albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi:
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist
ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Esimene osa- 19.saj lõpp, tegevuspaik Vargamäe, peategelane Mäe Andres ja Oru pearu, võitlus maaga. Teine osa- 20.saj algus, tegevuspaik Tartu Mauruse kool, kus Indrek õpib, peategelased Indrek, Tiina, Maurus, Ramilda, võitlus jumalaga. Noorte inimeste vahelised suhted. Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa- 1920ndate lõpp ja 30ndate algus, tegevuspaik Vargamäe, peategelased Indrek, Andres, Tiina ja Pearu
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi
Talle tehakse selgeks, et külmetamine lõpeb, kui lossi tuleb neitsi. Neiu leitakse mägedest ning tuuakse lossi, temast jääb aga maha armastatu, kes ei lepi sellega. Noormees teab, et ei saa kuninga vastu võidelda, ta mõistab, et rahvale tuleb leida teine iidol, et kuningas maha jäetaks. Mägedes on aga sündinud kahepealine vasikas. Noormees viib vasika linna, et rahvale näidata. Tema plaan mõjub. Massipsühhoos, ajupesu. 3. Tammsaare romaanid · ,,Tõde ja õigus" I-V · ,,Elu ja armastus"- sügavalt filosoofilise romaaniga, millesse on sisse kirjutatud palju arutlusi, mis väljenduvad tegelaste mõttemaailmas · ,,Ma armastasin sakslast"- minategelase päevik; armastuse teemaline · ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"- erinevad peremehetüübid · ,,Kõrboja peremees"- inimestevahelised suhted 4. ,,Kõrboja peremehe" lähivaatlus
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A
II Loominguperiood (1908-1920) *1908- ,,Pikad sammud" *1909- ,,Noored hinged" *1910,,Üle piiri" *1915- ,,Poiss ja liblik" *1917- ,,Varjundid" *1917-,,Kärbes III Loominguperiood (1921- 1940) *1921- näidend ,,Juudit" *1922 ,,Kõrboja peremees" *1926- 1933 ,,Tõde ja õigus" *1934 ,,Elu ja armastus" *1935,,Ma armastasin sakslast" *1936 näidend,,Kuningal on külm" *1939- ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Epopöä ,,Tõde ja õigus" Lugu inimese võitlusest I osa -võitlus maaga II osa- võitlus Jumalaga III osa- võitlus ühiskonnaga IV osa- võitlus iseenda ja oma eluõnnega V osa- resignatsioon (alistumine, alla andmine) ,,Tõe ja õiguse" läbiv tegelane on Indrek Paas kelle elukäik vaadeldakse sünnist keskeani ,,Tõde ja õigus" ajastu tegevuspaik peategelased I osa u 1870- 1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.............................................................
kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid · "Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik · "Kärbes" - irooniline sümbolnovell · "Poiss ja liblik" Loomingu III periood · loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935
“Üle piiri” (1910) eritleb Tammsaare noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. “Varjundid”- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik “Kärbes” - irooniline sümbolnovell “Poiss ja liblik” o Loomingu III periood loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn 1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja
vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil toimus küüditamine), milles ta tunneb kaasa kodumaale karmi saatuse tõttu ja meenutab küüditamist. Ka Rootsis ilmusid temalt eestikeelsed luulekogud. August Gailit 1861-1960 Sündis Valgamaal, isa poolt on temas ka läti verd. Õppis Tartu Ülikoolis, töötas ajakirjanikuna. Oli abielus, tema hea sober oli Visnapuu. 1944 emigreerus Rootsi ja elas seal kuni surmani koos perega. Kuulsaks sai Gailit oma novellidega. 1917 ilmus kogu "Saatana karussell". Tema novellides on palju fantastilisi,katastroofilisi sündmusi (nt fosfortõbi,saatan seikleb). Eesmärk oli kujutada sõja ja hävingu mõju inimesele
2.Tuglase (1886-1971) roll eesti kirjanduses. Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis
1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine > iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt.
Kõik tähtsamad teosed o ,,Juudit" o ,,Kõrboja peremees" o ,,Tõde ja õigus" o ,,Elu ja armastus" o ,,Ma armastasin sakslast" o ,,Kuningal on külm" o ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ,,Tõde ja õigus" Kontseptsioon Juhtidee/tegelased Tegevusaeg Tegelased Võitlus maaga 19.saj. Viimane veerand Andres,Pearu,Krõõt,Mari Inimese võitlus jumalaga 19.saj. Lõpp ja 20.saj algus Indrek,Maurus,Ramilda Ühiskondlik võitlus 1905-1907 aastad Indrek,Kristi,Mari Võitlus isikliku õnne eest EV algus aastad Indrek,Karin,Kõõgertal Alistumine 20.saj 20ndate lõpp Indrek,Tiina,Andres,Pearu o A.H.Tammsaare peab kirjaniku esmaseks ülesandeks inimese avastamist, tema kummalise käitumise mõtestamist.
Tegutses algul salaja. Kasvas välja Tartu kirjanduslikpoliitilisest ringist ,,Ühisus", mille eesmärgiks oli, arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. Huvi äratas emakeelne kirjandus ja omalooming, väliskirjandus, ajalugu, poliitika ja filosoofia. Suitsu toimetusel ilmus album ,,Kiired". ,,Kiirte" IV albumi välja andmisel anti ka sellele uus nimi ,,Noor- Eesti", mis oli inspireeritud Euroopa noorrahvuslikest ning samalaadsetest albumitest ,,Noor- Soome". Liikmed: Suits, Tuglas, Ridala, Linde, Kitzberg. Moto ,,Noor-Eesti" I albumis: ,,Enam kulturi! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!". Leidsid et eesti kirjandus on vana ja väsinud ning kordab end. Tahtsid tuua kirjandusse uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse. Rõhutasid meie ühistunde puudumist. Oluliseks pidasid noor-eestlased linnastumist. Linna vaim, linlik mõtlemisviis ja psühholoogia pidi jõudma maale ajalehtede kaudu. Austati prantsuse kultuuri
„Tõde ja õiguse“ põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Põhiküsimus: Kus on tõde? „Tõde ja õigus“ ajastu tegevuspaik Peategelased 1. Osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu 2. Osa 20. saj algus Mauruse kool Indrek, Maanus, Tartus Mauruse tütar Miralda, Tiina 3. Osa 1905 Tallinn Indrek 4. Osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin 5. Osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina, 1930ndate
Koju jõudes on seal ka Anna,kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimist üle anda.Anna pole Villu vastu 1kõikne.Jaanipäeval on nad koos.Anna tahab Villut Kõrbojale peremeheks,Villu keeldub ja laseb enda maha.Motiiv:uhkus ei luba vigasena Kõrbojale minna,aga peale seda ettepanekut ei hooli ta enam ka kooselus Eeviga. Tõde ja õigus I(1926):Abielupaar Andres ja Krõõt saabuvad Vargamäele uude kodusse Eespere e Mäe tallu.Läheb kohe mutta vajunud lehma päästma.Krõõt oli Vargamäe pärisperenaise etaloniks.Jussi surm jääb Andrese ja Mari südant koormama.Oma laste surmas näeb Mari Jussi kättemaksu.Eesperes suur töörühmamine.Tagapere e Oru peremees Pearu vaatab,et elu igav poleks.Vargamäe inimsuhetes paju halba.Pearu parandab Krõõda matusteks soosilla.Andres suur töömees.Elu karm.Põhituum võitlus maaga.II jagu(1929):Võitlus jumalaga.Indrek vaatleje ja mõistja,inimsõbralik ja rahulik.Ta aitab väikest tüdrukut Tiinat,kel
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel: 1) Esimene Maaillma Sõda 2) Juhid pidid olema paguluses 3) Rühma juhid kujunesid iseseisvateks 3 album sisaldab:Prantsuse sümbolistide luulet Ch Baudelaire ,,Raibe". Johannes Randvere ,,Ruth"- esseeliklühi romaan. Kujutb kirjeldust ideaalsest naisest Siuru- (1917- 1920)- Logo- linnu tiibadega inimene. Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema:
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon,
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A. Kivikas, D. Palgi, J. Sütiste, Oskar Urgart jt Arbujad (antoloogia "Arbujad" (1938), koostaja Ants Oras) B. Alver, Heiti Talvik, B. Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum (selle alla kuulusid ka Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Arhiivraamatukogu). 1938.a. eraldati ülikoolist ja moodustati eraldiseisev teadusasutus Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Akadeemia tegevusaeg aga jäi liiga lühikeseks. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Kirjandus Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 6 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson. Konflikti tekitas August Gailiti 1919
oli Eedi (pole teada kas õhtusel või vabast tahtest tulistas) Joosepi ja Liisi pojale pärandatakse, sest Pearu tahab orule KRÕÕDA verd, sest Pearu armastas Krõõta ning pidi talle näitama, et on kõva mees. Pearu matustele mäe rahvast pole kutsutud. Kes on inimene jumala ees võrdleb inimest labidaga. Inimesel savi, mida labidas mõtleb, seega ka jumalal on savi, mida inimene mõtleb tema on looja ja käsutaja! 13. Vargamäe muutub, sest Indrek teeb tööd. Sass langetab puid, et ehitada uut talu. Lõpuks vana-Andres jääb peale ikkagi. 14. Tiina saabub linnast kõrbojja alguses Indrek saadab tagasi, siis tuleb tagasi ja sass võtab ta teenijatüdrukuks Tiina tekitab paljudes tundeid (mehed läheved kaklema) Tiina hoolib ainult Indrekust. Lõpus indrek otsustab, et läheb tagasi linna koos Tiinaga. Inimese koht siin elu? Enne kui lähevad, viib Maret Tiina aita ning avab
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,
Loomingu huvides eraldus ta kõiksugustest ühingutest ja rühmitustest. See ei tähendanud kaugenemist kultuurielust, millest Tammsaare võttis vilkalt osa. Tammsaare kujundas välja talle omase loomingulise töö meetodi ja rütmi. Proosateoste kirjutamine vaheldus tõlketöödega ning artiklite koostamisega. Tammsaarel oli võime kirjutada ulatuslikke romaane väga kiiresti , kui loodav oli juba varem mõttekujutuses põhjalikult läbi mõeldud. Tema suured romaanid on kirjutatud 3-4 suvekuu jooksul, millal tema ja ta perekond olid suvitamas. Tammsaare ise puhkas muidu harva, seepärast ongi ta 20 tööaastaga suutnud luua 9 väga kõrgetasemelist romaaniköidet, kaks näidendit, novelle, mitu mõtterikast köidet publitsistikat ja lisaks anda rida tõlkeraamatuid, nende hulgas niisuguste klassikute töödest, nagu F.Dostojevski, O. Wilde, B.Shaw jt. A.H. Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes
Ta on mõjutanus paljusid eesti luuletajajid. Juhan Peegel(1919-2007) – Sündinud Saaremaal. Oli filoloogoa doktor ajakirjanduse ajaloo alal. Ta on kirjutanud peamiselt kodukohaainelist proosat nt. „Saaremaa motiive“. „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ kirjutab eesti Territoriaalkorpuse ühe suurtükiväeosa sõjameeste saatust 1941.a Pihkvamaal. J. Bergmann (1856-1916) – August Gailit 81891-1960) – „Toomas Nipernaadi“, „Isade maa“, „Kerge mri“, „ekke moor“, „leegitsev süda“. Albert Kivikas (1898-1978) – ta on pärit Viljandimaalt. 1918. suundus viljandisse, et liituda Vabadussõja Koolipoiste pataljoniga. „Nimed marmortahvlil“ valmis 1936. Carl Robert Jakobson (1841-1882) – andis Viljandis välja ajalehte „Sakala“. Tegutses nii õpetaja, kirjaniku kui ka põllumehena. Kirjutas aabitsaid ja teisi
.............................................................35 22. Dramaatika olemus..................................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet
Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
