uni ja sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada
Magades keha ja vaim justkui valmistuks ette taas järgnevaks päevaks. Uni on seejuures tähtis kõigile nii lastele kui ka täiskasvanutele. Inimene ei suuda rakendada oma häid omadusi täisväärtuslikult, kui ta ei ole piisavalt puhanud. Hästi puhanud inimese tööjõudlus on suurem ja suhtlemine teistega lihtsam. Korraliku öise puhkuse muudab oluliseks see, et magades taastuvad närvirakud, lihaste ja meeleelundkonna töövõime, talletub informatsioon ent kõik ebavajalik kustutatakse ja ühtlasi toodetakse kasvuhormooni. Arvamine, et olles nädala sees vähe magada saanud, magatakse nädalavahetusega see aeg tasa, on vale. Unepuudusest taastuda on üsna raske ja paar päeva kauemat magamist ei korva neid öösid, mil unest on jäänud väheks. Uni koosneb väga erinevatest etappidest, mis öö jooksul korduvad. Uneaja saab jagada mitte-REM uneks ja REM uneks (REM rapid eye movement ehk kiire silmaliikumine).
pidevalt muutuvate välistingimustega Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores nn vastuvõtutsoonid: Motoorsed keskused pretsentaalkäär Sensoorsed keskused posttsentraalkäär Nägemiskeskus kuklasagar Kiirusagara tagaosa lugemiskeskus Mälu Meeles pidada Säilitada Meenutada Taasäratamine/taasäratundmine Tahteline protsess Eristatakse lühiajaline ja pikaajaline Uni Uni ajukoore ja selle alumisele osale levinud üldine oidurdus, mille dunktsiooniks on KNSi, mihaste ja meeleelundite töövõime taastamine Iseloomustab teadvuse kadumine, lihaste lõõgastumine, ainevahetuse langus, südametegevuse aeglustumine jm. Vajalik KNSi puhkuseks, neuronite erutuvuse taastumiseks Normid: Täiskasvanul 7-8 tundi 8-aastasel 10-11 tundi Vastsündinul umbes 20 tundi REM-uni tekib tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. Sellel ajal võib aju töötada
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. V aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid EyeMovement ehk kiire silmaliikumine) 43. Unefaasid. a) Vaikne rahulik uni; 80-85% uneajast. b) Akiivne REM-uni Imetajatel ja lindudel unel kaks tüüpi: kiired silmaliigutused rapid eye movement (REM) ja mitte kiired silmaliigutused non-rapid eye movement (NREM or non-REM) sleep. Mõlemat tüüpi iseloomustavad füsioloogilised, neuroloogilised ja psühholoogilised
Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad unenäod 12
Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut. 2. staadium ~ 50% uneajast - domineerivad teeta lained, iseloomulikud on "unespindlid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K- kompleksid (hetkeline aktiivsuse vähenemine). Lihastoonus väga madal, kehatemperatuuri väike langes, võimalik unesrääkimine. Kestab u 20 min. 3. ja 4. staadium ~ 20% ehk 100 minutit! 3. staadium - inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4. staadium - sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske on inimest selles staadiumis äratada. Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades
Miks on vajalik üks kolmandik oma elust maha magada?. Uni on inimese üks füsioloogilistest vajadustest. Unevajadus on individuaalne. Ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsüklis on 5 faasi... Selgitage, mida need une faasid tähendavad · NREM 1 faas: · NREM 2 faas: · NREM 3 faas: · NREM 4 faas 1 · REM-uni:
muutuda ülekaaluliseks, halvendab vaimset tervist - halvendab mälu ja õppimisvõimet - viib emotsionaalsele ebastabiilsusele, ülemäärasesse stressi - katserottidel vähendanud eluiga 2-3 aastalt 2-3 nädalani (väheneb ka siis kui vähendada üksnes REM-und), ka inimestel, kes pidevalt unepuuduses (alla 6 tunni/ööp.) eluiga vähenenud. 38. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Unenäod on subjektiivne teadvustatud kogemus, mis me une ajal saame. Koosneb komplekssetest organiseeritud kujunditest, mis on ajalises järgnevuses (Farthing 1992). ·Freudistlik lähenemine. ·Aju aktiivsuse epifenomen ? ·Õppimise hüpotees: unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus
kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1. Staadium – 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) Ärkveloleks läheb üle uinumiseks Uni veel pinnapealne Südametöö ja hingamine aeglustub Lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium – 50% uneajast (kestvus-20 min) Väga madal lihastoonus Kehatemperatuuri väike langus Võimalik unesrääkimine 3. Staadium – 20% uneajast (kestvus- 100 min) Inimene vajub veelgi sügavamale unne Ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained 4. Staadium – 20% uneajast (kestvus- 100 min) Sügavaim uni Domineerivad delta lained Väga raske inimest äratada
ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine;
Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad midagi tähendama. Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu.
Iseloomulikud kiired bioelektrilised lained. 50. Sügava une neurofüsioloogiline olemus. Sügav uni e deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem äratada. See hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. 51. Paradoksaalse ja sügava une faaside pikkuse muutused une perioodi jooksul. 52. Selgitada seos: une faasid ja inimese vanus. Mida vanemaks saab inimene, seda väiksemaks jääb unenägude une e kiire une faas. Vanematel inimestel une võime väheneb. 53. Imikul domineerib paradoksaalse une faas, sest 54. Une ajal ei ole võimalik õppida, sest uni ei võimalda infot salvestada. 55. Uni soodustab õpitu kinnistumist sest, mäletatakse hästi vahetult enne uinumist õpitut, sest et ei pääsenud vahele infot, mis oleks seganud kinnistumist. REM uni kergendab kinnistumist mälust üleliigse kõrvaldamise teel. Unustamine on passiivne protsess, mis öösel
selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Uuritakse erinevaid une staadiumeid, pannes sulle külge igasugused juhtmed (EEG).Uuritakse silmade liikumist, lihastoonust ja ajuaktiivsust. REM - (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Tekivad unenäod. Iseloomustavad madal lihastoonus, kiired silmaliigutused, suureneb valgussüntees ajus, stimuleerib ajupiirkondi mis on seotud õppimisega. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Uneajast enamiku (80-85%) hõlmab hõlmab nn vaikne või rahulik uni, mille vältel toimub aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku
lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis- hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut. 2. staadium ~50% uneajast domineerivad teeta lained, iseloomulikud on “unespindlid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min. 3. ja 4. staadium ~20% ehk 100 minutit 3.staadium – inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. 4.staadium – sügavaim uni, domineerivad delta lained, väga raske inimest äratada. Kõik staadiumid esinevad öö jooksul üleminekutena mitu korda, moodustades unetsükli. Ühes öös leiab aset keskmiselt 5 unetsüklit.
· Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) · Ärkveloleks läheb üle uinumiseks · Uni veel pinnapealne · Südametöö ja hingamine aeglustub · Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne · Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium 50% uneajast (kestvus-20 min) · Väga madal lihastoonus · Kehatemperatuuri väike langus · Võimalik unesrääkimine 3. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Inimene vajub veelgi sügavamale unne · Ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained 4. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Sügavaim uni · Domineerivad delta lained · Väga raske inimest äratada
Eeltoodu selgitab, miks on halb magada, kui une ja kehatemperatuuri kõverad pole omavahel sobivalt ajastatud, nagu sünnib lennukiga ajavööndite ületamisel ja öötööd tehes. Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O'Hanlon, B. 1998: lk 16-17) On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. Pärast und kaob väsimus. (Loogna et al... 1998: lk 19) Uni on vajalik: · Neuronite taastumiseks. · Kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga. · Keharakkude taastumine, reservide loomine aktiivseks tegevuseks. · Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
