Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega ja selle maht on piiratud. Selle mälu omandamine sõltub omakorda tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Pikaajalise mälu maht võib olla piiramatu. Teine mäluliigitussüsteemide eristus põhineb sellel ,millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving 1970.aastatel oli esimene ,kes leidis idee ,et tuleks eristada kolm mälusüsteemi :semantilist , episoodilist ja protseduurilist. Need mäluliigisüsteemid põhinevad pikaajalisel mälul ja eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. · Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega · Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. · Episoodilist mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile,
Et mõista patsiendi tundeid, peaksid oskama vaadelda, mõista nende käitumist ja jagatud tundeid, mis on seotu vaadeldud käitumisega. Kui abistajad ennast õigesti kliendi käitumisele häälestavad ja oma tundeid jagavad, väljendavad kliendid oma tundeid otse (nuttes, sõnades või muul viisil) peaaegu alati. Peaks hoiduma ka ,,siltide kleepimisest". (Soots 1999.) Puudutuse kasutamine Puudutust saab kasutada terapeutilisel eesmärgil, kuna see julgustab tunnete väljendamist. Eristatakse protseduurilist ja hooldavat puudutust. Protseduuriline puudutus Meil on raske läbi viia protseduure ilma patsiente puudutamata. Protseduurid, mis hõlmavad patsiendi puudutamist, tungivad patsiendi isiklikku ruumi, nn ,,mulli", mis ümbritseb meie kehasid ja määrab ruumi piirid, mis on rangelt ,,meie oma". Protseduurilist puudutust aktsepteeritakse patsiendi poolt rohkem. Samasugust puudutust teistel asjaoludel võib-olla ülde ei talutaks. Kuid alati on patsiendil õigus säilitada oma personaalne ruum
ühendust. 14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu. 15. Hermann Ebbinghaus koostas unustamiskõvera, mis kirjeldab unustamise kulgemist ajas. 16. Täida lüngad E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. ,,Sain pangast uues PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda enda peas numbrina korrata tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada selleks kasutan protseduurilist mälu. Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu episoodilisele mälule."
otsmine võtab kaua aega). Unustamine sekundaarses mälus toimub interferentsi tõttu. Ühes Ameerika psühholoogide hulgas korraldatud küsitluses arvas 84% vastanutest, et kõik, millega inimene on elus kokku puutunud, talletub püsivalt mingil viisil mälu. (Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. Leh. 113) Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu
PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA LIIGUTUSTEGA; SEMANTILISES TALLETATAKSE FAKTE JA TEADMISI, MIDA ÜLDISELT TEATAKSE JA MIDA ÕPITAKSE; EPISOODILISES TALLETATAV INFO ON SEOTUD INIMESE ENDAGA NING MATERJALI KASUTAMINE NÕUAB TEADVUSTATUST. MILLISEID MÄLUHÄIREID ESINEB? AMNEESIA E. MÄLULÜNK AJUKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL TEKKINUD MÄLUHÄIRE (EDASIHAARAV
Mälusüsteemide rohkus tagab selle, et kui inimese mingisugune ajupiirkond kahjustada saab, siis eiole ta täielikult mälust ilma, vaid tema üks mälusüsteemidest on kas ajutiselt või pöördumatult rivist väljas. Kõige vanem mäluliikide eristus pärineb 19. sajandist, selle alusel jaotatakse mälu lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Tänapäeval on viimase 30 aasta uuringute põhjal veel avastatud, et eristatada võiks ka semantilist, episoodilist, protseduurilist ning eksplitsiitset mälu ja implitsiitset mälu. Lühimälus püsib materjal väga lühikest aega, mõnest sekundist, kuni poole minutini, ja selle maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne
2 S.S 27.02.2010 o Püsiälu puhul sõltub selle liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist, teisi sõnu kui palju on meil teadmisi, kus ja kuidas me seda kasutame ning kuidas me seda juurde kogume. Selle alusel eritatakse protseduurilist mälu( seostub selgeks õpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna alla kuuluv info omandatakse antud tegevuse käigus.), semantilist mälu( talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust), episoodiline mälu(seotud inimese endaga. Omandamiseks pole vaja tegevust,kuid teadvustatust) o Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt
õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006: 24). Suuri üldistusi tehes võib väita, et Mandri-Euroopa riigid kalduvad menetlus- ja vorminõuete kehtestamist õigustama eelkõige kasulikkuse seisukohast lähtuvalt. Hea haldus tähendab eelkõige tõhusat haldust - menetlusosaliste õiguste tagamine (nt menetlusse kaasamise ja ärakuulamise
Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi. Meeldetuletamine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset, primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Amneesia ehk mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse antero- ja retrograadset amneesiat. Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk.
võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. ****slaid Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne
õiglased ning tehtud töö väärilised. Vähem tähtsad ei ole kindlasti ka töötaja arengu- ja karjäärivõimalused. 3. Milles seisneb jõuprotseduuriline õiglus ja mille alusel seda hinnatakse? Kuivõid õiglasena tajutakse meetmeid, mida rakendatakse tulemuse saavutamiseks. Tähtis on erapooletu ja järjepidev rakendamine. Hinnangu aluseks on normide ja reeglite õiglane kohaldamine kõigile töötajatele. Protseduurilist õiglust hinnatakse teatud normide ja reeglite rakendamise juures selle alusel: kui suur on töötaja mõju või panus protsessi(rõhutab inimese osa protsessis); Kui palju protseduuri reegleid täidetakse või rikutakse organisatsioonis; Kui palju tunnustatakse normidest kinnipidajat ja reeglite täitjat; Kas antakse tagasisidet, kas see on kohane ja õigeaegne; Kas otsused tuginevad tööga seotud kriteeriumitele; 4. Mis iseloomustab eetilist juhtimist? Eetilise juhtimise põhimõtted
4) Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu
Unustamisviis Kustumine vana peatükki Interferents) (3: 100) 14 2.2.1 Püsimälu liigitamine Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost selle kasutamise teadvustatusest ning omamisviisist protseduurilist mälu, semantilist mälu ja episoodilist mälu: 1) Protseduuriline mälu on seotud selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ja selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2) Semantiline mälu on mälu, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine nõuab teadvustatust.
Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamiseks kõrgtasemelist organisatsiooni."19" Sellist info organiseerimist kirjeldatakse kahe põhikontseptsioonina: 1. info talletumine inimese teadvuses semantiliste hierarhiatena; 2. info talletumine inimese teadvuses skeemidena.20 Pikaajalist ehk püsimälu liigitatakse mälus sisalduva info, selle kasutamise teadvustatusest ing omandamisviisist lähetuvalt. E. Tulvingu järgi eristatakse: 1. protseduurilist mälu, mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega, see omandatakse üksnes tegevuse käigus ja kasutamise suuresti teadvustamata( kirjutamine, jalgrattasõit, ujumine); 17 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 247-248. 18 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 97-99. 19 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused
tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006). Hea halduse mõiste sisaldub paljude riikide seadustes, kuid selle piirid on enamasti ebamäärased, mida peetakse üldiselt positiivseks, sest see võimaldab arvestada konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus. Riikides, kus on nii ombudsman kui ka seaduses fikseeritud
See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu. Arvatakse, et mingil viisil siiski kõik meie kogetud asjad talletuvad kuidagi mällu. On suur tõenäosus, et asjad mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aasta pärast. Kirjelda semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud kuidagi isiklike kogemustega. NT. Saaremaa pealinn on Kuressaare. Episoodiline mälu kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Nt milline oli ilm, kui ma viimane kord tartus käisin. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
Pikaajaline mälu · Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. · Osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadvusele kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne mälu), teine osa otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). · Pikaajalises mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teiste osade alla, kuid õppimise kontekstis omandavad need erilist tähtsust Protseduuriline mälu · Info sellest, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Lihtsad stiimul- reaktsioon ühendused
lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit Mälu on elusorganismi võime säilitada ja kasutada teadmisi, oskusi, vilumusi. Mälu on ühine nimetus tervele reale organismi võimetele. Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta · Episoodiline mälu teadvustatud teadmine sündmustest, milles oleme ise osalenud. Mõtlemine - kitsamas mõistes on probleemide lahendamine. Mõtlemine võib toimuda kujutluspiltides ja abstraktsetes sümbolites (mõistete ehk kontseptide ja väidete ehk
Kõnelda sellest, mis pole kõne ajal tajutav, võimaldab episoodiline ja semantiline püsimälu, s.t. kõneleja varasemad kogemused ja teadmised maailmast. Mida noorem laps või mida madalam intellekt, seda suurel roll on episoodilisel mälul. Keelemälus säilitatakse keeleüksused ja ka oskused nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Keeleüksused on mälus omavahel seostatud, olulisemad on semantilised seosed. Need seovad protseduurilist keelemälu semantilise(teadmised maailmast) ja episoodilise(teadmised oma minevikust) mäluga.Iga ütluse loomes ja tajumisel osaleb operatiivmälu. Kõne mõistmiseks tuleb tajutav keelend hoida mälus selle mõistmiseni. Kõneloome protsessis hoitakse mälus mõte ja ütluse plaan kuni selle realiseerimiseni. Operatiivmälu mahuks on 7 +/-mingit üksust. Mälule toetuva ütluse loome sõltub mälu süsteemsusest, täpsusest, valikulisusest, mahust, mõtestatusest
umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus. Mälutüübid Motoorne mälu seotud liikumisega. Toetab protseduurilist mälu. Geneetiliselt kõige varasem mäle Kujundimälu visuaalsed ja kuulmise kujundid Sõnalis-loogiline mälu kuidas jätame meelde absraktseid mõisteid, õppimisel kõige juhtivam mälu. Emotsionaalne ehk tundmusmälu kujundab maitseeelistusi, toeks empaatiavõimele, suhtleid. Fakti-, nime-, sõna-, koja-, sündmuse- ja nägudemälu Materjali meeldejätmise tasandid Mehaaniline mälu õpitakse pähe, takerdutakse sõnadesse
seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest.
Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodiline mälu - kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilisi tegevusi. Nt. Pariisi käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu – sisaldab oskuseid ja harjumusi, mille meenutamiseks ja
5.Vaikne silm – sihtmärgile fikseerimise ja motoorse vastuse alustamise vaheline periood Sõltuvad muutujad: 1. Vihjete kasutamise efektiivsus Ex vs NEx 2. Ekspertsuse aluseks olevad visuaalse otsingu strateegiad 3. Ekspertsuse variatiivsus erinevates paradigmades Mida eksperdid algajatest paremini teevad? 15 Omavad protseduurilist teadmist Omavad deklaratiivset teadmist Ekstrapoleerivad keskkonnast olulist informatsiooni Töötlevad informatsiooni Ennetavad sündmusi Ennustavad tulevikku Teevad otsuseid Suunavad tähelepanu Kasutavad vihjeid/märke Informatsioonitöötluse karakteristikud: 1. Stiimuli äratundmine (tajuline töötlemine)
lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu. Iseloomustab pikaajaline kestus ja suur maht. Väidetakse, et maht on piiramatu. 7.3. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemi eristus põhineb sellel, millist tüüp materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving pakkus 1970 idee, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu sisaldab mälestusi isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (nt. oskus noa ja kahvliga süüa) Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. 7.4. Mäluprotsessid
Info kättesaadavus Nii kiire kui Väga kiire Aeglane võimalik Unustamisviis Kustumine Uus info asendab Interferents vana · Püsimälu liigitamine:püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Selle alusel eristatakse protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. Semantiline mälu- talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes
4) Kuhu liigitada need püsivad mälujäljed, mille saab kätte väga kiiresti (oma nimi, lugemisoskus jne). Oletatakse, et nendel juhtudel on tegemist kas sekundaarses mälus eriti tugevasti kinnistunud mälujälgedega või hoopis eraldi mäluliigiga tertsiaarse mäluga. Pikaajalises mälus (e püsimälus) eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist: 1. Protseduurilist mälu mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega (jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine jne). Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2. Semantilist mälu kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Nt salvestatakse raamatukogudes loetu ja koolis õpitu tavaliselt semantilisse mällu
Assotsiatsiivse õppimise, aga mitte taipamise puhul tekib seos ( see oli vale äkiliselt) 36.Mentaalne rotatsioon on kujutletava objekti pööramine oma vaimusilmas. 37.Täida lüngad. E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. Sain pangast uue PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda oma peas korrata numbritena tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada – selleks kasutatan protseduurilist mälu.Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu oma episoodilisele mälule 38.Kui inimene paneb silmad kinni ja visualiseerib Maa kujutist siis võib pidada seda : ( see oli vale kvaasitajuliseks kogemuseks) 39. Millistest järgmistest juhtudest tekib seos neutraalse stiimuli A ja tingimatu stiimuli B vahel? – B ilmub enamasti pärast A-d 40. Teadvustatuse alusel jaotatakse mälu tihti ekspilitsiitseks ja implitsiitseks. 41
Too näide iga struktuuriosa kohta. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto Ülikoolis. Oli esmene, kes 1970-ndatel pakkus idee ja leidis ja eksperimetaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Mälusüsteemide erinevust tõestab see, et meenutamisel aktiveeruvad erinevad aju osad. Püsimälu liigitus mälus sisalduva info omandamise järgi: Semantiline mälu sisaldab üldisti faktilisi teadmisi maailma kota, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Materjali omandamine eeldab teadvustatust. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodilises mälus (autobiograafiline mälu) paiknevad mälestused isiklikult kogetud
•Kõne sõltuvus keskkonna kajastamisest mälus. •Kõne mõju mäluprotsessidele. Keelemälu kuulub ühe liigituse järgi protseduurilise mälu (kuidas kõnelda, s.t. keelt kasutada) ja teise järgi pikaajalise mälu (püsimälu) valdkonda. Keelemälus säilitab inimene keeleüksused ja ka oskuse nendega opereerida, sellest ammutatakse keelematerjal kõnelemiseks. Nagu varem mainitud, on keeleüksused mälus omavahel seostatud. Olulisemad on semantilised seosed. Viimased seovad ühtlasi protseduurilist keelemälu semantilise (teadmised maailmast) ja episoodilise (teadmised oma minevikust) mäluga. Kuid ainult seovad, sest sõnaotsing ja äratundmine on harilikult ebateadlikud operatsioonid. Semantiline mälu ja episoodiline mälu on aga teadvustatud. Kuid seos on vajalik, sest ütlusele eelneva mõtte (kavatsuse) komponentideks on semantilisse ja episoodilisse mällu kuuluvad kujutlused-mõisted, mille väljendamiseks on vaja valida-seostada sõnu nende tähenduse järgi.
avaldajale ettepanekut nende kõrvaldamiseks ning ta võib algselt esitatud dokumentide alusel langetada sisulise otsuse. Registreerimise või sellest keeldumise otsus tehakse registreerija korralduse või käskkirja vormis, s.o. üksikaktina. Kirikute ja koguduste seaduse § 14 4. lõike kohaselt kirikut või kogudust ei registreerita, kui tema põhikiri on vastuolus nimetatud seaduse või teiste õigusaktidega. Registreerimise otsuse langetamise protseduurilist erikorda ei ole seadusega sätestatud. See toimub vastava registreeriva organi üldises töökorras. Vabariigi Valitsus 85 registreerijana langetab otsuse korralduse vormis istungil, ministeeriumide puhul teeb otsuse minister käskkirja vormis. Seadus ei nõua avaldaja kutsumist otsuse tegemise juurde. Tehtud otsusest teatab registreerija kirjalikult avaldajale viie tööpäeva jooksul, arvates korralduse või käskkirja tegemise päevast. Nimetatud teatele lisatakse vastava korralduse
avaldajale ettepanekut nende kõrvaldamiseks ning ta võib algselt esitatud dokumentide alusel langetada sisulise otsuse. Registreerimise või sellest keeldumise otsus tehakse registreerija korralduse või käskkirja vormis, s.o. üksikaktina. Kirikute ja koguduste seaduse § 14 4. lõike kohaselt kirikut või kogudust ei registreerita, kui tema põhikiri on vastuolus nimetatud seaduse või teiste õigusaktidega. Registreerimise otsuse langetamise protseduurilist erikorda ei ole seadusega sätestatud. See toimub vastava registreeriva organi üldises töökorras. Vabariigi Valitsus 85 registreerijana langetab otsuse korralduse vormis istungil, ministeeriumide puhul teeb otsuse minister käskkirja vormis. Seadus ei nõua avaldaja kutsumist otsuse tegemise juurde. Tehtud otsusest teatab registreerija kirjalikult avaldajale viie tööpäeva jooksul, arvates korralduse või käskkirja tegemise päevast. Nimetatud teatele lisatakse vastava korralduse
annaabi.ee 
