Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Proteiinid on raku tööloomad, kes toodavad uusi struktuure, toodavad energiat, salvestavad jne. Valke on kehas väga palju kuna võimalusi nende tegemiseks on palju. Tootmine käib ainult ühes suunas DNAvalk, mitte vastupidi nagu Kammerer oleks soovitanud.
Proteiinitarve on suhteliselt suur noortel kasvavatel loomadel - vasikatel, põrsastel, lambatalledel, tibudel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt valgurikka lihasmassi (tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt.
Proteiinid - ehk on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. rasv - glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on
Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt. • Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta.
Proteiinid on üsna stabiilsed oksüdatsiooni suhtes, sobiva temperatuuri ja niiskuse juures toimuvad vaid väikesed keemilised muutused.
Proteiinirikkad taimeosad on seetõttu K rikkamad (noored lehed, pungad). Suurenev lahustuva K kontsentratsioon vähendab taimel Ca ja Mg omastatavust.
Proteiini on 4,2 kuni 4,5%. Sellest lähtuvalt on pühvlipiim suurema energiasisaldusega ning annab suurema panuse selle tarbimisele.
Proteiinid ehk lihtvalgud jagunevad;protamiinid, histoonid, prpolamiinid, gluteliinid, albumiinid, globuliinid ja skleroproteiinid.
Proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega.
Proteiinitarve on suhteliselt suurem noortel kasvavatel sigadel, sest nad võtavad kaalus juurde peamiselt tailiha arvel.
Proteiini 20 - 21%. Lammaste lihaskoe aminohappeline koostis ei erine teiste loomaliikide omast.
Proteiini on ka: karjamaarohi, silo, hein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid.
Proteiinisisaldus on samuti suur, kuid vastsündinud põrsal on selle oksüdeerumise võie madala.
Proteiinid on tähtsad polümeerid kõikides bioorganismides kaasa arvatud inimese omas.
Proteiinid – orgaanilised polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped.
Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest.
Proteiinid ehk valgud Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest.
Proteiinid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest.
Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal.
Proteiini kiud ehk meie siid ja vill ei talu leeliselist keskonda.
Proteiinisisaldus on madal, mida soovitaksegi õlleodra kasvatamisel.
Proteiini seede - algab maos maonõre proteaaside ja HCl toimel.
Proteiiniallikate puhul on silo kuivaine söömus isegi suurenenud.
Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud.
Proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun