1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde.
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .
Prosper Merimee ,,Carmen" Peategelanna Carmen oli teoses kujutatud mustlasena. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tema eksootiline ja võluv välimus pakkus pinget Don Josele, kes ka hiljem teda tulihingeliselt armastama hakkas. Don Jose oli võitlejahingega noormees, kes ei löönud kartma praktiliselt mitte millegi ees.
Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit
Kirjandusteose analüüs Koostaja: Kevin Saarna Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga
kuuluma, Cerdic õhutab teda, et tast kuningas saaks, kuid Athelstane on laisk, mugav. Richard saab teada, et John on ebaõiglane, kogub enda ümber väesalga, annab teada, et ta on kuningas. Selle väesalga toel saab ta trooni tagasi. Ivanhoe ja Cedric lepivad lõpuks ära, sest kuningal oli üks soov, mille Cedric pidi täitma, sest ta oli andnud lubaduse. Üks tegelane juuditüdruk Rebecca oli ravinud haavatud Ivanhoe terveks, kellesse ta ka armus, kuid Rowena ja Ivanhoe jäid lõpuni kokku. Rowena- väga peen, kena riietus, roosa jumega, naiselik. Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole
Kirjandusteose analüüs ,,Carmen" I. Sissejuhatus Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi.
Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose
Sander Aasmäe 11HL 2011-10-15 Georgeos Bizet ooper ,,Carmen" retsensioon Ooper etendus 06. Oktoober 2011 aastal Rahvusooperis Estonia. Tegemist on Bizeti kõige tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns,
vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna saame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab.
Lõpetas ,,Ruslan ja Ljudmilla" räägib vanast Kiiev-Vene ajast. Julges kirjutada oma luule tahtest lähtudes. Külmetas Dnepris ujudes, peaaegu suri, aga siiski jäi ellu. Tutvus kindral Drajevski perega. Lõpuks jõudis tagasi Chisinaussse ja tegi ametnikutööd karistuseks. Lõunapoeemid ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisari purskkaev". Seal piirkonnas oli teisigi, kellele ei sobinud tsaarikord. Seal kirjutas teose ,,Lõunaühing". Puskin saadeti Odessasse. Armus oma ülemuse naisesse saadeti Mihhailoskojasse. Huvitub rahvaluuletajate folkloorist üleminek romantismist realismile. 1825 dekrabistide ülestõus. Puskini sõbrad soovisid reformida tsaari Venemaad saavutada suuremaid õigusi ja vabadusi. Ülestõus aga suruti maha, paljud said hukka. 5 ohvitseri poodi üles ja suur osa saadeti Siberisse. Võimul oli sel ajal Nikolai I. Maine kujundamise võttena
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
2. eitas kôrgete ja madalate zhanride eristamist 3. eitas aja-, koha- ja tegevusühtsust 4. nôudis madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist 5. toetas erakordsust ja äärmuslikkust "Hernani" (ôilis röövel) kujunes uute ideede vôiduks, sest ignoreeris klassitsismi reegleid klassikasse jäänud teosed: "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Hüljatud" peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne ilmus nn
esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist. Nad oleks tahtnud sellegi suve koos veeta, aga nende teed viisid lahku. Mornilt istudes märkas Tibby Carmeni kappis kokku lapatud püksipaare mida ta kohe endale soovis. Need teksad olid ostetud kasutatud riiete poest ja Carmen oli kavatsenud just need minema visata. Tibbyle need püksid aga meeldisid ja Carmen andis lahkesti need talle. Tüdrukud soovitasid tal neid jalga proovida, kuna kui need Carmenile parajad siis Tibbyle ei peaks. Tibby palus ka Leenat , et too neid jalga prooviks. Ka Leenale sobisid need kui valatult. Tüdrukud arvasid , et ka Bee peab neid jalga proovima
heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile
kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise
inimestele. ,,Kui juba linna kõige andekamad inimesed on nii andetud, missugune peab siis olema linn" Sõnum: Selles teoses peaks olema kaks sõnumit. Kui tavaliselt öeldakse: ,,matsid jäävad matsideks", siis Turkinite eeskujul võiks öelda ,,väikekodanlased jäävad väikekodanlasteks". Kui täpne olla, siis teose lõpupoole tuli idee hoopis tugevamalt esile. Ka Startsevi kohta peaks olema mingi sõnum: ,,Vaata ette, milliseks sa muutud" · Tsehhov näitab, kuidas noorest tervest arstist saab mõne aasta jooksul vaimselt ja füüsiliselt rasvunud väikekodanlane. · Tsehhov osutab keskkonna nivelleerivale mõjule (Turkinid). ,,Vaenlased" Leian olulisi detaile peategelaste välimuse ja elupaikade kirjeldamisel Kas Abogin oleks pidanud tegema midagi teistmoodi? Kas Kirilov oleks pidanud tegema midagi teistmoodi? Kas ja kuidas mõistan emba-kumba hukka? Abogin Kirilov
Eesti keeles on "Dekameron". Nõuka ajal oli see teos üks vähestest erootilistest teostest, mida loeti :D Ajastu suurvaim. Eesti keelde tõlkis Johannes Semper (1957). On välja antud neljal korral, 1957, 1993 (Jüri oli ka tegev seal), 2004 (2 kirjastust samal ajal, ise ei teadnud, et teine ka teeb sama). Ringles müüt, et Boccaccio sündis väljaspool abielu kas Firenzes või Certaldos. Läks Napolisse, mis oli tol ajal kuningriik, õppima. Õnnestus saavutada kuninga õukonda. Seal armus Maria D'Aquino'sse. Fiammetta. Oli kreeka keele tundja ja teda fuvitas mütoloogia. 1330 astate keskpaiku tekivad esimesed loomingud. Kirjutas proosas. Peaaegu iga teos mida ta lõi oli mingi laiema nähtuse algusega seotud. Boccacciost saab itaalia kirjakeele peamisteks kujundajateks. Varajastest teostest: 1338 proosaromaan "Filocolo", mis tähendab armastuse vaeva. "Filostrato" kasutab oktaavi vormi (tekks 13.saj teisel poolel itaalias. Boccaccio oli esimene haritud
Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Pärast õpingute lõpetamist töötas ta raamatukaupluses müüjana. Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1904. aastal armus Marie eesti maalikunstnikku Ants Laikmaasse. Laikmaa veenis Mariet, et ta oma luuletused tõlgiks eesti keelde, et hiljem need avaldada kohalikus ajalehes. Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse "Siuru" ja saavutas
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel
Ta hoolib ainult iseendast ja oma armastatust Cathrinest. Teiste tegelastega läbi saamine- Külarahvas kartis ja vihkas teda. Läbi ei saanud ta kellegiga peale naabertalu teenijannaga. Ümbritsev maailm- Maailm on tema jaoks väga negatiivne. Ta ei näe mitte kuskil midagi heaad ja ilusat. Ainuke eessmärk temal on kiusata Vihurimäe elanikke. 5. Iseloomusta Cathy ja Haretoni suhteid. Ei saanud Cathy Haretoniga läbi alguses. Kuid kui aeg edasi läks siis hakkas tasapisi Cathy Haretoni armuma. 6. Mina neli palet ehk johari aken Heathcliff. Avatud ala- Oli väga kättemaksuhimuline. Varjatud ala- Kogu külarahvas kartis teda kui Otsis kättemaksu et ise õnnelik olla. ta Vihurimäele tagasi tuli suurena. Armastas Cathrine. Pime ala- Tema suurim elumõte oli olla koos Tundmatu ala-ei tea keegi milline ta oleks Cathrinega olnud kui teda poleks vihurimäelt ära aetud. Cathrine
kadestatakse naiseliku ilu kehastuse ideaal, kordumatu, mõistatusliku iseloomuga, seesmiselt terve natuur, armastus on tõeline andumus, ei taha kedagi külmavereliselt petta. Samas egoistlik, sest tema tõttu käib perekond alla, ei suuda Anyt armastada. Hüsteeriline, satub sisemisse kriisi, purunevad perekonna ja inimlikud sidemed, elu ummikus. Elus on olnud vaid üks roll armastav ema, leides armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Vronski vallaline, egoist elu naudingute vaheldus, seetõttu armastus ja kirg jahtuvad, võistlushimuline. Edukas, kirglik, rikas, rohkete sidemetega. Peab oma põhimõtetest kinni reeglid paika pandud. Kaastundlik, suudab ja julgeb valelikust mööda vaadata. Karenin hingetu masin, samas elav in, kes võimeline kannatama
maale onu pärandust vastu võtma, tutvus ta seal maksta – kahetsus. Tatjanaga, kellele ta silma hakkas. Suures armuvalus Tatjana truudus ja kohustus kirjutas Tatjana Oneginile armastuskirja. Kohtumisel ühiskonna ees kaalus tõelise õnne seletas mees, et neiu poleks ta kõrval õnnelik. Aastate üle. Seetõttu ta ei jäänudki möödudes abiellus Tatjana ühiskonna ja ema survel tähtsa Oneginiga. mehega. Jevgeni ja Tatjana kohtumisel valdas Oneginit sügav armastustunne, kuid talle tuletati meelde kui julmalt ta oli Tatjana käitunud ja kuidas ta olid neiu maha laitnud.
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk.
Neider talle aastate jooksul õpetanud. Emmi imetles Juuliust ja pidas teda peeneks härraks. Vastupidiselt Juuliusele oli aga Emmi usklik. Esialgu pidas Juulius tõesti Emmit rumalaks, kuid sellest hoolimata õppis teda hindama ja armastama ja hakkas temas nägema tarka inimest. ,,Mis oli ta ometi mõelnud, kui oli Emmit rumalaks pidanud ainult sellepärast, et ta ei teadnud, õigemini, oli unustanud, mis on filosoof! Emmi oli ometi väga tark ja isegi teravmeelne neiu." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 93 ). Juulius ja Emmi armusid. Mamma Neider oli algul üllatunud ja nende suhtele vastu. ,,Juulius polnud ju muud midagi kui verinoor ja tegelikus elus saamatu puupaljas poiss. Emmi seevastu oli igati hea partii, neiu, kel oli ilu kui ka varandust, mis võis kauem vastu pidada kui ilu.,, (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 99 ). Mamma Neider leppis lõpuks selle suhtega, mis muud jäigi tal üle kui anda oma
Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk. Ta suhtus teistesse üleolevalt ning eeldas, et on mõjuvõimas. Surus peale oma tahtmist. Laura, Matilda noorem õde, oli naiivne, hella südamega tagasihoidlik neiu. Ei räägi suurt oma tegudest ning käikudest. Oma heatahtlikkuse tõttu täidab teiste soove. Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�